) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad
lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. 6.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et juhindudes
lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest kuigi kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, oleks hageja suhtes ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist oma vastuses hagile teatanud, et sõidukit kasutas keegi teine ning esitanud selle väite tõendamiseks rendilepingud. Hageja esitas käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.12.2023 ning hagi 02.01.2024. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, milles teatas, et sõiduk oli erinevate isikute kasutuses ning kostja on valmis esitama kasutajate andmed. Hageja on saatnud kostjale märtsist 2022 kuni septembrini 2023 aastal e-posti aadressile xxx ja rahvastikuregistris olevale elukoha aadressile teateid ja meeldetuletusi, millel kostja ei ole kordagi reageerinud ega vastanud. Seega oleks kostja saanud käesolevalt kohtumenetlust vältida ja esitada andmed sõiduki kasutajate kohta juba varasemalt. Kostja ei ole hageja loobumise avaldusele seisukohta esitanud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud
lg 2 p 2 alusel taotleda poole riigilõivu tagastamist ja
lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 102,50 (65 + 37,50). Ülejäänud osas, so 37,50 on hagejal õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. 9. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 169 eurot (km/ta). Hageja esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluses olid 20 eurot. Hageja esindajal kulus 2 tundi hagiavalduse 2 koostamisele ja esitamisele (338 eurot km/ta) ning hagist loobumise avalduse koostamisele 0,25 tundi, so 15 minutit (42,25 eurot km/ta). Lepingulise esindaja kulud on kokku 400, 25 eurot (km/ta). Kohtuväline kulu on
Kohus märgib, et kooskõlas
Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga.
teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes
lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.