← Eesti

2-23-111373/10

Obsah (8)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-111373 Tsiviilasi Aktiva

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see 2

(5)toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Asjaolud
  1. Aktiva Finance Group OÜ nõuab 07.06.2023 esitatud hagis G. L.ilt 323,90 euro põhivõlgnevuse, 16,65 euro intresside, 30 euro sissenõudmiskulude ja 35,92 euro (07.06.2023 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja viiviseid alates 08.06.2023 põhinõudelt 323,90 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 16 % aastas. Hageja nõue tuleneb Inbank Finance AS ja kostja G. L.i vahel 13.06.2022 sõlmitud Inbank Järelmaksu lepingust nr xxx aastas, laenutasu 10 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot, igakuine osamakse suurus 17,13 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.04.2022-15.03.
  2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 06.09.2022 (kui kostja oli viivituses 3 osamaksega) ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 20.09.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le
  3. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.09.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.09.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group (edaspidi hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja on laenulepingu põhiosa katteks tasunud 15,10 eurot (2 esimest osamakset). Seega on lepingu alusel tasumata põhisumma 323,90 eurot. Kostjal on tulenevalt laenulepingutest ka intressi võlgnevus alates ülesütlemise seisuga, s.o 27.09.2022 summas 16,65 eurot (4,46+4,15+4,11+3,93). Lepingu alusel nõuab hageja ka viivist põhinõude summalt 323,90 lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.09.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 07.06.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 16% aastas, s.o kokku 35,92 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt s.o 323,90 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 08.06.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16% aastas. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 3 tasulist meeldetuletuskirja (15+5+5) + muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nt kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id).
  4. Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja laenutaotluse ja päringuvastuse alusel. Esialgne võlausaldaja omandas muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta andmed taotluse ja kogutud andmete alusel. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ning maksehäireregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kostja esitatud laenutaotluse kohaselt oli tema sissetulekuks xxx eurot ja igakuised kohustused 0 eurot. Igakuiste kohustustena võeti arvesse taotlusel esitatud andmed ning Inbankiga sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud (see oli tema esimene leping Inbank'is). Päringud tehti 3
(5)Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse (puhtad). Kostja sõlmis lepingu 2 aastaks, igakuise osamaksega 17,13 eurot. Kostja esitatud andmete ja krediidiandjale teadaolevate andmete kontrollimise ja analüüsi tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  1. Hageja esitas 02.11.2023 kohtunõudest tulenevalt 23.11.2023 kalkulatsiooni kostja tagasimaksete uuesti määramise kohta VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ning muutis esitatud nõudeid. Kostja sai kauba maksumusega 339 eurot ning tasus perioodil 25.01.2022-29.06.2021 endisele võlausaldajale 41 eurot (19+22). Seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 298 eurot (339-41). Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 41 eurot, moodustub sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates
  2. osamaksest s.o 15.06.
  3. 23.11.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 272,82 eurot, kuid kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 41,00 eurot moodustub võlgnevuses 23.11.2023 seisuga 231,82 eurot (272,82-41). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudekulude osas ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.

  1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja kohustuste tegelikku suurust (kostja märkis püsivalt oma kohustuste suuruseks 0 eurot), ega kontrollinud kostja sissetulekute suurust (nt EMTA väljavõte vms). Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  3. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 298 eurot (339 - 41 (kostja tagasimaksed põhiosa, lepingutasu, intressi katteks) tuleb kostjalt välja mõista. Seetõttu ei käsitle kohus alternatiivnõuet. 4

(5)
  1. Hageja ei ole tõendanud sissenõudekulusid 30 eurot. VÕS § 1132 lõige 2 ei sätesta nõude alust, vaid nõude ülempiiri. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
  2. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  3. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 16% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, st antud juhul ei ole lepinguga kokku lepitud kõrgemat määra. Hageja taotles 23.11.2023 jooksvaid viiviseid põhinõudelt alates otsuse jõustumisest. Seetõttu mõistab kohus viivise välja hageja taotletud ajast.
  4. Menetluskulud tuleb

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 13. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (

§ 4842). 14.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on taotlenud esindajakuludeks 338 eurot (ilma km-ta) (169 eurot/h), 2h töö eest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 210 eurot, sh riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot.
  3. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 18. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.