KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-24-3160 Kohtuasi Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 6 kort

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikule kuulub korteriomand Püssi linn, Viru tn 6 korter xx ja korterelamus on asutatud korteriühistu.

1. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg
2. Puudutatud isikud ei ole sisulisi vastuväiteid võlgnevusele esitanud. Avaldusele lisatud arvetest nähtub kululiikidena, mille ja mis perioodi eest avaldaja tasu nõuab, milline on kogus, tariif ja makse summa. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud ning võlgnevuse kujunemine on arusaadav ja jälgitav. Seega tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikutelt välja mõista nende osa võlgnevusest. Puudutatud isikute väited korteri halvast seisukorrast ja võimalusest saada puudutatud isikute kontaktandmeid olukorda ei muuda.
3. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avalduses on ära toodud viivise arvestus. Puudutatud 2

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (

§ 174

lg 2).

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isikute kanda võrdsetes osades. 8. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 608 eurot, sh. tasutud riigilõiv 120 eurot, ja õigusabikulud 488 eurot käibemaksuga. Avaldaja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 4 tundi tunnihinnaga 100 eurot/h, millele lisandub käibemaks.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, sh. avalduse lisade hulka, leiab kohus et avaldaja esindaja õigusabi kulud on vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulud 608 eurot tuleb puudutatud isikutelt välja mõista võrdsetes osades, so. kummaltki 304 eurot. 9. Avaldaja lepingulise esindaja taotlusel ja

§ 177lg 1 ja 4 alusel tuleb puudutatud isikutel tasuda viivist menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3