Obsah (12)

§ 371§ 75§ 79§ 338§ 70§ 106§ 104§ 372§ 363§ 3401§ 62§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. märts 2024 Tsiviilasja number 2-23-144106 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi K. B. väljamõistmiseks Me

) § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule ning

§ 371

lg 1 p 9, lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel, sest hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. 4.

§ 75

lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 79lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Sama sätte lg 2 järgi kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hageja hinnangul allub asi Eesti kohtule, sest kostja viimane elukoht oli aadressil Uus 57-49, Tartu. Kohtul on alust arvata, et tegemist võib olla rahvusvahelise kohtualluvusega. Kohus selgitas 20. veebruari 2024. a määruses, et

§ 338

lg 3 näeb ette, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Hageja poolt esitatud päringust Läti Vabariigi ametiasutusele ei nähtu, et selles olnuks toodud kostja kohta muid andmeid kui nimi (kusjuures eesnimi oli märgitud kujul Kristine, kuigi teadaolevalt on kostja eesnimi Kristīne) ning Eesti isikukood. Ei ole mõistlik arvata, et Läti Vabariigi ametiasutus on võimeline tuvastama isiku Eesti isikukoodi alusel. Esitatust ei nähtu, et hageja oleks eraldi välja toonud kostja sünniaja. Samuti nähtub kohtule, et Läti ametiasutusele tehtud päring ja vastus sellele on enam kui aasta aega vana (välja antud vastavalt 4. ja 25. jaanuaril 2023). Kohus märkis, et hagejal tuleb teha Läti ametiasutusele korrektne ja võimalikult selgelt isiku tuvastamist võimaldavate andmetega päring ning esitada saadud vastus kohtule. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal Läti Vabariigi pass nr LV5095863 (välja antud 2. mail 2015, kehtiv kuni 1. maini 2025). 5.

§ 70

lg 4 p 1 järgi kohaldatakse

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (12. detsembri 2012 määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste 2 tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)) (nn Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning art 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:

1. a)järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
2. b)osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
3. c)muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Arvestades Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17 üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis. 6. Hageja nõuded tulenevad TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 25. veebruaril 2022 sõlmitud krediidikontolepingust ja kostja on tarbija. Kostja elukoht on liikmesriigis, ilmselt Lätis. Seega tuleb Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 alusel määrata käesolevas asjas kohtualluvus kindlaks määruse II peatüki 4. jao alusel. Kohus märgib, et hageja on samast lepingust tuleneva nõudega juba varem kohtu poole pöördunud ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et asi ei allu Eesti kohtule (tsiviilasi nr 2-22-133544). Kohus jätkuvalt leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule. 7. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Hageja märkis kostja viimaseks elukohaks Uus 57-49, Tartu. 25. veebruari 2022. a lepingus on kostja aadress Kalda tee 40 5, Tartu. Käesolevas tsiviilasjas ega ka tsiviilasjades nr 2-22-117811, 2-22-129408 ja 2-22-133544 ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja isiku olek „andmed puuduvad“, kirje olek „arhiivis“. Kostja sündis Lätis, Riias, tal on Läti kodakondsus ning ta emakeel on läti keel. Kostjal on kehtiv välisriigi pass nr LV5095863. Kostja kanded Eesti rahvastikuregistrisse tehti esmakordselt alles 7. veebruaril 2022, andmed vanemate ja lisa-aadresside kohta puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadress Uus 57-49 alates 13. juunist 2022 kehtetu ning kehtiv elukoha aadress puudub. Töötamise registri andmetel ei ole kostja Eestis töötanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostjale Eestis väljamakseid kunagi tehtud. Kostjale ei kuulu Eestis kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ega liiklusregistri andmetel sõidukeid. Politsei- ja Piirivalveamet teatas kohtule 9. veebruaril 2023 tsiviilasjas nr 2-22-144917, et neil puuduvad andmed kostja 3 asukoha kohta ning isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit. Tartu Maakohus jättis juba 8. mai 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-133544 hageja hagi kosta vastu menetlusse võtmata, sest kostja elukoht ei ole Eestis ja hagi ei allu Eesti kohtule. Kohus rõhutab, et viimati nimetatud tsiviilasjas tugines hageja nõue samale lepingule, millele tugineb hageja nõue käesolevas tsiviilasjas. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud uusi andmeid selle kohta, et kostja elukoht oleks Eestis. Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule. 8. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest. Poolte vahel ei ole sõlmitud ka kehtivat kohtualluvuse kokkulepet. Krediidikonto üldtingimuste p 10.3 näeb ette, et kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtutes, esimese astme kohus on Harju Maakohus, kui imperatiivsest kohtualluvuse regulatsioonist ei tulene teisiti. Nimetatud kohtualluvuse kokkulepe on

§ 106

lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 alusel tühine, sest käesolev vaidlus ei ole seotud kostja majandusvõi kutsetegevusega ja kostja ei ole ka riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik. Samuti ei esine

§ 104

lg-s 3 nimetatud juhtumeid, kui kohtualluvuse kokkulepe kehtib

§ 104lg-s 1 sätestatust sõltumata.

Üldtingimuste p 10.3 ei ole sõlmitud pärast vaidluse tekkimist ning sellest ei tulene, et kohtualluvus oleks kokku lepitud konkreetselt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (

§ 104lg 3 p-d 1 ja 2).

Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks ning kostja elukoht ei ole Eestis, ei ole Tartu Maakohus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) art 18 lg 2 alusel pädev käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta

§ 371

lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

§ 371

lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta menetlusse võtmata ja lugeda

§ 372lg 4 alusel tagastatuks.

9.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 363

lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele; 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. 4

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus selgitas

1. veebruari
2. a määruses, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, et võlausaldaja omandas enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline lepingut kokkulepitud tingimustel täitma. Kohus kohustas hagejat esitama nende asjaolude tõendamiseks tõendid. Hageja sai kohtu
3. veebruari
4. a määruse kätte
5. märtsil
6. Hageja ei ole tähtaegselt osundatud puudusi kõrvaldanud. Lähtudes

§ 62lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg-st 1, algas kohtu

1. veebruari
2. a määruses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg
3. märtsil 2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi
4. märtsil
5. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tuleb hagi jätta ka

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, sest hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, hageja nõue on ebaselge ja seetõttu perspektiivitu. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. 10.

§ 372

lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hageja esitas hagi elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 11.

§ 168lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja tsiviilasja nr 2-23-144106 menetluses ei osalenud. 12. Tulenevalt

§ 3401

lg-st 2 ja § 372 lg 5 esimesest lausest võib hagiavaldusse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 5