Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15374 Tsiviilasi X hagi Y vastu

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Xle (hageja) kuulub korteriomand aadressil xxx.

1. veebruaril
2. aastal sõlmis hageja Yga (kostja) tähtajalise üürilepingu, mille alusel võis kostja lepingus sätestatud tingimustel korterit kasutada
3. märtsist
4. a kuni
5. veebruarini
6. a. Lepingu punkti 3.1 kohaselt pidi kostja tasuma üüri 1300 eurot kuus. Lisaks üürile tuli kostjal hüvitada korteri kõrvalkulud (lepingu punkt 3.4). Kostja ei ole tasunud üüri novembrist 2022 kuni veebruarini
7. a, s.o 4 kuud. Samuti ei ole kostja tasunud korteri kõrvalkulusid alates oktoobrist
8. a. Lepingu punktide 5.2.21 ja 7.1 alusel kohustus kostja korteri otsese valduse hagejale tagastama hiljemalt
9. veebruariks
10. a. Kostja ei ole käesoleva hagi esitamiseni korterit hagejale tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevus ja tasumata kõrvalkulud, leppetrahv korteri tagastamisega viivitamiselt ning viivis. Hageja palub välja mõista Ylt X kasuks üürivõlgnevus summas 5200 eurot, kõrvalkulude võlgnevus 1408,47 eurot, kahjuhüvitis 11 532,29 eurot, viivis seisuga 10.10.
11. a summas 2861,34 eurot, jooksev viivis põhivõlgnevuselt (18 140,76 eurot) alates 11.10.
12. aastast kolmekordses VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud Y kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse ning menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja 2 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.02.2024.a. Kohus andis kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole vastust hagile tänaseni esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 1400 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1400 eurot. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasja hinnaga 27 532,77 eurot, millise summa pealt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I järgi on riigilõivu määraks 1400 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1400 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3