1-23-3966 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-3966 Kohtukoosseis Elina Elkin

§ 4751sõnastusest esineb oluline menetluslik takistus.

Sätte kohaselt kohaldatakse

1. peatüki
2. jaos sätestatut rahvusvahelisele koostööle kriminaalmenetluses, mis toimub rahvusvahelise lepingu alusel ning millele ei kohaldata Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö meetmete sätteid. Kuivõrd Valgevene Vabariik ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, ei kohaldu Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö meetmete sätted. Seega on rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses Valgevene Vabariigiga võimalik vaid rahvusvahelise lepingu alusel. Justiitsministeeriumi vahendusel saadud vastuse kohaselt puuduvad Valgevene Vabariigi Peaprokuratuuril volitused lepingute sõlmimiseks ja kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse rahvusvahelistest lepingutest või vastastikkuse põhimõttest. Ka maakohtul puuduvad volitused lepingute sõlmimiseks, samuti ei ole maakohtul võimalik mõjutada riiki mingeid lepinguid teise riigiga sõlmima või üksikküsimusi lahendama.
3. Vastuolu riigisisese õiguse (

19. peatüki sätete) ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete vahel ei esine. Eestis kehtivad need õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis, kuid need üldpõhimõtted ei saa asendada siseriiklikus õiguses üksikasjalikult reguleeritud rahvusvahelise koostöö menetluskorda. Praegusel juhul ei ole tuvastatud asjakohase rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtte olemasolu ja selle sisu. 11.

§-s 4751 sätestatud rahvusvahelise lepingu olemasolu kohustuslikkus ei võimalda selle puudumisel rahvusvahelist kriminaalmenetlusalast koostööd Valgevene Vabariigiga ja

§ 433

lg-s 2 sätestatud põhimõtted ei tingi irdumist

§ 4751sätestatud piirangust.

Seega ei ole õiguslikku alust Valgevene Vabariigi Minski linna Moskva rajooni

1. augusti
2. a otsuse nr 102U21375 tunnustamiseks ja V. Karaulova ülevõtmiseks karistuse edasiseks kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt ja

§ 483lg 1 p 2 alusel on V.

Karaulova suhtes tehtud Valgevene Vabariigi Minski linna Moskva rajooni

1. augusti
2. a otsuse nr 102U21375 täitmise Eesti Vabariigis lubamatu. Määruskaebus
3. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Karaulova kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tunnistada Valgevene Vabariigi Minski linna Moskva rajooni
4. augusti
5. a otsuse nr 102U21375 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus kriminaalmenetlusõigut. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 13.

§ 477lg 2 eeldused on täidetud – V.

Karaulova esitas avalduse karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariigis. Samuti on V. Karaulova kuritegu Eesti Vabariigis karistatav ja seda KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. V. Karaulovale karistuseks mõistetud 10 aastat vangistust jääb KarS § 184 lg 2 p-s 1 ettenähtud karistusmäära (3-15 aastat vangistust) vahemikku. Maakohus jõudis oma määruses õigustatult järeldusele, et

§ 476ja § 477 lg-s 2 sätestatud tingimused on t täidetud. 3

1. peatüki sätted reguleerivad üksikasjalikult rahvusvahelise koostöö menetluskorda, siis on välistatud V. Karaulova karistuse täitmine Eesti Vabariigis. Kohus on jätnud tähelepanuta Eesti Vabariigi põhiseaduses jäädvustatud kodanike põhiõigused. PS § 10 kohaselt ei välista II peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.
2. Eeltoodust tulenevalt kahepoolse lepingu puudumine Valgevene Vabariigiga või asjaolu, et Valgevene Vabariik ei ole liitunud rahvusvaheliste konventsioonidega ei saa jätta Eesti Vabariigi kodanikku V. Karaulovat ilma riigi kaitsest karistuse kandmisel. V. Karaulova huvides on võimaldada tal karistuse kandmise jätkamist Eesti Vabariigis. Menetlus ringkonnakohtus
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a määrusega võeti V. Karaulova kaitsja määruskaebus Harju Maakohtu
6. jaanuari
7. a määruse peale menetlusse. Kohtumenetluse pooltele võimaldati esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni
8. veebruarini 2024, kuid selle aja jooksul seisukohti ei esitatud. Kaitsja esitas kohtule riigi õigusabi tasu taotluse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus, olles tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja V. Karaulova kaitsja määruskaebusega leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Küll aga ei too maakohtu määruse tühistamine endaga kaasa määruskaebuse rahuldamist kogu ulatuses. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
11. peatüki
12. jao pealkirjast koostoimes

§-ga 4751 järeldub, et selles jaos sisalduvad kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kriminaalmenetlusalases koostöös mitteosaleva riigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel.

§ 433lg 2 kohaselt lähtutakse rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös 19.

peatüki sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes, Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti.

§ 4751sõnastusest tuleneb omakorda üheselt, et 19.

peatüki 5. jaos sätestatut kohaldatakse, kui koostöö toimub rahvusvahelise lepingu alusel. Seda kinnitab ka kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri (578 SE), millega muudeti

1. peatüki
2. jao sõnastust (muudatused jõustusid
3. jaanuaril 2015). Seletuskirja kohaselt eristatakse

-i 19. peatükis konventsioonide või muude rahvusvaheliste lepingute alusel tehtavat koostööd ning Euroopa Liidu (EL) koostöömeetme alusel tehtavat koostööd. Koostöö EL-i liikmesriikidega EL-i meetmete alusel sätestatakse

-i

1. peatüki
2. jaos.

1. peatüki
2. jagu kohaldub üksnes sellisele rahvusvahelisele koostööle kriminaalmenetluses, mida tehakse Eesti jaoks siduva rahvusvahelise lepingu alusel.
3. Seega on tegemist selge seadusandja valikuga, mille kohaselt kohtule on antud volitus EL koostöömeetmes mitteosaleva välisriigi kohtuotsust tunnustada vaid juhul, kui Eesti Vabariigi ja 4

§-s 4751 sätestatud tingimus, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriikide kriminaalmenetlusalases koostöös mitteosaleva riigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise aluseks on rahvusvaheline leping. Seetõttu tuleb nõustuda maakohtuga, et lepingu puudumisel ei ole kohtul võimalik tunnustada Valgevene Vabariigi otsust ja võtta üle V. Karaulova karistuse täitmine vaatamata sellele, et ta ise on sellega nõus.

1. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt saab Valgevene Vabariigi otsust tunnustada ja täita rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete alusel. Kaitsja ei selgita, mille pinnalt saab järeldada, et praegusel juhul peab kohus Valgevene Vabariigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel kohaldama rahvushvalise õiguse üldtunnustatud põhimõtet ja mis on selle põhimõtte sisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguse kriminaalasja lahendamisel võimalik lähtuda ka rahvusvahelise suhtlemise vastastikkuse põhimõttest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-22-7101, p 47). Tegemist ei ole sellise üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõttega, mis annab ilma täiendava regulatsioonita kohtule iseseisvat õiguslikku alust tunnustada ja täita teise riigi kohtuotsust. Kohtule ei ole muu hulgas esitatud andmeid selle kohta, et Valgevene Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel eksisteerib vastastikune tava või praktika vangistust kandvate isikute üleandmiseks.
4. Määruskaebuses viitab kaitsja kohtuotsuse tunnustamise võimaliku alusena ka PS §-le 13, millega ringkonnakohus samuti ei nõustu. Tegemist ei ole igal juhul iseseisva kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise õigusliku alusega. PS § 13 lg 1 näeb ette, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele ning Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides, kuid sellest ei saa järeldada Eesti Vabariigi (absoluutset) positiivset kohustust tunnustada ja täita teise riigi otsust oma kodaniku suhtes. Sättest tuleneb eeskätt Eesti Vabariigi kodaniku õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele välisriigis. Kuigi PS § 13 lg-s 1 nimetatud kaitse hõlmab ka juhtumeid, kus välisriigi karistuse kandmisel rikutakse Eesti kodaniku õigusi, jääb otsustus, kas ja millistel tingimustel välisriigi kohtuotsuseid tunnustada, üldjuhul seadusandja diskretsiooniõiguse raamidesse välissuhtlemise ja rahvusvahelise koostöö reguleerimisel. Määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid viidata sellele, et just

§-s 4751 sätestatud piirang välisriigi otsuse tunnustamise osas tooks konkreetsel juhul kaasa ebaproportsionaalse riive V. Karaulova põhiõigustele- ja vabadustele (näiteks õigus elule ja tervisele või õigus 5

§ 4751on vastuolus PS §-ga 13.

1. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul praegusel juhul õiguslikku alust kontrollida Eesti Vabariigi kodaniku V. Karaulova suhtes tehtud Valgevene Vabariigi Minski linna Moskva rajooni kohtu
2. augusti
3. a otsuse nr 102U21375 Eesti Vabariigis tunnustamise ja täitmise lubatavust või tunnistada selle lubamatuks. Vastav võimalus olnuks maakohtul vaid juhul kui olnuks olemas rahvusvaheline leping Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahel, mis võimaldaks vastava taotluse esitamist ja selle läbivaatamist. Seega rikkus maakohus taotlust läbi vaadates oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

24. Juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.

jaanuari

1. a määruse ning teeb uue määruse, millega jätab Valgevene Vabariigi Peaprokuratuuri taotluse Eesti Vabariigi kodaniku Valerija Karaulova suhtes tehtud Valgevene Vabariigi Minski linna Moskva rajooni kohtu
2. augusti
3. a otsuse nr 102U21375 tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis ning V. Karaulova ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariigis läbi vaatamata. Määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt.
4. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja analüüsile ning määruskaebuse koostamisele kokku 2 tundi, mille eest soovib kaitsja 144,00 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 1 ning viidatud korra § 1 lg-st 1, § 7 lg-st 1, tuleb Advokaadibüroole K. Roosalu välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 144 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, hüvitab menetluskulu

§ 187lg 1 kohaselt riik. (allkirjastatud digitaalselt) 6