← Eesti

2-24-641/8

Obsah (4)§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2024.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on Xi (R) hagi Y (A) vastu isikliku kasutusõiguse kustutamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja kinnisasja valduse vabastamise nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Kostjale Y olid hagimaterjalid isiklikult (menetlusosalise korraldamisel kohtutäituri vahendusel) kätte toimetatud 23.02.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 08.03.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
  2. Hageja 30.01.2024 (täpsustatud 12.03.2024) esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 630 eurot ning õigusabikulud summas 1427,40 eurot (s.o 6,5 tundi tööd tunnihinnaga 180 eurot (lisandub käibemaks)). Hageja on kinnitanud, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
  3. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse 2 ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot. 6. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise ning nende kohtusse esitamisega on märgitud kokku 6,5 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 4 tundi. Käesolev tsiviilasi on õiguslikult vähese keerukusega, kuid hagiavalduse koostamisel on hageja teinud arvestatavat tööd tõendite kogumisel ja süstematiseerimisel. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri) sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 4,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot ilma käibemaksuta peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus on kontrollinud ning hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 810 eurot (4,5 x180), koos käibemaksuga 988,20 eurot.
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1618,20 eurot (630 + 988,20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1618,20 eurot.
  3. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.