KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Ülle Polluks 15.4.2024, Jõhvi 3-24-1110 XX kaebus Tartu Maakohtu tegevuse peale Menetlustoiming Kaeb

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kaebaja soovib halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustada maakohtu tegevust, mis seisneb seoses tsiviilasjaga 2-18-
2. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-18-364 XXi kohustustest vabastamise menetlus. Tartu Maakohus jättis 12.12.2023 määrusega rahuldamata XXi (võlgnik) 01.08.2023 avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. 3-24-1110 XX (võlgnik) esitas
3. veebruaril
4. a Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a määruse peale. Riigikohus jättis
7. märtsi
8. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu 70 eurot tasumiseks hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse kätte saamisest. Võlgnik määruse kätte
9. märtsil
10. a. Kuna võlgnik ei ole Riigikohtu antud tähtpäevaks nõutud riigilõivu tasunud, ei ole Riigikohtul võimalik määruskaebust kassatsiooni korras läbi vaadata ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 340

§ 121lg 1 p 1 alusel.

5. Kaebuses on kaebaja märkinud, et kui halduskohus kaebuses toodud kaks nõuet rahuldab (vt käesoleva määruse p.1), siis taotleb kaebaja seoses Tartu Maakohtu poolt toimepandud rikkumistega kaebajale tekitatud moraalse kahju hüvitamist summas 700 euro. Kohus tagastab kaebuse selle nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse varaliselt hinnatava hüve puhul kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Hüve väärtuse hindamisel ei ole kohus seotud kaebaja taotletud hüvitise suurusega. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja taotleb ebamõistliku menetlusajaga (kaebuses menetluse seadusevastase venitamisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja tugineb sellele, et „direktiivi mittetäitmisega on ta pidanud taluma juba üle kahe aasta riikliku sundi, mis kirjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse §-s

1. Näiteks on ta isegi 70 a vanuses kohustatud kohtule aru andma, miks ta pole tööd leidnud (§ 173 lg.1), samuti viivitamatult teatama kohtule elukoha vahetusest ja andma kohtule 2 korda aastas teavet oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg.2). Ühtlasi seoses menetluse seadusevastase venitamisega ja direktiivi mittetäitmisega rikuti ka tema põhiseaduslikku õigust ootustele, mis kirjas PS §12 esimeses lauset ja PS § 23 lg.2 teises lauses ning PS § 123 teises lauses ja PS § 146 teise lause lõpuosas“.
2. Kohus märgib lisaks, et ebamõistliku menetlusaja etteheitega on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Tartu Maakohus on 12.12.2023 määruse punktides 11-12 leidnud;“ Kohtu hinnangul ei 2 3-24-1110 saa asuda seisukohale, et XX oleks rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Tartu Maakohtu 14.05.2019 määrusest (jõustus 30.05.2019), millega lõpetati pankrotimenetlus ja algatati XXi suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, nähtuvalt on võlausaldajate tunnustatud nõuete suurus, mille ulatuses on raha jäänud saamata, 76 061,44 eurot. Võlgniku esitatud aruannete kohaselt ei ole võlausaldajatele tehtud mitte ühtegi väljamaksest. Maksu- ja Tolliameti seisukoha kohaselt on nõuet vähendatud 15 euro võrra, mis on Maksu- ja Tolliameti nõudest 0,33%. Kohtupraktika kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest. Seega on XXi ennetähtaegselt kohustustest vabastamise kohustuslik eeldus PankrS § 175 lg 11 järgi täitmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PankrS § 175 lg 11 järgi puudub alus XXi ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb vastav avaldus jätta rahuldamata. XXi kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Kohus saab otsustada võlgniku kohustustest vabastamise viie aasta möödumisel võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, so 30.05.2024“.
3. Kui tsiviilasja menetlus ei ole veel lõppenud, siis ei saa anda hinnangut sellele, kas menetlus toimus mõistliku aja jooksul. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna määruse punktis 3 jj toodu ühtlasi tähendab, et asjas puudub Tartu Maakohtu õigusvastane tegevus või tegevusetus, mis oleks saanud põhjustada kaebajale mittevaralise kahju tekkimist. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine sel juhul võimalik. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud.

Kaebajal ei ole kaebuse aluseks olevatel asjaoludel suure tõenäosusega võimalik saavutada mistahes rahalise hüvitise, s.h 700 euro hüvitise väljamõistmist. Täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud. 9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3