Obsah (5)

§ 2§ 88§ 106§ 95§ 71

3-24-350 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-350 Määruse kuupäev ja koht 1.4.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi I.S. kaebus Riigikohtule kohustava ettekirjutuse tegemiseks (14.

) § 84 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul ning ei ole teavitanud kaebajat vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest, millega rikkus

§-i 83 ja §-i 84 sätteid ning Eesti Vabariigi põhiseaduse §s 13 ja §-s 14 sätestatud kaebaja põhiõigusi. Kuna rikkumise pani toime Riigikohus, kes on Eesti Vabariigi ülemkohus ja põhiseaduslikku järelevalvet teostatav organ, olid riivatud ka kaebaja õiglus- ja turvatunnet, usaldust ausa ja õiglase õigusemõistmise vastu, aga samuti alandatud kaebaja vääruskust ja tekitatud talle mittevaraline kahju.

1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
2. HKMS § 121 lg 2 p-i 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 121 lg 2 p-i 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise 1 3-24-350 kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus.1 Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele.
3. Kohus selgitab, et riigi õigusabi taotluse läbivaatamise menetlust kohtus reguleerib riigi õigusabi seadus (RÕS), mitte

. Tegemist on kohtumenetlusega, mitte haldusmenetlusega

§ 2lg-s 1 sätestatud tähenduses.

Sellisel juhul täidab kohus õigusemõistmise funktsiooni. Järelikult Riigikohtusse 13.12.2023 laekunud riigi õigusabi taotlusega seotud toimingud on kohtumenetluse toimingud, mida saab vaidlustada kohtumenetluse liiki reguleeriva seadustiku järgi ja selle raames (tsiviil, haldus- või kriminaalmenetluse seadustik). Kuna Riigikohus riigi õigusabi taotluse menetlemisel (sh RÕS § 10 lg-s 7 kirjeldatud juhtumil) ei täida haldusorgani funktsiooni ehk ei tegele ei määruse (

§ 88

), haldusakti (

§-d 51 ja 52) andmise, ega toimingu (

§ 106

) sooritamise või halduslepingu (

§ 95

) sõlmimisega2, puudub kaebajal Riigikohtu tegevuse (tegevusetuse) vaidlustamiseks vaide esitamise õigus (

§ 71lg 1).

5. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist: Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt laekus 13.12.2023 Riigikohtusse mainitud kaebaja riigi õigusabi taotlus, milles kaebaja soovis riigi õigusabi määramist Riigiprokuratuuri 13.11.2023 määruse vaidlustamiseks. Taotlus oli registreeritud kriminaalasja nr 1-23-7258 raames ja lahendatud 17.1.2024 ringkonnakohtu määrusega (määrus jõustus 8.2.2024). Riigikohus lahendas Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2024. a määruse peale esitatud riigi õigusabi taotluse 30.1.2024 määrusega: „Kriminaalkolleegium leiabki, et Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2024. a määrus on seaduslik ja edulootust selle tühistamiseks ei ole. Ringkonnakohus on hinnanud Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise perspektiivi ammendavalt. Edasine vaidlus neil asjaoludel jääks I. Santašovi jaoks soovitud tulemuseta. Eeltoodut arvestades ja RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, jätab Riigikohus I. Santašovile riigi õigusabi määramata“. 6. Seega halduskohtusse pöördumise aja seisuga (6.2.2024) oli kaebaja 13.12.2023 riigi õigusabi taotlus lahendatud pädeva(

1. te)kohtu(
2. te)poolt. Järelikult on kaebaja 13.12.2023 riigi õigusabi taotlus nõuetekohaselt menetletud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et eelpoolkirjeldatud juhul on kaebaja õigusete riive seoses vaidemenetlusega Riigikohtus, kui mitte olematu, siis kindlasti väheintensiivne ning kohustamiskaebuse rahuldamine (sh ka kaebuse muutmise korral) on ebatõenäoline. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 21 p-st 1, saab kohus kaebuse tagastada. Ka HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuses viidatud kohustava ettekirjutuse tegemiseks Riigikohtule ei ole tegemist haldusaktide või toimingutega, mille peale saaks halduskohtule tuvastamis- või kohustamiskaebuse esitada. Seega tuleb kaebajal oma õigusi kaitsta kriminaalasja nr 1-23-7258 raames ning kaebajal puudub Riigikohtu (kohtunike) menetlustoimingute vaidlustamiseks eraldiseisva kaebusega ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 7. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 1 2 RKHKm 3-21-1411, p 12. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lg 67. 2 3-24-350 8. Vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 ja § 178 lg-le 3 asendab kohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 3