Obsah (4)

§ 160§ 159§ 16§ 152

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03.01.2023, Lubja tn 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-

§ 160

). Korteriomand on hageja elukoht, mistõttu pärandvara jagamise korral vastuhagis märgitud viisil jääb hageja ilma elukohata, mis oleks vastuolus hageja erivajaduste ja huvidega (

§ 159lg 1).

Hageja vaidles vastu korteriomandi kostja nimetatud väärtusele ning taotles korteriomandi väärtuse määramiseks ekspertiisi tegemist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED seoses põhihagi lahendamisega

1. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude pärandvara ühisuse lõpetamiseks selliselt, et hageja saab korteriomandi ja garaaži ainuomanikuks (kostjale makstava hüvitise vastu) ning kostja kinnisasja ainuomanikuks.
2. Hageja on hagi alusena toonud välja järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: • 16.12.2007 suri hageja ema, kelle vara pärijateks on ½ suuruses mõttelises osas üleelanud abikaasa ning ½ suuruses mõttelises osas hageja. 03.12.2009 suri üleelanud abikaasa, kelle vara pärijateks on võrdsetes osades tema pojad – hageja ja kostja. Nii hageja, kui kostja on pärandvara vastu võtnud. • Pärandvara koosneb korteriomandist aadressil Xxx, Tallinn (registriosa nr xxx), kinnisasjast aadressil xxx (registriosa nr xxx) ja garaažist, mis asub xxx asuvas erastamata hoones (ehitisregistri kood xxx) üldpinnaga 13,7 m2 ja kannab mitteeluruumi numbrit
3. • Hageja osa pärandvaras moodustab 5/8 ja kostja osa 3/
5. Kuivõrd pooled ei vaidle nõude lahendamise seisukohast asjasse puutuvate faktiliste asjaolude üle, siis tagastas kohus kohtuistungil (14.12.2022) protokollilise määrusega, kõik esitatud tõendid.
6. Pärimisseaduse (

) § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega erineb pärandvara jagamine kaasomandi lõpetamisest selle poolest, et vara jagamisel tuleb lisaks asjaõigusseaduses sätestatule arvestada pärimisseaduses pärandvara jagamise kohta sätestatud eriregulatsiooniga (lex specialis de rogat legi generali).

§ 159

lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Seega on pärijatel võimalik pärandvara muul viisil, kui enampakkumisel müük, jagada üksnes poolte kokkuleppel. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, piirdub vara jagamise viiside valik üksnes avaliku ja pärijatevahelise enampakkumisega. Kuna kostja vaidleb vastu korteriomandi ja garaaži hagejale jätmisele ning kinnisasja kostjale jätmisele, on

§ 159

lõikest 3 tuleneva piirangu tõttu kohtul võimalik pärandvara jagada üksnes avaliku või pärijatevahelise enampakkumise vahel. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hageja ei ole hagis esitanud nõuet pärandvara müügiks enampakkumisel, tuleb hagi jätta rahuldamata. 3 2-21-1582 11. Hageja on tuginenud sellele, et korteriomand on hageja vanemate kodu, mistõttu on see hageja jaoks erilise mälestusväärtusega asi

§ 160

tähenduses.

§ 160

sätestab järgmist: „Perekonnale erilise mälestusväärtusega asju pärandvara jagamisel ei müüda, kui kas või üks pärija on selle vastu. Sellisel juhul müüakse ese pärijatevahelisel enampakkumisel.“ 12. Kohtu hinnangul ei ole korteriomandi varasem kuulumine hageja vanematele selliseks asjaoluks, mis võimaldaks selle lugeda erilise mälestusväärtusega asjaks

§ 160tähenduses.

Sellise järelduseni jõuab kohus

§-i 160 süstemaatilisel tõlgendamisel. Nimelt,

§ 16

lg 3 näeb üleelanud abikaasale õiguse nõuda ühiseks koduks olnud pärandaja kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmist. Seadus ei näe ette, et pärandaja ja üleelanud abikaasa ühise kodu kuulumine pärandvarasse võiks anda üleelanud abikaasale õiguse välistada või takistada pärandvara ühisuse lõpetamist. Seda enam ei saa korteriomandi koduks olemine pärija vanematele, õigustada pärandvara ühisuse lõpetamata jätmist. Eriline mälestusväärsus peab olema midagi enamat kui pärandaja või tema perekonna kodu. Korteriomandi lugemist erilise mälestusväärtusega asjaks ei õigusta ka see, et hageja on pärast pärandaja surma asunud korteriomandi ühte tuba enda elukohana kasutama. Riigikohus on kaasomandi lõpetamisel leidnud, et kaasomandi lõpetamata jätmist ei saa õigustada see, et üks kaasomanikest peab kaasomandi lõpetamise tulemusel enda pikaaegsest kodust lahkuma1. See Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka

§ 160

sisustamisel (vt

§ 152lg 3).

Riigikohtu seisukohast järeldub, et kui kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole õigustatud isegi olukorras, kus jagatav asi on ühe kaasomaniku pikaaegseks koduks, siis ei saa asjaolu, et korteriomand oli pärandajate ühiseks koduks, olla asjaoluks, mis takistab korteriomandi müüki pärandvara jagamisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED seoses vastuhagi lahendamisega

1. Kohus rahuldab kostja vastuhagis esitatud nõude, milles kostja palub pärandvara ühisuse lõpetada kogu pärandvara – korteriomand, garaaž ja kinnisasi – müügiga avalikul enampakkumisel ning pärandvara müügist saadav tulu jagada selliselt, et hageja saab 5/8 müügitulust ja kostja 3/8 müügitulust.
2. Kohtuistungil (14.12.2022 protokollis 00:16:53) kinnitas hageja, et võtab vastuhagi õigeks osaliselt, s.o garaaži ja kinnisasja jagamise osas. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Sellest tulenevalt ei põhjenda kohus vastuhagi rahuldamist garaaži ja kinnisasja jagamise osas ning kõik järgnevad põhjendused puudutavad üksnes korteriomandi ühisomandi lõpetamist.
3. Pärimisseaduse (

) § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 159

lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Kuna kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439), saab kohus pärandvara jagada üksnes hagis või vastuhagis taotletud viisil. Kumbki pooltest ei ole soovinud pärandvara jagamist ühisomanike vahelise enampakkumisega. Seega saab kohus pärandvara jagada üksnes asjade müügiga avalikul enampakkumisel ning selliselt, et enampakkumisel saadav tulu jaotatakse hageja ja kostja vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. 1 Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749 p 13 4 2-21-1582 16. Arvestades

§ 159

lõikes 3 sätestatut on vastuhagi lahendamise seisukohast asjasse puutuvad järgmised vastuhagi aluseks nimetatud faktilised asjaolud ning nende üle pooled ka ei vaidle. • Pärandvara koosneb korteriomandist aadressil Xxx, Tallinn (registriosa nr xxx), kinnisasjast aadressil xxx (registriosa nr xxx) ja garaažist, mis asub Tallinnas xxx asuvas erastamata hoones (ehitisregistri kood xxx) üldpinnaga 13,7 m2 ja kannab mitteeluruumi numbrit x. • Pärandvara on jagamata. • Hageja osa pärandvaras moodustab 5/8 ja kostja osa 3/

1. • Pooled on pidanud läbirääkimisi vara jagamiseks, kuid pärandvara jagamine kokkuleppega ei ole õnnestunud.
2. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et korteriomand kuulub pärandvarasse, poolte pärandiosade suurused on 5/8 hagejal ja 3/8 kostjal ning nad ei ole jõudnud kokkuleppele, kellele korteriomand jääb, on põhjust vastuhagi rahuldada ka korteriomandi jagamise osas ning jagada kogu pärandvara asjade müügiga avalikul enampakkumisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED menetluskulude jaotuse osas
3. Kostja on palunud nii vastuses hagile (dtl 62) kui ka vastuhagis (dtl 283 ja 361) jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole oma taotlust faktiliselt ega õiguslikult põhjendanud.
4. Kostja soovitud menetluskulude jaotuse õiguslikuks aluseks saaks olla üksnes TsMS § 162 lg 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et olukorras, kus hagi jääb rahuldamata ning vastuhagi rahuldatakse ja kostja on nii hagi kui vastuhagi menetluskulud palunud jätta poolte endi kanda, oleks ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda. Lisaks sellele arvestab kohus kulude jaotamisel asjaoluga, et hageja on teinud kohtumenetluse ajal pingutusi vaidluse lahendamiseks kompromissiga ja pakkunud kohtu hinnangul mõistlike tingimusi vaidluse lahendamiseks kompromissiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 5