Obsah (6)

§ 89§ 90§ 82§ 83§ 87§ 88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 22. märts 2024, Tartu 3-21-2545 Haldusasi K

§-le 8 tuginedes selgitanud1, et planeerimismenetluses tuleb olemasolevaid keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Seega oli vastustajal praegusel juhul, kus Sulaoja kinnistut loeti juba enne Tartu linna üldplaneering 2040+ kehtestamist keskkonnaväärtuslikuks, eelduslikult vajadus säilitada väärtuslik roheala ning kinnistu rohevõrgustikust välja jätmiseks oleksid pidanud leiduma kaalukad põhjused. Põhjused, miks Sulaoja kinnistu on rohevõrgustiku osa, on toodud vastustaja vastuse p-s 25 ja p-des 38-

1. Sulaoja paikneb suurte põllumassiividega rohevõrgustiku vaeses piirkonnas ja on osa rohevõrgustiku kohaliku koridori alast. 1 RKHK
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-20-2273 3
4. Vastustaja selgitustel on Tartu linna üldplaneeringuga Sulaoja kinnistu osa Tartu linna maapiirkonda hõlmavast rohelisest võrgustikust (lühend RV), mis küll põhimahus on määratud Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ (tugialade võrgustik), ent maakonnaplaneeringus on ühtlasi antud selged suunised ja tingimused rohelise võrgustiku piiride ja maakasutustingimuste täpsustamiseks omavalitsuste üldplaneeringutega. Rohevõrgustiku määramise põhimõtteid on kirjeldatud Tartu linna üldplaneeringu ptks-s 11.
5. Linn on leidnud, et Sulaoja kinnistu on oluline RV siduselement, mis lääne poolt piirneb püsirohumaadega, mis omakorda on ühendatud ulatuslikuma metsaalaga (rohevõrgustiku tugiala). Ida poolt seob Sulaoja kinnistut Rahinge suuremate metsaaladega Sulaoja (VEE1039008) kallastel kulgev rohekoridori riba. Teisisõnu on Sulaoja metsamaa oluliseks lüliks kohaliku tasandi rohekoridoris ja selle puudumine katkestaks võrgustiku toimimise.
6. Ruumiplaneerimine mõnedes valdkondades on kinnistute ülene. Nõnda ei ole ka rohevõrgustiku asukoha määramisel lähtutud mitte kinnistute andmetest, vaid antud piirkonda iseloomustavatest kõlvikuandmetest, mille omadusi on eksperdid üldplaneeringu koostamise protsessis hinnanud ja millele vastavalt on kujundatud sidusa rohevõrgustiku struktuuri ja selle väiksemate elementide ruumiandmed. Seega kinnistuid ei käsitleta nimeliselt ega nende piire arvestavalt üheski üldplaneeringu rohevõrgustiku asukoha määramisega seotud töö- ega ka lõppdokumendis, üldplaneeringus.
7. Sulaoja kinnistu omaniku soov kasutada maad majanduslikus mõttes otstarbekamalt on arusaadav, kuid kaebajate väited, et kinnistul asuv ulatuslik prügimägi välistab maa-ala ökoloogilise väärtuse ja põhjendatud vajaduse säilitada kinnistu rohevõrgustikku kuulumise, ei ole põhistatud. Sulaoja kinnistul nn heakorratöid tehes peab kinnistu omanik arvestama lisaks kinnistu kuulumisele rohevõrgustikku ka kinnistu üldplaneeringujärgset juhtotstarvet (metsamaa), mida kaebusega ei ole vaidlustatud. Rohelise võrgustikuga kattuvale metsa maa-alale ehitamisel ja metsa raadamisel tuleb arvestada ptk 11.1 rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimustega. Sulaoja kinnistu varasemat juhtotstarvet vaidlustatud üldplaneeringuga ei muudetud, st võrreldes varasema olukorraga ei seatud maaomanikule täiendavaid kitsendusi. Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku jätmisega ning metsamaa juhtotstarbe määramisega on vastustaja kohtu hinnangul valinud üldplaneeringus proportsionaalse meetme olulise avaliku huvi kaitseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja endiselt, et puuduvad tõendid, et Sulaoja kinnistu on sedavõrd väärtuslik, et peab olema rohevõrgustiku osa, kuid seda ümbritsevad kinnistud mitte. Vastustaja on jätnud Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku, sest see oli ka eelnevates planeeringutes osa rohevõrgustikust. Paraku ei ole selgunud, miks ning millistele tõenditele toetudes määrati Sulaoja kinnistu esmakordselt rohevõrgustikku. Vastustaja ja halduskohtu positsioon, et Sulaoja kinnistu peab jääma rohevõrgustikku, sest ta juba on seal ning rohevõrgustik on oluline, on olemuslikult mitteõiguslik. Sulaoja kinnistu jätmiseks rohevõrgustikku (ja selle kaudu kaebaja omandiõiguse piiramiseks) puudub objektiivne põhjus. Vähemalt ei ole sellist põhjust ja faktilist alust välja selgitatud.
9. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja osutab, et küsimuseks, miks Sulaoja kinnistu on määratud rohevõrgustiku osaks on taandatav küsimusele, miks just põldude vahel asuv metsamaa on oluline osa rohevõrgustikust. Põllumajandusmaastike looduslik mitmekesisus on tõestatult madal, mistõttu ei toeta need piisavalt erinevate liikide elupaiga ja levikuvõimalusi. Seetõttu on erinevatel aegadel väljastatud rohelise 4 võrgustiku planeerimise juhendmaterjalides antud planeerijatele suunised mitte planeerida põllumajandusmaadele rohevõrgustikku. Tartu linna üldplaneeringus on põllumajandusmaadest rohevõrgustikku kaasatud siiski valdav osa püsirohumaid. Sulaoja kinnistut põhjast ja lõunast ümbritsevatel põllumajandusmaadel puuduvad rohevõrgustikuks määramise eeldused. Küll on rohekoridori katkematuks osaks Sulaoja kinnistust läänes paiknevad põllumajandusmaad (Suur-Saariku ja Läänepõllu kinnistute püsirohumaad). looduslikuks elupaigaks sobimatute monokultuursete põllumajandusmaade vahel paiknev Sulaoja kinnistu metsa-ala Tüki küla piirkondliku rohevõrgustiku koridori oluline ja säilitamisväärne osa. Ala maakasutuse muutmine (enamgi veel, mürarikkaks motoalaks kavandamine) lõhub ja tõestatult katkestab mitmekesiseid elupaiku ja looduse hüvesid pakkuva ja rohevõrgustiku tugialasid ühendava koridori. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on selgitanud üldplaneeringu koostamise menetlust, kaebaja võimalust selles osaleda ning planeeringulahenduse mõju proportsionaalsust kaebaja õiguste suhtes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le
11. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
12. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et vastustaja ei ole põhjendaud Sulaoja kinnistu määramis rohevõrgustiku alaks muu kui sellega, et sama tulenes Tähtvere valla
13. aasta üldplaneeringust. Samas ei ole välja selgitatud, miks kinnistu algselt rohealaks määrati, kui seda ümbritsevad kinnistud ei ole rohealad. Ringkonnakohus hinnangul ei ole kaebaja seisukoht põhjendatud.
14. Vaidlust ei ole selles, et praegusel ajal kaebaja omandisse kuuluva Sulaoja kinnisasja (dtl 8-9) sihtotstarbeks on maatulundusmaa ning Tähtvere valla
15. aasta üldplaneeringuga oli maatükk määratud rohevõrgustiku mikrovõrgustiku alaks. Kinnistul kasvab valdavalt mets, mis maatüki põhja-kirde osas on mõned aastad tagasi raiutud. Sulaoja kinnistu asub põllumajanduslikus kasutuses olevate maatükkide vahel. Sulaoja kinnisasja naaberkinnistutel metsa ei ole. Tähtvere valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt (dtl 92) toimivad valla lõunaosas asuvad mõne kuni kümnekonna hektari suurused metsatukad piirkonnas rohelise mikrovõrgustiku aladena ja neist suuremad metsaalad on määratletud kui olulised rohestruktuuri elemendid, kus senise maakasutuse säilimine on oluline nii ökoloogilisest kui ka maastikulis-esteetilisest seisukohast. Praeguses asjas vaidlustatud Tartu linna üldplaneeringuga määratleti Sulaoja kinnisasi samuti kohaliku tasandi rohekoridori osana (dtl 60) ja maatüki juhtotstarbeks jäi metsa maa-ala. Seega ei toonud Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamine kaasa Sulaoja kinnistu omaniku õiguste täiendavat piiramist varem kehtinud Tähvere valla
16. aasta üldplaneeringuga võrreldes.
17. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud sedagi, et selleks ajaks, kui kaebaja tütar kinnistu endise omaniku (kaebaja ema) nimel avaldas soovi (dtl 22) muuta üldplaneeringu lahendust Sulaoja kinnistu osas, oli planeering juba läbinud menetluse etapid, kus huvitatud isikutel oli võimalik taotleda planeeringulahenduse muutmist. Ettepanek laekus vastustajale
18. aasta juuli teises pooles. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus
19. juulist
20. augustini 2020 Tartu kodulehel, Tartu raekoja infokeskuses ning Ilmatsalu huvikeskuses. Pärast seda, kui linnavalitsus oli kujundanud seisukoha avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute kohta, toimus avalik arutelu
21. septembril
22. Seejärel valmis üldplaneeringu põhilahendus ning üldplaneeringu avalik väljapanek leidis aset digiraamatus, raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses
23. aprillist kuni
24. maini
25. Planeeringulahendust tutvustati ning huvitatud isikud said vahetult arvamust avaldada veel valdkondade ja piirkondade kaupa toimunud kümnel 5 avalikul arutelul
26. kui
27. maini
28. Linnavalitsus võttis planeeringulahenduse kohta esitatud arvamuste osas seisukoha ja tegi täiendused, mille vajadus on tekkinud põhilahenduse ülevaatamise käigus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus
29. juunil
30. Pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu näeb kehtiv õigus ette planeeringulahenduse muutmise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel (

§ 89

lg 2) või valdkonna eest vastutava ministri poolt planeeringu heakskiitmise staadiumis avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja kokkuleppe tulemusel (

§ 90lg 3 p 2 ja lg 5).

Sulaoja kinnisasja omaniku ettepanek esitati seega ajal, mil sellel ei olnud mõju üldplaneeringu menetlusele, kuna üldplaneeringu avaliku väljapaneku etappi tagasi pöördumata ei oleks vastustaja saanud planeeringulahendust muuta. 18. Pidades silmas, et planeeringuga ei kavandatud Sulaoja kinnistu omaniku õiguste piiramist võrreldes kehtiva planeeringu järgse lahendusega ning et Sulaoja kinnistu omanik ei olnud Tartu linnale ega varem Tähtvere vallale teatanud soovist arvata kinnistu välja rohelise võrgutiku alade hulgast, nõustub ringkonnakohus, et kaebaja ega tema õiguseellane ei olnud isikuks, kellele oleks tulnud saata isiklik teade planeeringumenetluse toimingute kohta. Seega ei olnud nõutav isikliku teate saatmine üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapaneku (

§ 82

lg 4), avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (

§ 83

lg 2), üldplaneeringu avalik väljapaneku (

§ 87

lg 5) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (

§ 88lg 3) kohta.

Kaebaja ja tema õiguseellase planeeringumenetluses osalemise tagamiseks oli piisav avalikkusele suunatud teavitamine, nagu selle näeb ette

§ 82lg 5 ja § 87 lg 6.

1. Vastustaja teatas siiski kaebajale üldplaneeringu avalikust väljapanekust e-kirjaga (dtl 587, 589), kuid seda tulenevalt kaebaja omandiõigusest teise kinnisasja suhtes. Asja materjalidest ilmneb, et kaebaja, Sulaoja endine omanik ja kaebaja tütar tegutsesid koos nii Sulaoja kui ka kaebajale kuuluva teise kinnisasja omaniku õiguste teostamise heaks. Seega oli Sulaoja kinnistu omanikul üldplaneeringu menetluse ajal olemas teave menetluse toimumise kohta. Vastavalt oli omanikul tegelik võimalus tutvuda kavandatava planeeringulahendusega ka Sulaoja kinnistu osas ning vajadusel esitada ettepanekuid planeeringulahenduse muutmiseks. Kuna Sulaoja kinnistu omanik ettepanekuid ei esitanud, siis ei olnud vastustajal rohevõrgustiku alade valimise üldiste põhjuste selgitamise kõrval kohustust täiendavalt selgitada ega põhjendada, miks konkreetselt Sulaoja kinnisasi valdavas osas on jätkuvalt arvatud rohevõrgustiku koosseisu. Üldised põhjused selleks on planeeringu seletuskirjast selgesti arusaadavad. Nii ilmneb (dtl 454455), et roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Võrgustiku toimimine tugineb suurte looduslike tugialade omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Maakonnaplaneeringus ette nähtud rohelise võrgustiku aladele on lisatud rohelise võrgustiku kohaliku tasandi elemente eesmärgiga parandada rohelise võrgustiku kui terviku sidusust. Sarnaselt oli rohevõrgustiku alade koosseis ja paiknemine piirkonnas lahendatud ka varem kehtinud Tähtvere valla üldplaneeringuga. Planeeringuala lõunaosa (Pihva – Haage – Rahinge piirkond) on tulenevalt aktiivsest põllumajandustegevusest suhteliselt lageda maastikuga. Alal domineerivad põllu- ja heinamaad, puuduvad suuremad metsad ja loodusalad. Rohelise võrgustiku sidususe tagamisel saab määravaks kohalik ehk mikrotasand: üksikud säilinud metsatukad ning piirkonna vooluveekogude kaldaalad. Kohtades, kus metsasust on eriti napilt, on rohelisse võrgustikku kaasatud ka püsirohumaad. Samas on üldplaneeringuga jätkuvalt ette nähtud piirkonnas asuva põllumajandusmastiku säilitamine. Nii nähtub planeeringu seletuskirjast (dtl 453), et Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtuslik maastik on tähelepanuväärne tänu paisjärvedele, avatud maastikele ja väikestele 6 metsatukkadele. Põhiliseks säilimist vajavaks tingimuseks on suurpõllundusliku maastikukujunduse jätkamine. Juba neist üldistavatest selgitusest on mõistetav, et kaebajale kuuluv metsaala on olulise tähtsusega rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamiseks piirkonnas, sest valdavalt põllumajanduslikus kasutuses olevate maatükkide vahel pakub see elupaika ja varjumisvõimalust erinevatele taime- ja loomaliikidele. Põllumajandusliku maa eesmärgipärane kasutamine viib paratamatult eluslooduse mitmekesisuse vähenemisele, sest põllumajanduslikus tootmises tõrjutakse põhikultuuri(de) kasvu või saagikust pärssivad liigid välja või surutakse nende arvukus alla. See omakorda vähendab nende looma- ja linnuliikide arvu, kes saavad maad elupaigana kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelneva järelduse tegemiseks vaja eriteadmisi valdkonnast. Põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kasutusotstarbe säilitamise tõttu ei ole Sulaoja kinnistut ümbritsevad maatükid valdavalt sobilikud rohevõrgustiku toimimiseks. Osaliselt on põllumajanduslikus kasutuses olevad püsirohumaad parema lahenduse puudumisel siiski kaasatud rohevõrgustikku. Sulaoja kinnistu metsa-ala eristub selgelt ümbritsevast maastikust loodusliku mitmekesisuse poolest. Seega pidi ka kinnistu eelmisele omanikule ja kaebajale mõistetav olema, miks Sulaoja kinnistu on oluline rohevõrgustiku toimimiseks piirkonnas. Vastavalt ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, nagu ei oleks mõistetav, miks juba Tähtvere valla üldplaneeringuga Sulaoja kinnistu määrati rohevõrgustiku alaks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, nagu tugineks kaevatav planeering selles küsimuses üksnes sellele, et varem on Sulaoja kinnistu juba määratud rohevõrgustik alaks.
2. Vastustaja põhjendas
3. septembri
4. a kirjas (dtl 32-34), miks ei saa kinnistu põhja-kirde osa kasutada kaebaja soovitud viisil, s.o ringraja rajamiseks ja kasutamiseks. Vastustaja osutas, et üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi rohelise võrgustiku analüüs, kus lisaks maakonnaplaneeringule arvestati varasemates üldplaneeringutes esitatud rohelise võrgustiku paiknemist ning rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud põhimõtteid. Rohevõrgustiku eesmärk ei ole vaid suurulukite liikumise tagamine, vaid kõikidele liikidele (nt alates taime-ja putukaliikidest kuni suurulukiteni välja) levimiseks võrgustiku tagamine. Kõrgema taimestikuga põllusaared on olulised elupaigad lindudele ja pisiimetajatele ning roomajatele. Kohaliku tasandi rohelise võrgustiku puhul, mille hulka on arvatud ka Sulaoja kinnistu, on tingimused oluliselt rangemad võrreldes tingimustega suurte metsamassiividega kaetud aladel, kus RV toimivus on lihtsamalt saavutatav ja katkestuste oht pigem vähene. Seetõttu ei ole Sulaoja kinnistul lubatud ringraja ja seda teenindavate ehitiste kavandamine ja sellel eesmärgil metsamaa maakasutuse ulatuslik muutmine. Vastuseks kinnistu omaniku järelepärimisele selgitas vastustaja
5. novembri
6. a kirjas (dtl 105106) veel, et Sulaoja kinnistu on oluline RV siduselement, mis lääne poolt piirneb püsirohumaadega, mis omakorda on ühendatud ulatuslikuma metsaalaga (rohevõrgustiku tugiala). Ida poolt seob Sulaoja kinnistut Rahinge suuremate metsaaladega Sulaoja (VEE1039008) kallastel kulgev rohekoridori riba. Teisisõnu on Sulaoja metsamaa oluliseks lüliks kohaliku tasandi rohekoridoris ja selle puudumine katkestaks võrgustiku toimimise, (dtl 105).
7. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine2 toetab vastustaja seisukohti kohaliku tasandi rohevõrgustiku alade määramisel piirkonnas ega näe võimalust vähendada rohevõrgustiku alade ulatust, pidades rohevõrgustiku toimimise seisukohalt määravaks üksikute säilinud metsatukkade paiknemist. Samuti on vastustaja seisukohad kooskõlas rohevõrgustiku planeerimisjuhendiga3, millele vastustaja viitas
8. septembri 2021 kirjas. Planeerimisjuhendis märgitakse, et Selleks, et rohevõrgustik täidaks oma ülesandeid, on vaja, et selle struktuurid oleksid Kättesaadav võrgulehel https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/uldplaneering2040/TartuUPKSHaruanne.pdf 37-38). 3 Kättesaadav võrguleheküljel https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2021-07/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf 2 7 (lk planeeritud sidusalt, st et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, kusjuures veelgi olulisem on, et rohevõrgustiku struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna - see aitab vähendada liikide elupaikade killustatust.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja seega piisavalt põhjendanud Sulaoja kinnistu arvamist rohevõrgustiku alade hulka. Rohevõrgustiku alade hulgast on välja jäetud umbes 0,5 ha suurune osa kinnistu põhjaservast, mille osas kinnistu endine omanik ja kaebaja on osutanud, tegemist on isetekkelise prügimäega, mida ei ole suudetud veel täielikult korrastada. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kinnisasja on võimalik kasutada muuks tegevuseks kui metsa majandamiseks. Sulaoja kinnisasja sihtotstarbeks on maatulundusmaa, mis maakatastri seaduse § 181 lg 9 kohaselt tähendab, et tegemist on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maaga või maaga, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Seetõttu ei olnud alust eeldada, et maad saab kasutada nende eesmärkide mitte seotud rajatiste ehitamiseks ja majandamiseks. Vastustaja on põhjendatult märkinud sedagi, et kinnistule ringraja ja selle teenindamiseks parkla rajamine oleks vastuolus ka varem kehtinud planeeringuga ning kinnistule määratud maa kasutamise juhtotstarbega.
10. Riigikohus on korduvalt leidnud, et olukorras, kus varasem kehtiv planeering juba piirab maa kasutamist isiku soovitud viisil, ei saa pidada kaalukaks kinnistu omaniku huvi kinnistut tulu teenimiseks kasutada. Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb KOV‑l näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. 4 Ringkonnakohus peab neid seisukohti asjakohaseks ka praegusel juhul. Erinevalt Riigikohtu lahendatud asjast ei ole tegemist küll katsega muuta üldplaneeringu lahendust madalama taseme planeeringuga, vaid uue üldplaneeringuga juba varasema üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku elementide säilitamisega. Kuid ka siin on oluline, et tegemist on juba toimiva rohevõrgustikuga, mille toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks peaks olema kaalukas põhjus. Tartu linna üldplaneeringu menetluses, s.h KSH aruande koostamisel ei ole selliseid põhjusi ilmnenud. Vastupidi, jätkuvalt leiti, et põldude vahel paiknevate metsatukkade säilitamine on vajalik elurikkuse kaitseks ja kohaliku tasandi rohevõrgutiku toimimise tagamiseks. Kaebaja omalt poolt on viidanud sellele, et osa kinnistust on isetekkeline prügimägi ning maatüki põhjaosas paar aastat tagasi istutatud kuused on valdavalt hukkunud maa liigniiskuse tõttu. Kumbagi neist ei ole aga põhjust pidada kaalukaks argumendiks Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku alade hulgast väljaarvamise kasuks. Kaebaja selgitustest ja esitatud fotodest ilmneb, et kinnistult on prügi koristatud ning allesjäänud osa prügist ei takista oluliselt maatükil liikumist. Selge on seegi, et isegi prügi olemasolu ei välista täielikult metsa positiivset mõju elurikkusele, kuna puud pakuvad ikkagi elupaika lindude, väiksematele loomadele ja putukatele, samuti loovad tingimused alustaimestiku kasvuks. Lisaks ongi kinnistu see osa vähemalt osaliselt rohevõrgustiku alade hulgast välja jäetud. Liigniiskuse kohta on vastustaja selgitanud, et sama liiki, samal ajal istutatud puude hukkumine ei näita, et mets sellel kohal ei kasvaks. Ilmastikule ja haigustele on vastupidavamad mitmekesise liigilise ja vanuselise koosseisuga metsad. Seetõttu tuleb nõustuda, et ka selles osas ei saa pidada kaalukaks kaebaja huvi kasutada Sulaoja kinnistut muul otstarbel kui metsa kasvatamiseks.
11. Kinnistu eelmine omanik on seega hilinenud planeeringumenetluses oma seisukohtade avaldamisega, mistõttu ei pidanud vastustaja planeerigu vastuvõtmisel ega kehtestamisel täpsemalt põhjendama, miks just Sulaoja kinnistu määramine rohevõrgustiku alaks on jätkuvalt vajalik. Üldised põhjused selles piirkonnas kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku alade määramiseks on planeeringu seletuskirjas esitatud. Neist on võimalik mõista, miks Sulaoja kinnistul asuv mets on oluline rohevõrgustiku toimimise jaoks. Lisaks esitas vastustaja täpsemad põhjendused vastuseks 4 vt RKHK
12. detsembri
13. a otsus asjas nr 3-20-1310 (p 29) ja
14. märtsi
15. a otsus asjas 3-21-125 (p 17). 8 kinnistu eelmise omaniku nimel tehtud päringutele. Nende põhjal saab järeldada, et planeeringu koostamisel arvestati oluliste avalike huvidega kui ka kinnistu omaniku huviga maad kasutada ega ole omaniku huve alusetult ega ülemääraselt piiratud. Nendel asjaoludel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
16. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 9