MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-644 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagava to

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (

§ 130

lg 1 p 1).

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna

§ 1361

alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
2. Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 punkti 12 kohaselt võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule taotluse esitamisega, sest sellisel juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt ka Riigikohtu 02.07.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).
3. MTA on 01.03.2024 korraldusega nr 12.2-3/063618-1 (dtl 16-18) alustanud maksukontrolli OÜ X suhtes. Maksuotsust ei ole äriühingule veel koostatud. Kuna

§ 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu 2

§ 1361

lg 1 kohaldamiseks puudub ka juhul, kui tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel. Olukorras, kus maksu määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba enne vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sissenõudmise alustamist, peab maksuhalduril olema võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse täitmist (Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2020 määrus nr 3-20-287, p 10). 8. MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikutele (

§ 1361lg 1).

Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses selgelt jälgitav. Maksuhalduri hinnangul on võimaliku vastutusotsusega X nõutava võla suuruseks kokku 50 836,13 eurot, mis on tekkinud kaupade/teenuste müügilt käibemaksu deklareerimata jätmises äriühingu poolt perioodidel jaanuar 2023 kuni märts 2023 ja mai 2023 kuni detsember

1. Maksuhaldur on selgitanud, et äriühing jätab teadlikult jooksvad maksud tasumata, esitades tahtlikult valeandmeid. Esitades käibedeklaratsioonid nullidega kasutab äriühing maksueelist, varjates kõrgemat maksukohustust, jättes müügikäibed deklareerimata ja sellelt arvestatud käibemaksu tasumata. Maksuvõla tekkimise ajal oli puudutatud isik äriühingu juhatuse liige, mistõttu oli tal kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist, deklareerida ja tasuda käibemaksu (ÄS § 183). On üsna ilmne, et olukorras, kus juhatuse liikmetel on kohustus deklareerida käibemaksu, kuid nad jätavad selle tegemata, esineb põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel. Nii on see ka praegusel juhul.
2. Maksuhaldur on selgitanud, et osaühingul puudub vara, mille arvelt maksukohustust sundtäita. Äriühingule kuulub 3 sõidukit, mille väärtus kokku on 7792,23 eurot. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kuna tegemist on kasutatud sõidukitega, siis tuleb arvestada väiksema turuväärtusega ja asjaoluga, et selle turuväärtus pidevalt väheneb, st sõidukite tegelik väärtus ei ole tõsikindlalt teada. Samuti nõustub kohus sellega, et tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. Äriühingul puudub muu registervara ning puuduvad ka väärtpaberikontod. Maksuhalduril puudub ülevaade arvelduskontol olevate vabade vahendite hetkeseisust, kuid pangakontodel olevaid finantsvahendeid on võimalik kiiresti realiseerida. Äriühingu 2022.a majandusaasta aruandes esitatud andmed viitavad sellele, et majandustegevus taotluse esitamise hetkeks OÜ-s X ei ole jätkusuutlik. Äriühing on perioodil 31.12.2023- 15.01.2024 lõpetanud ka töösuhted 10 töötajaga 11-st, mis viitab, et äriühing on lõpetamas majandustegevust. Sellest tulenevalt pole võimalik äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu ja ka äriühingu vara arvelt maksuotsusega määratavat maksusummat tõenäoliselt sisse nõuda. Seega on maksuhaldur usutavalt põhistanud, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on puudutatud isiku solidaarne vastutus OÜ X maksuvõla tasumise eest

§ 40lg 1 tähenduse.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohtu hinnangul on MTA piisavalt põhistanud, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus summas 50 836,13 eurot. 10.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva 3

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.

Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg veebruaris 2023, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb jaanuarist

1. Niisiis, isegi kui kohaldada aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine
2. a veebruaris.
3. Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks. MTA taotleb luba käsutamise keelumärgete seadmiseks X ja Y ühisomandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXXX (XXXXXXXXXX) selliselt, et kinnisasjade käsutamine on keelatud üksnes X. MTA on põhjendanud täitetoimingu valikut eelkõige sellega, et puudutatud isikul puudub muu registervara ja väärtpaberid. Kohus leiab, et käsutamise keelumärke seadmine taotluses märgitud kinnistule on täitetoiminguna põhjendatud. Kohus leiab XXXXXXX kinnistu turuväärtusele antud hinnangu osas, et maksuhaldur on põhjendatult hinnanud kinnistu turuväärtust vastavalt Tuulna külas müügil olevate elamute keskmisele hinnale (2069,25 eurot/m²). Seega on maksuhaldur põhjendatult hinnanud vara väärtuseks kokku 429 176,40 eurot ning puudutatud isikule kuuluva ühisomandi osa väärtuseks 214 588,20 eurot.
4. Kinnistusraamatusse kantav käsutamise keelumärge ei takista puudutatud isikul kinnisasja kasutamist. Seega ei ole täitetoiming isikut ebaproportsionaalselt koormav. Riigikohus on korduvalt leidnud, et

§ 1361

lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (nt Riigikohtu üldkogu määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 46; Riigikohtu üldkogu otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust ühisomaniku õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks (nt Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17; Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-171141, p 13). 14. MTA on selgitanud, et tulenevalt

§ 1361

lg 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Tagatise ulatuse määramisel lähtub maksuhaldur tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 56 766,13 eurot. Maksuhaldur on oma taotluses selgitanud asendustagatise väärtuse kujunemist ja kohus nõustub nende selgitustega. 15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmiseks X ja Y ühisomandis olevatele kinnistule asukohaga XXXXXXXX registriosa numbriga XXXXXXX selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud üksnes X. 4