Obsah (6)

§ 403§ 230§ 231§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-23-12701 Tsiviilasi A. A. hagi K.

§ 403). KOHTU SEISUKOHT 4.

Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates

1. septembrist 2023 kuni hageja õpingute lõppemiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus rahuldab hageja nõude tagasiulatuva elatise 1400 eurot väljamõistmiseks.
2. Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps, kes ei ole veel 21-aastane. Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 p-st 2 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõendist (dtl 16) 2 nähtub, et hageja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilane. Seega on hageja õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.
3. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja nõuab kostjalt elatist 200 eurot kuus alates
4. septembrist 2023 ning tagasiulatuvalt
5. veebruarist 2023 kuni
6. septembrini 2023 kokku summas 1400 eurot. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulud kokku on ca 570 eurot, sh eluaseme üürikulu 200 eurot, kommunaalkulud (elekter, vesi, prügi ja küte) 83 eurot, kulutused ravimitele 15 eurot, riietele 71,34 eurot, kodusele teleteenusele ja internetile ning koolile 14 eurot, transpordile (Tartu rattaringluse ja bussipilet) 8,5 eurot, trennile 16,23 eurot, hügieenitoodetele 15 eurot ja toidule 150 eurot. Kohtu hinnangul saab hageja igakuist kulu summas 570 eurot pidada põhjendatuks.
7. Riigikohus on
8. oktoobri
9. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p-s 11 asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lõige 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega ilmunud kohtuistungile. Seega ei ole kostja täitnud

§ 230

lg-st 1 tulenevat tõendamiskohustust ega tõendanud, et tal oleks muid kohustusi või et ta ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostja varaline seisund on piisav hageja nõutud summas elatise maksmiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates

1. septembrist 2023 kuni hageja kuni A. A. õpingute lõppemiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
2. Hageja on palunud elatis välja mõista 200 eurot kuus tagasiulatuvalt
3. veebruarist 2023 kuni
4. septembrini
5. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 tehtud lahendi p-s 20 märkinud: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
8. detsembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Hageja on selgitanud kohtule, et kostja pole elatist tagasiulatuva perioodi eest tasunud. Kohtu hinnangul on kostja hageja poolt esitatud väited omaks võtnud (

§ 231

3 lg 4), millest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi

1. veebruar 2023 kuni
2. september 2023 eest summas 1400 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 10.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Seega hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4