Obsah (8)

§ 207§ 119§ 121§ 104§ 111§ 201§ 187§ 114

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

§ 207lg 2 alusel.

1. Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.03.
2. a määruse resolutsiooni p 3 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja vaidlustas Tartu Vangla otsust nr 1-13/24/7-2 ning nõudis tervise kahjustamise eest kahjuhüvitist 8000 eurot ja inimväärikuse alandamise eest kahjuhüvitist 12 000 eurot. Vangla ei võimaldanud kaebajal helistada uurijatele, advokaatidele, õiguskantslerile ega ka kohtutele. Vangla rikub vangistusseadust nii riigiasutustega suhtlemisel kui ka meditsiiniküsimustes, vangla ei majanda säästlikult, raiskab elektrit, hoiab öösiti ja nädalavahetuseti tööl meedikut, mida ei ole vaja. Lisaks valvurid mõnitasid ja solvasid kaebajat ning veekraan oli kinni 12 tundi. Väide, et kaebajale anti 12 tunni jooksul vett, on vale. Käeraudade mahavõtmisega väänati tahtlikult kaebaja kätt, mille peale tahtis kaebaja juhtumit fikseerida, kuid meedikut keelduti kutsumast. Kaebaja nõudis, et ka meditsiiniosakonnas filmitakse rinnakaameraga, kuid kaamerad lülitati välja ning kaebajat hakati mõnitama ja solvama. Valvurid keeldusid toomast WC-paberit ja A4 paberit ning mõnitasid kaebajat.
2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla halduskohtule kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/7-1 ja Tartu Vangla 13.03.
3. a otsuse nr 1-13/24/7-2 ning kohtueelse menetluse dokumendid, mis seonduvad kaebaja käte vigastamisega.
4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 28.03.
5. a määrusega osaliselt, so mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tervise kahjustamise eest ja selle eest, et 26.12.2023 keeldusid valvurid meedikut kutsumast (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. 3.
6. X nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt asjaoluga, et Tartu Vangla ametnikud vigastasid
7. ja 29.12.2023 kaebaja käsi ning 26.12.2023 keeldusid valvurid meedikut kutsumast. Et Tartu Vangla poolt edastatud kohtueelse menetluse dokumentidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles kaebaja nõuaks tervisekahju hüvitamist
8. ja 29.12.2023 kaebaja käte vigastamiste eest ja selle eest, et 26.12.2023 keeldusid valvurid meedikut kutsumast, on seega osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest ja selle eest, et valvurid keeldusid meedikut kutsumast, kohtueelne menetlus läbimata. Seepärast tagastab kohus X kaebuse osas, milles ta nõuab kahju hüvitamist 26.12.2023 meediku kutsumata jätmise ja tervise kahjustamise eest,

§ 121lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

3.2.

§ 104

lg 1 järgi tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt. Kuna kaebaja nõuab inimväärikuse alandamise eest 25 000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist, tuleb seega praeguses asjas kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 750 eurot. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud, kuid

§ 111lg 1 seob menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise edukusega.

Tartu Vangla 13.03.2024. a otsusest nr 1-13/24/7-2 ilmneb, et ükski menetluse käigus kogutud tõend ei viita sellele, et valvurid oleksid kaebajat mõnitanud, sh käskinud kaebajal WC-potist vett juua. Ka nähtub kohtule seni esitatud materjalidest, et kaebajal keerati kambris vesi kinni peale lõunasööki ja seda põhjusel, et kaebaja tekitas oma kambris veeuputuse, ning vanglaametnik J.-M. Boikov keeras Xl kambris vee ka paaril korral lahti, et kaebajal oleks võimalik vett juua. Praeguses asjas on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud kohtule põhjendusi ega tõendeid, mis veenaks kohut kaebaja väidete tõelevastavuses, on ebausutav vanglale etteheidetava teo toimepanemine ja sellest tulenevalt on kaebuse edulootused vähesed. Ühtlasi nähtub viidatud Tartu Vangla otsusest, et kaebaja ei pöördunud vanglaametnike poole sooviga saada ümbrikku. Kui kaebaja ei ole vanglalt ümbrikku küsinud, ei saa selle väljastamata jätmist pidada õigusvastaseks. Juhul, kui siiski vanglaametnik keeldus kaebajale 26.12.2023 andmast paberit, leiab kohus, et tegemist on väheintensiivse õiguse riivega. Et kaebaja esitas järgmisel päeval, so 27.12.2023 telefonikõnede teostamiseks inspektorkontaktisikule avalduse paberkandjal, siis on tõenäoline, et kaebajal oli 26.12.2023 paber olemas või väljastati see kaebajale järgmisel päeval. Sellist võimalikku viivitust ei saa pidada oluliseks õiguste riiveks. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja suhtles 27.12.2023 telefonitsi advokaadiga, ta proovis uurijatele helistada kolmel korral, kuid numbrid olid kinni, ning kõnelogide 2 väljavõttest ei nähtu, et X oleks proovinud helistada Õiguskantsleri Kantselei kontakttelefonile. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses kirjeldatud Tartu Vangla tegevused kvalifitseeruks kaebaja inimväärikuse alandamiseks ning annaksid aluse rahalise hüvitise maksmiseks. Hüvitise mõistmiseks ei annaks alust ka Tartu Vangla ühekordne eksimus, millest tulenevalt ei saanud kaebaja helistada kohtumaja numbrile. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Seega ei ole kohtu hinnangul piisavalt alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas

§ 111

lg 1 mõttes, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas 02.04.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.03.
2. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Samuti leiab kaebaja, et ta tuleks riigilõivu tasumise kohustusest vabastada, kuna raha tal ei ole. Samal päeval esitas X ka määruskaebuse täienduse, milles esitas ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, märkides, et talle tuleks anda menetlusabi, võimaldada maksta riigilõiv osade kaupa 12 kuud ja vabastada ta riigilõivust kuni vanglast vabanemiseni ja sealt edasi veel 30 päeva jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebus halduskohtu 28.03.
4. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale kuulub tagastamisele.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse osaliselt

§ 121

lg 1 p 4 alusel (kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kohustuslik kohtueelne kord on läbimata). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 28.03.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse osalise tagastamise kohta ja ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. 5.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 28.03.
2. a määruse kõigi põhjendustega ka osas, mis puudutavad kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist ja ei korda neid. (

§ 201

lg 4 ja § 203 lg 2).

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks

§ 187

lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus

§ 207

lg 3 p 2 kohaselt teha

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

§ 119

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline 3 esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. 5.2. Kuna määruskaebuse esitamine Tartu Halduskohtu 28.03.2024. a määruse peale on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), siis ei ole määruskaebemenetluses esitatud menetlusabi taotlus ilmselt seotud määruskaebemenetlusega. Ainus olukord, kus kaebajal tuleks riigilõivu tasuda, on halduskohtule kaebuse esitamisega seoses. Seega mõistab ringkonnakohus kaebaja 02.04.2024. a menetlusabi taotlust selliselt, et ta soovib jätkuvalt enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses halduskohtule esitatud hüvitamiskaebusega või menetlusabi andmist selliselt, et tal võimaldataks riigilõivu tasuda osade kaupa.

§ 114

lg 1 järgi esitatakse menetlusabi taotlus sellele kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole lahendada sellist taotlust määruskaebemenetluses, sh ka juhul, kui määruskaebemenetluses on vaidlustatud halduskohtu määrust, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus vabastada ta kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4