KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1006 Haldusasi X kaebus AS-i Pensionikeskus

) § 31 lg-le 1, sest pärija andmete, kontaktandmete ja pangakonto andmete asemel esitati kaebaja omad. Kuigi avalduse võib esitada esindaja kaudu, ei võimalda

§ 31lg-d 1 ja 3 väljamakset teha kolmanda isiku kontole.

Päritud osakute tagasivõtmisel ja raha kandmisel pärija pangakontole peab registripidaja kinni ning kannab Maksu- ja Tolliametile üle tulumaksuga maksustamisele kuuluva summa vastavalt tulumaksuseaduse § 201 lg-le

1. Juhul, kui päritud osakute tagasivõtmise avaldusel oleva isiku andmed ei lange kokku pangakonto omaniku andmetega, ei ole võimalik ka korrektselt tulumaksu arvestust ja deklareerimist korraldada. Pärijal on vajalik päritud osakute tagasivõtmiseks avada krediidiasutuses oma nimele pangakonto. See ei pea olema Eesti krediidiasutuses, kuid vältida tuleb krediidiasutusi, millesse maksete tegemine on finantssanktsioonide tõttu keelatud.
2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.04.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kandma A pensionifondi osakute eest raha kaebaja pangakontole. Põhjendused: 7.
3. Vastustaja on kohaldanud ebaõigesti norme. Pärijal on

§ 28

lg 3 järgi õigus võõrandada pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara. Kaebajal oli selleks olemas pärija volikiri. Vastustaja käsitlus pärandaja pensionikontost jääb arusaamatuks. Pärandaja pensionikonto Swedbank AS-is ongi investeerimiskonto

-i tähenduses. Seega saab selle suhtes kohaldada

§ 28lg-t 3.

Vastustaja viide investeerimisfondide seaduse (IFS) § 64 lg-le 3 ei ole asjakohane. 7.

1. Vastustaja kahtlus, et kaebajale nõutava väljamakse tegemisel võib pärandvara võõrandamise koguväärtus ületada volituses sätestatud 8000 euro piiri, on asjakohatu. See puudutab pärija ja kaebaja vahelist suhet. 7.
2. Kaebaja ei kavatse hoiduda maksude tasumisest kõrvale.
3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 8.
4. Vastustaja on pensioniregistri pidaja väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 13 lg 2 tähenduses. Pensioniregistri pidamiseks on vastustaja sõlminud rahandusministriga EVKS §-s 25 nimetatud halduslepingu. Vastustaja osutab eelkõige EVKS § 21 lg-s 2 loetletud teenuseid, sh korraldab pensionifondide osakute tagasivõtmist ja tulumaksuarvestust. Pensioniregistrisse kantakse andmed vastavalt EVKS § 51 lg-le
5. 8.
6. Pärijal oli 2 võimalust: taotleda pensionifondi osakute kandmist oma pensionikontole või taotleda pensionifondi osakute tagasivõtmist. Päritud kohustusliku kogumispensioni pensionifondi osakute pärija kontole kandmiseks peab pärija esitama

§ 31

lg-s 1 nimetatud avalduse ja pärija peab vastama

§ 29lg-s 1 sätestatud tingimustele.

Päritud kohustusliku kogumispensioni pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ehk väljamakse saamiseks peab pärija esitama

§ 31lg-s 1 nimetatud avalduse kontohalduri kaudu. Seejuures peab pärijal olema krediidiasutuses avatud arvelduskonto. Konto ei pea olema Eesti 2

§ 31

lg-s 1 sätestatu on imperatiivne, st pärija, tema volitatud esindaja või kontohaldur ei saa avalduses esitatavate ja seadusega sätestatud andmete loetelu muuta. Pärija ei saa anda volitust, millega volitatakse kolmandat isikut taotlema päritud pensionifondi osakute tagasivõtmisel tekkiva raha kandmist volitatud isiku (või mistahes muu isiku) arvelduskontole. Selline volitus ei ole õiguspärane. IFS § 64 lg 3 järgi ei ole pensionifondi osakud võõrandatavad ja kaebaja esitatud avaldus ei ole võõrandamistehing. Ka päritud pensionifondi tingimuste1 p 4.6 kohaselt ei saa pärija pensionifondi osakutega teha muud kui need kas kanda oma pensionikontole või tagasi võtta ehk saada väljamakse. Kaebaja on avalduses kinnitanud nende tingimustega nõustumist. Kuigi volitus võimaldab esindajal esitada avaldust pärija eest, saab väljamakse teha vaid pärija kontole. Väljamakset ei ole võimalik teha kaebaja kontole mistahes võõrandamistehingu tulemusel, kuna IFS § 64 lg 3 pensionifondi osakutega võõrandamistehinguid ei võimalda.

§ 31

lg 1 kohane avaldus on ühepoolne tehing ega ole tõlgendatav kui tehing iseendaga. Kaebajal on volituse alusel võimalik kinkida iseendale pärija arvelduskontole pensionifondi osakute tagasivõtmisest tekkinud rahalisi vahendeid. 8.3. Pärandajal oli avatud vaid pensionikonto Swedbank pensionifond 1970-79 sündinutele osakute hoiustamiseks ja pärandatavaks varaks olid need kohustusliku pensionifondi osakud. Pärija ei saanud kasutada

§ 28

lg-s 3 nimetatud võimalust, sest pärandajal ei olnud pensioni investeerimiskontot

§ 31

tähenduses ega sellel olevat vara, mille suhtes saaks

28 lg-s 3 sätestatut kohaldada. Pensionikonto (

§ 17, EVKS § 51) on vaid pensionifondide osakute hoiustamiseks mõeldud konto.

See avatakse registripidaja juures, mitte krediidiasutuses. Krediidiasutus on pensionikonto avamisel vaid vahendajaks. Pensionikonto avatakse II samba pensionifondi valikuavalduse esitamisel või automaatselt, kui isikule loositakse II samba pensionifond2. Pensioni investeerimiskonto3 (

§ 31) institutsioon tekkis 2020.

a-l pensionireformiga. See võimaldab isikul hakata ise oma II pensionisambasse kogunenud vara investeerima. Sisuliselt on tegemist rahakontoga, kuhu laekuvad II samba sissemaksed, mida isik ise investeerib, ning see avatakse vaid seda finantstoodet pakkuvas krediidiasutuses. Seda ei avata registripidaja poolt peetavas pensioniregistris ja pensioniregistrisse jõuab krediidiasutusest pensioni investeerimiskonto kohta limiteeritud info, nagu selle konto number ja selle avanud krediidiasutuse nimi (EVKS § 51 lg 4 p-d 31-33). Selle konto investeeringute ja saldo andmeid pensioniregistrisse ei kanta. Seega ei ole ega saagi registripidaja kunagi väljastada saldoteatist pärandaja investeerimiskonto kohta, sest pensioniregistris ei ole investeerimiskontosid. Pärandaja nimel avati pensioniregistris 03.05.2005 II samba valikuavalduse alusel pensionikonto ja sellel hoiti kohustusliku pensionifondi osakuid. Registripidajale ei laekunud pärandajalt ega üheltki krediidiasutuselt teadet selle kohta, et pärandaja on otsustanud avada investeerimiskonto, ning pensioniregistris puuduvad mistahes EVKS § 51 lg 4 p-des 31-33 nimetatud andmed. Isegi kui pärandajal oleks olnud investeerimiskonto ja selle kaudu investeering muu finantsvara kõrval kohustuslikus pensionifondis, siis selleks, et investeerimiskontolt pärida, tuleks investeerimiskontol olev pärandvara esmalt realiseerida. Pensionifondi osakute realiseerimine on võimalik vaid nende tagasivõtmisega, sh tehakse ka siis rahakanne otse pärija arvelduskontole. Investeerimiskontolt pärimiseks tuleb esitada teist tüüpi avaldus ja seda saab esitada vaid siis, kui pärandajal on investeerimiskonto olemas. Pärimisega seotut on võimalik lugeda vastustaja veebilehelt4. Seega 1 https://www.swedbank.ee/static/investor/funds/1970-1979_tingimused_est_02052023.pdf; https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/kohustuslikud-pensionifondid/fid/37/. 2 Lähemalt https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/liitumine-ii-sambaga/. 3 Lähemalt https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/pensioni-investeerimiskonto-pik/. 4 https://www.pensionikeskus.ee/wp-content/uploads/AS-Pensionikeskus_Andmetootlusreeglid-01.01.2024.pdf. 3

§-d 28-31 võimaldavad ka formaalselt teha väljamakse nõude omandanud isiku pangakontole, siis on TsMSRS § 114 sisutühi, sest annab pärijast võlgnikule võimaluse oma võlgade tasumisest ja kohtutäituri nõuetest kõrvale hiilida. 8.6.

§ 31

lg 1 p 7 teenib ka korrektse tulumaksu deklareerimise, tasumise ja kontrollimise huve. Registripidaja peab kinni ja deklareerib Maksu- ja Tolliametile tulumaksu pärijale, mitte kolmandale isikule. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidluse all ei ole asjaolu, et surnud A ainupärijaks on Venemaal elav B, kellele on väljastatud pärimistunnistus (dtl 15) kogu pärandajale kuulunud vara pärimise kohta. Samuti ei ole vaidluse all, et pärija on volitanud (dtl 42) kaebajat esindama teda A pärimisasjas, sh esitama tema nimel kõikidele ametiasutustele avaldusi, taotlusi ja dokumente kõikides pärimisasjaga seotud küsimustes, samuti allkirjastama ja vastu võtma kõiki pärimisasjaga seotud dokumente. Kaebajat on volitatud käsutama pärandi koosseisu kuuluvat vara, sh sõlmima võla- ja asjaõiguslepinguid. Kaebajal oli õigus sõlmida lepinguid iseendaga. Samuti oli kaebaja volitatud esindama pärijat kõikides krediidiasutustes ja kasutama temale kuuluvat pärandvara, kaasa arvatud oma äranägemise järgi raha pärandaja pangakontodel, õigusega kinkida neid vahendeid iseendale.
2. Vaidluse all on asjaolu, kas sedavõrd laiaulatuslik volitus andis kaebajale õiguse nõuda pärandajale kuulunud pensionivara ülekandmist kaebaja pangakontole.
3. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole

-is toodud regulatsiooni õigesti mõistnud, on teinud sellest ebaõigeid järeldusi ja on esitanud seetõttu ka põhjendamatu kaebuse. 12. Kaebaja ajab ilmselt segamini pensionikonto ja pensioni investeerimiskonto. Tegemist ei ole samade instrumentidega.

§-d 17 ja 171 teevad pensionikontol ja pensioni investeerimiskontol selgelt vahet.

reguleerib kogumispensioni (

§ 1

), mille üheks alaliigiks on kohustuslik kogumispension (

§ 2lg 1 p 1).

Kohustuslik kogumispensioni saamiseks omandatakse kas pensionifondi osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto kaudu (

§ 2lg 2).

Isiku valida on, kumma kaudu ta soovib kogumispensioni koguda (

§ 14

). Pensionifondi reguleerib

§ 3

ja pensioni investeerimiskontot

§ 31

. Pensionikonto avab registripidaja (

§ 17lg 1).

Pensioni investeerimiskonto avamiseks sõlmib isik krediidiasutusega pensioni investeerimiskonto lepingu. Sissemakseid pensionifondi ja pensioni investeerimiskontole reguleerivad erinevad sätted (

§ 18lg-d 1 ja 2).

Sissemakse tegemisel pensionifondi omandab isik pensionifondivalitseja poolt väljalastavaid osakuid (

§ 19lg 1). Sissemakse tegemisel 4

§ 19lg 11).

Erinev on ka pensionifondi osakute ja pensioni investeerimiskontol oleva vara pärimise kord (

§-d 28-31). Seega ei saa pensioni investeerimiskonto kohta käivaid sätteid kohaldada pensionifondi osakute kohta. 13. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et pärandajale kuulus pensionikonto, mitte pensioni investeerimiskonto. Pensionikonto saldolt (dtl 53) nähtub, et tegemist on pensionikontoga, millel on pensionifondi osakud. Vastustaja esitatud pensioniregistri väljavõttest (dtl 85) pärandaja kohta nähtub, et pärandajal ei olnud pensioni investeerimiskontot. Sellist tõendit ei ole esitanud kohtule ka kaebaja. Seega lähtub kohus asja lahendamisel teabest, et pärandvara hulka kuuluvad pensionifondi osakud. 14.

§ 28

lg-st 1 nähtuvalt läksid pensionifondi osakud pärandaja surma korral üle pärijale, kel on

§ 28

lg 2 järgi õigus kanda päritud osad oma pensionikontole või tagasi võtta.

§ 31

lg 1 sätestab, et osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse, milles peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) pärandaja nimi ja isikukood; 2) füüsilisest isikust pärija nimi ja isikukood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ning välisriigi koodi puhul riigi nimi; 21) juriidilisest isikust pärija ärinimi ja registrikood, välisriigi koodi puhul riigi nimi; 3) pärija kontaktandmed; 4) füüsilisest isikust pärija eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta; 5) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid füüsilisest isikust pärija soovib kanda oma pensionikontole, ja nende osakute arv; 6) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid pärija soovib tagasi võtta, ja nende osakute arv; 7) pärija pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi, kus pangakonto on avatud; 8) pärimistunnistuse andmed; 9) pärandvara jagamise kokkuleppe andmed selle olemasolu korral; 10) avalduse esitamise kuupäev. 15. Seega tuleb

§ 31

lg 1 p 7 järgi märkida registripidajale esitatud avaldusele pärija pangakonto number, mitte kolmanda isiku (antud juhul kaebaja) pangakonto number, kuhu tahetakse ülekannet saada. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja märkis 23.12.2022 avaldusele enda pangakonto andmed, mitte pärija omad. Järelikult keeldus vastustaja

§ 31

lg 4 alusel õiguspäraselt avalduse täitmisest, sest avaldus ei vastanud

§ 31lg 1 p 7 nõuetele.

Vastustaja esitatud tõendist nähtub, et vastustaja teavitas avalduse puudusest kontohaldurit (dtl 54), kel oli kohustus teavitada sellest ka kaebajat (

§ 31lg 4).

16. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et pärija antud volikiri võimaldab kaebajal esitada avalduse registripidajale pensionifondi osakute tagasivõtmiseks, kuid selline avaldus tuleb esitada pärija nimel, mitte volitatud isiku nimel, ja avaldus tuleb täita pärija pangakontole, mitte kaebaja omale. Seadus ei võimalda täita avaldust pärija volitatud isikule, vaid üksnes pärijale endale. Kaebaja ei olnud X pärija ja volikirjaga ei saa anda volitatud isikule õigusi, mida seadus ei võimalda. Vastustaja viitas õigesti IFS § 64 lg-le 3, mille kohaselt ei või pensionifondi osakuid võõrandada ega koormata. Seega ei olnud kaebajal volituse alusel õigus teha pensionifondi osakutega tehinguid, sh iseendaga. Seda, et IFS-ist tuleb lähtuda ka

-i täitmisel, sh kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemisel, pensionifondi osakust tulenevate õiguste ja kohustuste korral ning tehingute tegemisel pensionifondi osakutega, nähtub

§ 5lg-test 1 ja 2. Seega ei olnud vastustaja viide IFS § 64 lg-le 3 asjakohatu. 5