← Eesti

2-23-138816/6

Obsah (8)§ 8§ 100§ 108§ 397§ 402§ 1132§ 101§ 113

2-23-138816 Kohus KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-138816 Tsiviilasi OK I

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (

§ 402

). Kostjal on tarbijakrediidilepingust tulenev intressivõlgnevus, intressimääraga 39,9% aastas. Hagiavalduse 2 2-23-138816 esitamise seisuga on kostjal tasumata intressid 665,67 eurot. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 2500 euro ja intressi 665,67 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on õiguslikult põhjendatud hageja nõue meeldetuletuskirja tasu 15 euro ja sissenõudekulude osas summas 35 eurot

§ 1132

lg 1 ja lg 2 p 2 alusel.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 39,9% aastas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 560,24 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 455 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Addis tammiku kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.