Obsah (7)

§ 651§ 667§ 654§ 175§ 402§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15680 Kohtuasi X

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebusest nähtuvalt on kostja vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt hageja põhjendatuks ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja ajakulu osas ning on palunud väljamõistetavat menetluskulu 432 euro võrra vähendada. 15. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2443 eurot ületavas osas ja menetluskulude 2443 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 16.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks, kuna maakohus on kostjalt hageja kasuks menetluskulude välja mõistmisel hagejale osutatud õigusabi põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel osaliselt diskretsioonipiire rikkunud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel käsitlenud kostja vastuväiteid hageja lepingulise esindaja ajakulule konkreetsete õigusabitoimingute suhtes.

1. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus pidas hagivastusega tutvumise ajakulu 2 h ja sellele vastuse koostamise ajakulu 3 h kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja arvates saab ajakulu pidada vajalikuks kuni 3 h. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide on osaliselt põhjendatud. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 219-10324, p 17). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagivastus 4 leheküljel, millest sisuline osa moodustab 2,5 lehekülge. Vastus on lihtsasti arusaadavas keeles ja selge ülesehitusega ning koos vastusega on kostja esitanud kolm lisa. Arvestades hagivastuse sisu ja mahtu, asja keskmist keerukust ning vandeadvokaadi kvalifikatsiooni, saab kolleegiumi hinnangul pidada 4 hagivastusega tutvumise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 1 h ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hagivastusele vastuse koostamise ja esitamise osas on vastuse sisu ja mahtu arvestades hageja esindaja ajakulu 3 h põhjendatud ning seda ei saa pidada ülemääraseks. Järelikult on hagivastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks (toimingud nr 2, 3 ja 4) põhjendatud ajakulu kokku 4 h (5 h – 1 h).
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et hageja ajakulu 30.07.2021 kohtumäärusega tutvumiseks (toiming nr 6) on 0,1 h ületavas osas põhjendamatu. Samas rikkus maakohus oma diskretsioonipiire antud toimingu ajakulu (0,5 h) tervenisti põhjendatuks ja vajalikuks lugedes. Maakohus on 30.07.2021 määrusega rahuldanud hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Tegemist on menetlusliku määrusega, millest reaalselt tutvumist vajavat sisu on alla lehekülje. Arvestades määruse sisu ja mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja jaoks oli selles menetlusetapis uut teavet minimaalselt, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud vähendada määrusega tutvumise ajakulu 0,25 tunnini.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust määruskaebuse väide, et hageja ajakulu 30.09.2021 seisukoha koostamiseks (toiming nr 9) on menetlusdokumendi mahtu arvestades põhjendamatu 1 h ületavas osas. Arvestades menetlusdokumendi mahtu (3 lk), seisukohaga koos esitatud lisade mahtu (11 erinevat lisa) ja asja keskmist keerukust on hageja esindaja ajakulu (2 h) seisukoha koostamiseks ja koos lisadega esitamiseks põhjendatud ning vajalik.
4. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited, et hageja kohtukõne teeside koostamine ei olnud vajalik ning hageja menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise ajakulu on ülepaisutatud (toiming nr 11). Kohtukõne teeside esitamise õigus tuleneb

§ 402

lg-st 7 ning 03.05.2022 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus andnud pooltele teeside ja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Seega ei saa pidada teeside koostamist ja esitamist ebavajalikuks menetlustoiminguks ning jätta sellega seonduvat kulu välja mõistmata. Hageja on esitanud kohtukõne teesid ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ühe dokumendina ning menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal selle koostamiseks kokku 2,5 h. Hageja menetlusdokumendist ei nähtu, et sellest ajakulust oleks ebaproportsionaalne ja ülepaisutatud osa kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga ning selles osas puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. 21. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning vähendab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu 15,75 tunnini (17 h – 1,25 h). Arvestades tunnihinda 120 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu summas 1890 eurot (15,75 h x 120 eurot), millele lisandub käibemaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 2443 eurot (1890 eurot + käibemaks 378 eurot + riigilõiv 175 eurot). 22.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 23.

§ 696

lg 1 koosmõjus

§ 178

lg-ga 2 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5