KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-562 Haldu

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 26.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada kaebaja 09.02.2024 vaide edastamise viivitus ja selle õigusvastasus. Vaie tuli edastada viivitamata ja seega tuli põhjendada, miks võttis menetlustoimingu tegemine nii kaua aega ehk toimingut ei tehtud kiiremini kui seaduses sätestatud tähtaeg. Vangla ei pidanud vaide edastamisel koguma andmeid ning käsitles vaide edastamise dokumendis ebaolulist. Viivituse eesmärk oli kaebaja õiguste kahjustus, kurnatus. Õigusvastasuse tuvastamine aitab tulevikus sarnaseid viivitusi ära hoida. Vangla lükkab menetlemise pahatahtlikult viimasele päevale.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 13.03.2024 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavuse eelduseks on, et kaebus on isiku õiguste kaitseks vajalik (

§ 38

lg 4) ja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2 esimene lause).

Hilisema 3-24-562 hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2 teine lause).

Piisavaks huviks tuvastamisnõude esitamisel ei saa olla pelgalt huvi veenduda tegevuse õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel (vt nt Riigikohtu 12.11.2009 määrus nr 3-3-1-7009, p 12). Juhul kui kohus tuvastaks, et Tallinna Vangla oli vaide edastamisel õigusvastases viivituses, ei aitaks see kuidagi kaasa kaebaja õiguste paremale kaitsele ja sellisel tuvastusel ei oleks kaebaja jaoks mingeid õiguslikke tagajärgi. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul peab olema põhjust arvata, et vangla asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.02.2023 otsus nr 3-19-2164, p 17). Praegusel juhul ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev preventiivse huvi kriteerium täidetud, sest vangla edastas vaide neljandal päeval alates selle esitamisest ega olnud ilmselgelt viivituses (vrdl haldusmenetluse seaduse (HMS) § 80 lg 1). Kaebus on alternatiivselt võimalik tagastada ka

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuivõrd kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja vaie edastati pärast selle saabumist teisel tööpäeval (10.

1. veebruar oli nädalavahetus). HMS § 80 lg 1 sätestab, et vaie tuleb edastada seitsme päeva jooksul ning seda tähtaega on järgitud. Vaidest ega kaebusest ei tulene asjaolusid, mille tõttu pidanuks vangla edastama vaide kiiremini. Vastustaja tegutsemise ajaraamist ei nähtu pahatahtlikkust ega kaebaja kahjustamise soovi. Pidades silmas ka Justiitsministeeriumi vaideotsuse koostamise aega, ei nähtu kaebaja õiguste riivet ka vaidemenetlust kogumis hinnates. Kaebusel puuduvad eduväljavaated. HMS § 80 lg 1 näeb ette, et enne edastamist kontrollitakse vaide vastavust HMS-i nõuetele ning vaie edastatakse koos vajalike dokumentidega. Nende toimingute tegemine kokku paari tööpäeva jooksul ei ole ebamõistlikult pikk aeg. Vangla on vaide lahendajale ülevaate andmiseks asjakohaselt kirjeldanud varasemat menetlust ja enda seisukohti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. X palub 29.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.03.2024 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. Vaide edastamise põhjendamatu viivitus rikub kaebaja õigusi (kaebaja tervist). Vaide edastamine saab olla õigusvastane ka siis, kui selle edastamine jääb ettenähtud aja piiresse. Edastamisega viivitamisel kestab õigusi rikkuv toiming või haldusakt. Kaebaja nõudis vaides peamiselt fliisteki kambrisse saamist. Fliistekk aitab ära hoida külmetushaigusi, mistõttu vaide edastamisega viivitamine võib kaasa tuua haigestumise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus võtab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel õigesti, sest tuvastamiskaebus ei ole

§ 45lg 2 kohaselt praeguses asjas lubatav.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4 ja § 2

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ei oleks tõenäoline. Tegemist pole kaaluka õigushüvega ja sellesse pole sekkutud intensiivselt. Kaebaja ei väida, et oleks pidanud magama ilma tekita või isiklik fliistekk omaks tema jaoks mingit erakordset väärtust. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebaja esitas 09.02.2024 (reedel) vaide vangla kodukorra p-le 7.1.49 (dtl 6) ning vangla edastas selle 13.02.2024 (teisipäeval) Justiitsministeeriumile (dtl 15). Seega edastati vaie HMS § 80 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ehk õiguspäraselt. Vaide HMS-i nõuetele vastavuse kontrollimiseks kulunud kahte tööpäeva ei saa pidada ebamõistlikuks ega vangla käitumist pahatahtlikuks. 7. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Haldusohtu 13.03.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3