KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-14669 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks 28. märts 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõude

§ 108alusel.

Tõepoolest, oli vanematel kokkulepe elatise nõuete osas. Kuna vanematel olid vastastikused elatise nõuded, siis tasaarveldati nõuded, kuid asjaolud on muutunud ja kostjal tekkis elatise tasumise kohustus hagejale. W, kes on täisealine laps, asus tööle alates 06.2023 ja elama kostjast eraldi. W omab töökohta ja teenib sissetulekut. W on korduvalt kinnitanud emale, et elab isast eraldi, elades üürikorteris, samuti et käib tööl ja teenib sissetulekut.

1. Asjaolu, et kostja soovib vähendada elatise nõuet teisele lapsele väidetavalt makstava elatise arvelt, on alusetu. Kostja ei pea teist last üleval. Kostja toetab last rahaliselt, kuid seda teeb ka lapse ema. Kostja on 38 kuu jooksul tasunud hagejale 52, 96 eurot kuus. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et W jätkab õpinguid. Kuid kostja ei ole tõendanud asjaolu, et Wl ei ole võimalik kooli kõrvalt käia tööl ja tuli teenida. Üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 16.10.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx vastavalt iga aasta
2. aprillil muutuvale miinimummäärale ja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2023 kuni 15.10.2023 eest 906,99 eurot. KOSTJA VASTUS
3. Hageja püüab viia kohut eksitusse, sest hageja vanemate (hageja seaduslik esindaja ja kostja) vahel oli kehtiv kokkulepe, et hageja seaduslik esindaja ei nõua kostjalt elatist hagejale kuni nende teise lapse W õppimise lõpetamiseni, kes elab kostjaga ja ta on täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja aga ei tasu elatist Wle. Lapse ema on ekslikult seisukohal, et W elab iseseisvalt ja teenib endale sissetuleku. W oli suunatud praktikale, mis on tasuta ja ta ei saa selle eest tasu. Asjaolud vanemate kokkulepe lõpetamiseks ei ole muutunud, sest W on jätkuvalt kostja täielikul ülalpidamisel. Kostja kulud W ülalpidamisele on keskmiselt 540 eurot kuus. Kostja töötab XXX OÜ-s ja tema sissetulek on keskmiselt 905 eurot kuus. 2 Vaatamata vanemate vahelisele kokkuleppele, mis on eelnevalt selgitatud punktis 1.4 kannab kostja hageja ülalpidamisele igakuiselt raha ja toetab ta materiaalselt. Perioodil 05.2021 kuni 10.2023 on kostja toetanud hagejat summas 2012,50 eurot. Tagasiulatuvalt elatise nõue ei ole põhjendatud ja ei tulene heast tavast ega praktikast. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab oma ema juures. Perekonnaseaduse (

) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. Kostja väitel oli vanemate vahel kokkulepe, et vanemate teise lapse, W õppimise lõpetamiseni kostja hagejale elatist ei tasu ja lapse ema ei tasu elatist teisele lapsele, so. Wle.

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad kui last ülal pidama kohustatud isikud leppida omavahel kokku mh selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet. Sellise kokkuleppe põhjuseks võib olla mh asjaolu, et kummagi vanema juures elab laps. 5. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei ole lubatud tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Kohtu hinnangul sai vanemate kokkulepitut (VÕS § 578 lg 1) pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes

§ 100

lg 3 esimese lause mõttes ning selline kokkulepe sai kehtida kuni lapse, W täisealiseks saamiseni, so. 16.08.2022, kuna

§ 97

p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks täisealiseks saanud laps ise, kes saab mh. kohtule oma õiguste kaitseks esitada hagi ilma vanemast seadusliku esindajata. Teisiti öeldes on elatise nõudeõigus täisealisel lapsel endal (TsÜS § 8 lg 2 esimene lause), mitte vanemal lapse seadusliku esindajana ning järelikult ei ole vanemal võimalik käsutada elatise nõudeõigust, mida tal ei ole.

§ 97

p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatise nõue on iseseisev nõue, mitte

§ 97p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk.

Asjaolu kas täisealine laps elab iseseisvalt, käib tööl, teenib sissetulekut ning kui suures ulatuses vanemad täisealist last rahaliselt toetavad ei oma asja lahendamisel tähtsust, st. see ei mõjuta teise, alaealise lapse ülalpidamiskohustust. 6. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kostja vastuväidetega, mis puudutavad vanemate vahelist kokkulepet vastastikuste elatise nõuete tasaarveldamise kohta ja selle tõttu käesoleva elatise nõude alusetust. Kohus märgib, et ka alaealise lapse puhul, ei välista ega piira vanemate kokkulepe

§ 100lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

MTA tõendi kohaselt oli perioodil 01.01.2023 – 31.12.2023 kostja sissetulek 12010 eurot (palgatulu), mis teeb keskmiseks sissetulekuks kuus 1000, 83 eurot. Poolte kaasomandis on kinnisasi asukohaga xxx ja kostjale kuulub sõiduauto Audi 80 (1990 va.). Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse vähendamiseks alust ei ole. Kostja sissetulek on selleks piisav. Kostjalt välja mõistetav elatis ei moodusta isegi poolt kostja sissetulekust. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida. 7. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise 3 ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). 8. Arvestades kostja sissetulekut (1000, 83 eurot), oleks tegemist märkimisväärse summaga (906,99 eurot), mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse suurusega kohustuse, mis on praktiliselt võrdne kostja kuusissetulekuga. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 16.10.2023, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist ca 6 kuu eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohtu hinnangul ei ole kostja võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4