lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (25 303 eurot) vara väärtust (1405 eurot 24 senti). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli 4 kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Katrin Prüki, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
9. Kohus kohustab võlgnikku
lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 6. mai 2024 kell 11.45. Kohus hoiatab
§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 10. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2000 eurot, millele lisandub käibemaks 440 eurot. 12.1.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
12.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 20 tundi (tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (mh praeguse ja võõrandatud vara ning kohustuste kindlakstegemist) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 20 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 100 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 2000 eurot (lisandub käibemaks). 12.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (
5 12.4.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Advokaadibüroo Advocatus OÜ (registrikood 11045359)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo Advocatus OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE100920323). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1), s.o 440 eurot. 12.5. Ajutine haldur on 9. aprillil 2024 taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna praegusel juhul on võlgnikule kuuluva vara müügihind ja võimalik vara tekkimine menetluses ebaselge, mistõttu ei ole teada, kas võlgnikul on piisavalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks, kohus leiab, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras
Ajutise halduri tasu, mille tasumiseks on võlgnik saanud menetlusabi, tuleb pankrotihalduril võlgniku pankrotivara tekkimisel pankrotivarast Eesti Vabariigile hüvitada, arvestades seaduses ette nähtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda. Kohus märgib, et kui menetluses selgub, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (
Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (
Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (
6
näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-des 85–89 sätestatut vastavalt
lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).
lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.