Obsah (5)

§ 637§ 173§ 174§ 162§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-101032 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi OÜ GS Core hagi X vastu võlgnevuse nõud

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 20.05.2015 Coop Finants AS-ga Säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT0000061183, millega sai kostja kasutusse krediidilimiidi 500 eurot ja intressimäär oli 19,9 % aastas. Krediidikulukuse määr 10,91 % aastas. Vastavalt tehingute väljavõttele teostas kostja viimase tagasimakse 05.07.
2. Kuna kostja ei täitnud lepingut ja ei teinud tagasimakseid vastavalt lepingule
3. kuupäevaks, saatis Coop Finants AS kostjale 30.09.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja kuni 22.10.2021 võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust, saatis Coop Finants AS 28.10.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Coop Finants AS loovutas 28.10.2021 lepingust nr CNT0000061183 tuleneva nõude OÜ-le GS Core.
4. Hageja arvestab viivist lepingu üldtingimuste p 6.
5. alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisele 28.10.2021 järgnevast päevast, so. 29.10.2021 Hageja nõue ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 tulenev kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg hakkas kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1, 2 ja § 135 lg 1 ülesütlemisele järgmisest päevast, ehk 29.10.
6. See tähendab, et hageja nõue aegub alates 29.10.
7. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 11.01.2024 (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3). Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa 499,35 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 107,61 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt 499,35 eurot kuni tasumiseni alates 27.01.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. II KOSTJA VASTUS
8. Kostja võlga ei tunnista. Kostja soovib menetluse lõpetada aegumise tõttu, jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada. Nõue on aastast 2019, mida pole suudetud mõistliku aja jooksul lahendada. Kostjal on aastast 2016 maksehäired ja hilisemad laenud ja krediidid on vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõtetega. III KOHTU PÕHJENDUSED
9. Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kostja Säästukaart pluss kasutamise ja sellega kaasneva krediidilimiidi 500 eurot lepingu sõlmimist Coop Finants ASga 20.05.2015 ja krediidi kasutamist, lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist vaidlustanud ei ole. Kohus leiab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS §-de 401 lg 1, 402 lg 1 järgi. Hagile lisatud kostja tehingute väljavõttest nähtub, et kostja on krediidilimiiti korduvalt kasutanud, makstes selle tagasi ja võttes uuesti kasutusse. Viimase tagasimakse tegi kostja 05.07.2021 ning krediidilimiit on kasutusse võetud 06.07.2021 ja 08.07.

1. 2
2. Eeltoodu alusel on ekslik kostja väide, et nõue on 2019 aastast. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. Osamaksetena tagastatavast laenulepingust tulenevad kohustused on korduvad kohustused TsÜS § 154 tähenduses, kuid lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustustega ja aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Laenuandja on lepingu üle öelnud 28.10.2021 ning järelikult muutus kohustus sisse nõutavaks 29.10.2021 kell 00.00 ja nõue aegub 29.10.2024 kell 24.00, nagu on õigesti märkinud hageja. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 11.01.2024 ning järelikult ei ole hageja nõue aegunud.
3. Lepingust tuleneb, et laenu krediidi kulukuse määraks on 10,91% aastas. Laenu andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud maksimaalseks krediidi kulukuse määraks 22,78%, millest tulenevalt ei ületa kostjale antud tarbimislaenu kulukuse määr aastas tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning järelikult ei ole tarbijakrediidileping tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4. Hageja esitatud selgitustest ja tõenditest nähtub, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes, vaid kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest, sh. E-krediidiinfo andmebaasist, rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust. Kostja väide, et tal on alates 2016 aastast maksehäired, ei oma tähtsust, kuna leping sõlmiti varem, so. 20.05.2015, st. lepingu sõlmimise ajal ei saanud laenuandja sellega arvestada.
5. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 499, 35 eurot.
6. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Seega tuleb viivise nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista sisse nõutavaks muutunud viivis 107,61 eurot ja alates 27.01.2024 viivis põhinõudelt (499, 35 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. 3 Hageja esindaja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot ja esindaja kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel ja

§ 177lg 2 alusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4