← Eesti

3-24-712/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-712 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemise

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette selgituse või vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele

-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3).

Seega on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue võlglase ettemaksukontole. 3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Kohus leiab, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

6.1. Taotlusest nähtuvalt on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 10.01.2024 10.01.2024 korralduse nr 12.2-3/063164-1 alusel X OÜ maksustamiseperioodi juuli-august 2023 (k.a) käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. 6.

  1. Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Maksukontrolli käigus selgunud asjaolud annavad maksuhaldurile alust arvata, et X OÜ on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid. Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ on juulis 2023 KMD-l deklareerinud tehingupartneriga Y OÜ-ga toimunud tehingut, mida tehingupartneri kinnitusel aga toimunud ei ole. Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ on deklareerinud KMD-des teadlikult sisendkäibemaksu tegelikust suuremana, deklareerides juulis 2023 alusetult sisendkäibemaksu summas 2156,40 eurot, tekitades alusetu tagastusnõude summas 2004,10 eurot. Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ on augustis 2023 KMD-l deklareerinud kinnisasja ostutehingu A OÜ-ga, mida ei ole aga tehingupartneri kinnitusel toimunud või on tegelikult toimunud detsembris
  2. Seega on maksuhalduril alust arvata, et X OÜ on deklareerinud augustis 2023 alusetult sisendkäibemaksu summas 19 600 eurot, tekitades seeläbi alusetu tagastusnõude summas 20 000 eurot. Kohtu hinnangul ei saa taotluses välja toodud asjaolude pinnalt väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 6.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldus on samuti täidetud. Taotluse kohaselt ei ole äriühing täitnud korrektselt 2 kaasaaitamiskohustust, jättes maksuhaldurile nõutud dokumendid ja teabe tähtaegselt esitamata või maksuhaldurile täielikult vastamata. Äriühingu varasemast maksukäitumisest on selgunud, et

  1. aasta jooksul on äriühing mitmel korral korrigeerinud oma KMD-sid mitu kuud pärast deklaratsiooni esitamise tähtaega. Kohus nõustub järeldusega, et selline käitumine viitab, et ettevõtte raamatupidamises esineb jooksvalt puudusi, mis takistavad korrektsete andmetega deklaratsioonide õigeaegset esitamist. Seisuga 07.03.2024 on X OÜ-l maksuvõlg summas 57 847,21 eurot ning lisaks on tasumata ka kohtutäituri arestinõuded summas 129 769,96 eurot. Äriühingu osas on alustatud täitemenetlusi, sh toimuvad kinnisasjade enampakkumised, mistõttu ei pruugi enampakkumiste realiseerimise korral äriühingul jätkuda varasid, et täita käesoleva kontrollimenetluse tulemusena tõenäoliselt tulevikus määratavat maksukohustust summas 21 756,40 eurot. Seisuga 08.08.2023 ja 31.08.2023 on äriühingu arvelduskonto kliendileping kas lõpetatud (AS SEB Pank) või konto saldo 0 eurot (AS LHV Pank). Taotluse esitamise hetkel on võimalus, et pangakontol rahalised vahendid puuduvad. Äriühingul puudub peale kinnitusraamatus kantud keelumärkega kinnisasjadele muu registervara ja väärtpaberid. Seega ei saa eeldada, et pärast rahaliste kohustuste määramist on äriühingul rahalised vahendid, mille arvelt tagada kogu määratud kohustuse laekumine.
  2. Kohus leiab, et olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Taotluse esitamise seisuga on X OÜ-l esitamata jaanuar 2024 KMD, kuigi teised äriühingud on oma KMD-del märkinud jaanuaris 2024 X OÜ-lt soetamist. Kohus nõustub, et viidatud asjaolu annab alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama või hoidub teadlikult maksukohustuse deklareerimisest. Maksuhaldur on ära kasutanud KMS §-s 34 sätestatud võimalused novembris 2023 juuli-august 2023 KMD-de parandamisega tekkinud käibemaksu tagastusnõude (16.11.2023 summas 20 000 eurot ja 30.11.2023 summas 2004,10 eurot) täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid ei suutnud selle perioodi jooksul koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid. Sellest tulenevalt võib X OÜ poolt tõenäoliselt alusetult juuli ja august 2023 deklareeritud käibemaksu enammaksete kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu on MTA sunnitud X OÜ enammakse 20 000 eurot vabastama 15.03.2024 ning 2004,10 eurot vabastama 29.03.2024 äriühingu ettemaksukontole, st enne maksuotsuse väljastamist. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
  3. Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut. Ettemaksukonto aresti ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Ettemaksukonto arest võimaldab äriühingul soovi korral jätkata äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul MTA taotlusest nähtuvalt võimalik sama tõhusalt kaitsta muude (maksukohustuslast vähem koormavate) vahenditega. X OÜ-l on võimalik esitada maksuhaldurile muu tagatis, mille suurus vastab maksuhalduri taotluses märgitule, ja saavutada sellega aresti lõpetamine. Arvestades eeltoodut on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. 9. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetatakse X OÜ vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile

§ 120

lg 1 p 3 ning §-de 121 ja 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Juhul, kui X OÜ soovib

§-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks määratava maksusumma väärtus. 3 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus annab MTA-le loa aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) summas 21 756,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt)/ Tiia Nurm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.