KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 09.04.2024 1-23-4824 Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu Ants Kuningu (isikukood: 38304145220) vangistuse täitmisele pööramine Viru Maakohtu 21.03.
- a määrus Ants Kuningu kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu 21.03.
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 109,80 eurot (sealhulgas käibemaks 19,80 eurot). Jätta see menetluskulu Ants Kuningu kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohtu 14.08.
- a otsusega tunnistati Ants Kuning süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 9-kuulise vangistusega. Ära kandmata karistuseks loeti 8 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 267 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ants Kuning peab KarS § 69 lg 4 kohaselt järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Lisaks seati talle KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeld. Kohtuotsus jõustus 30.08.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 12.02.2024 Viru Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata Ants Kuningu ärakandmata karistus täitmisele, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt üldkasuliku töö ajakava ja ei ilmunud registreerimisele. 04.03.
- a erakorralise ettekande lisa kohaselt isik rikkus uuesti registreerimiskohustust. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Ants Kuning on ka enne erakorralise ettekande esitamist rikkunud korduvalt üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ning samuti alkoholi tarvitamise keeldu.
- Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes taotletu juurde. Ants Kuning tunnistas temale ette heidetud rikkumisi seoses üldkasuliku töö mittetegemisega, esitades aga kohtule ennast õigustavaid põhjendusi, mida maakohus ei hinnanud mõjuvateks. Lisaks avaldas süüdimõistetu, et ta ei kavatsegi alkoholi tarbimisest loobuda ja pole seda kunagi lubanud. Ta tarvitab alkoholi valuvaigistina, sest see on ravimist odavam. Ants Kuning taotles karistust täitmisele mitte pöörata. Kaitsja palus jätta karistus täitmisele pööramata, sest Ants Kuningu suhtes saab rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid ja anda talle võimaluse jätkata üldkasuliku töö nõuetekohast sooritamist.
- Viru Maakohtu 21.03.
- a määrusega pöörati Ants Kuningu ära kandmata vangistus 7 kuud ja 21 päeva KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Kohus asus seisukohale, et süüdimõistetut ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt ja järjepidevalt hoolimatult suhtunud. Isik ei ole motiveeritud kandma karistust vabaduses. Motivatsioonipuudusele viitavad nii korduvad registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumised kui ka üldkasuliku töö tegemata jätmine. Eriliselt hoolimatu ja ükskõikse suhtumise ilminguks loeb kohus süüdimõistetu ilmumist kohtuistungile alkoholijoobes ning seda alkoholi tarvitamise keelu ajal. Kirjalikud hoiatused ei ole Ants Kuningu käitumist korrigeerinud. Rikkumiste põhjused ei ole olnud mõjuvad. Karistus ei ole seega täitnud oma eesmärki. Kohus ei näe mõjutusvahendite kohaldamisel perspektiivi, sest isik ei ole suuteline täitma temale määratud nõudeid ja kohustusi. Seetõttu tuleb karistuse kandmata osa pöörata täitmisele.
- Maakohtu määruse vaidlustas Ants Kuningu kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada Viru Maakohtu 21.03.
- a määrus ja teha uus kohtumäärus, millega jätta rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus pöörata kandmata karistus täitmisele. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole kasutanud kaalutlusõigust vastavalt KarS § 69 lg-le
- Kohus ei ole arvestanud kaitsealuse kohtus antud selgitusi üldkasuliku töö mittetegemise asjaolude kohta. Ants Kuningul puuduvad võimalused liikuda üldkasuliku töö tegemise kohta. Samuti ei ole tema elukoht elamiskõlblik. Kuna isikul on pidevalt väljakannatamatud valud, tarvitab ta alkoholi valuvaigistina, mis on ravimitest odavam. Vanglakaristus ei anna oodatud tulemusi. Kriminaalhooldus on parim nii ühiskonnale kui ka õigusrikkujale. Ants Kuning vajab abi ja toetust, kuid ta ei lähe seda ise küsima. Temale tuleks määrata tugiisik. Töö tegemise tähtaeg on piisav, et üldkasuliku töö tunnid ära teha. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium leiab, et Ants Kuningu karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud. Maakohus ei teinud kaalutlus- ega põhjendamisviga. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
- Maakohus osutas Ants Kuningu korduvatele rikkumistele ja põhjendas nõustumisväärselt vangistuse täitmisele pööramise vajadust ning seda, miks ei tule kõne alla mõni teine KarS § 69 lg-s 6 loetletud alternatiiv. Vaidlustatud määrus kajastab erakorralises ettekandes nimetatud ja täitmiskohtuniku tuvastatud Ants Kuningu rikkumisi, sh on ta rikkunud
- a jaanuaris korduvalt, s.o 15.01., 16.01., 17.
- ja 18.01.2024 üldkasuliku töö ajakava, samuti ei ilmunud 06.
- ja 20.02.2024 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Ants Kuning ei teinud tööd ka uue võimaluse saamisel vahemikus 22.01.-25.01.
- Seega jaanuaris ei sooritanud süüdimõistetu ühtegi üldkasuliku töö tundi. Registreerimisele mittetulemisest Ants Kuning ametnikku ette ei teavitanud 2
(4)ning telefonitsi isikut kätte ei saadud. Kohtumiseks uue kuupäeva määramisel isik järjekordselt kohale ei ilmunud. Seetõttu ei ole koostatud veebruarikuu üldkasuliku töö ajakava. Rikkumisi põhjendas süüdimõistetu magama jäämisega, bussist maha jäämisega, söömata olekuga ja korteri kütmisega.
- Lisaks eelnevale on Ants Kuning rikkunud üldkasuliku töö ajakavasid 05.09., 29.09., 12.10., 13.10., 14.11., 15.
- ja 16.11.2023ning alkoholi tarvitamise keeldu 15.09.
- Kuigi enne käesoleva erakorralise ettekande esitamist tuvastatud rikkumiste osas on kriminaalhooldaja reageerinud hoiatustega, siis ei saa neid jätta tähelepanuta. Samalaadsete rikkumistega jätkamine on tunnismärk võimetusest täita karistuse täitmisele pööramata jätmiseks seatud tingimusi. On samuti märkimisväärne, et 19.02.2024 kohtuistungile tuli Ants Kuning alkoholijoobes, kuigi talle on alkoholi tarvitamine keelatud. Nii võib Ants Kuningu senise käitumise põhjal väita, et väga suure tõenäosusega jätkaks ta üldkasuliku töö tegemise, registreerimiskohustuse ja ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi edaspidigi. Veelgi enam, erakorralise ettekande põhjal on sedastatav, et Ants Kuning on keeldunud 09.10.2023 elukoha külastamise ajal alkoholikontrollist, mida tuleb pidada kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 alusel KarS § 75 lg 1 p 3 kohase kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustuse rikkumiseks.Ants Kuningule mõisteti karistus kokkuleppemenetluses. Seega süüdimõistetu oli teadlik temale kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise, käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuse sisust. Isik on vabatahtlikult võtnud endale käesolevas kriminaalasjas prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe alusel sellised kohustused. Kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kinnitatud kohustuste järgimine on eelduseks karistuse vabaduses kandmiseks. Paraku on Ants Kuning vaatamata hoiatustele jätkanud samalaadsete rikkumistega. Tuleb ka tähele panna, et KarS § 69 alusel vangistuse asendamine üldkasuliku tööga tähendab oma sisult isikule soodustusena teatud tingimustel vabaduse andmist, mille eest ootab avalik võim temalt kindlate nõuete ja kohustuste täitmist. Nende üldisemaks eesmärgiks on saavutada isiku õiguskuulekas käitumine. Selline korraldus aga eeldab isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga (vt analoogselt RKPJKm 5-20-11, p 19). Ants Kuningu rikkumised tuleb lugeda olulisteks ja tahtlikeks, sest selline käitumine on jätkunud korduvalt mitme kuu jooksul.
- Korduvad rikkumised aga viitavad, et hooldusalune ei ole huvitatud enda senise käitumise parandamisest ega kriminaalhooldajaga aktiivsest koostööst. Ants Kuningul puudub sisemine tahe täita nõuetekohaselt temale määratud kohustusi, sh teha üldkasulikku tööd. Järelikult ei ole üldkasuliku töö ja kriminaalhoolduse raames võimalik süüdimõistetu käitumist õiguskuulekusele suunata. Ants Kuningul ei saanud sedavõrd arvukate rikkumiste korral tekkida ootust, et neile mingeid tagajärgi ei järgne, vaatamata sellele, et tegemist on esimese ettekandega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et rikkumiste kohta esitatud põhjendused on ennast õigustavad ning mittemõjuvad. Kuigi kohus inimlikult mõistab, et üldkasuliku töö tegemise kohta liikumisega võivad esineda raskused, samuti ei pruugi isiku elukoht olla elamiseks kõige sobivam ning ka terviseprobleemid ilmselt teatud määral mõjutavad elukorraldust, olid nimetatud asjaolud kohtuotsuse tegemisel teada.
- Ants Kuningul esineb suur alkoholiprobleem. Ta on ise kohtuistungil kinnitanud, et ei jäta alkoholi tarvitamist. Ka kaitsja määruskaebuses viitab, et süüdimõistetu vajab abi ja toetust. Ringkonnakohus siinkohal selgitab, et Ants Kuning on täisealine teovõimeline isik, kes on oma tegude eest vastutav. Tal on päris pikalt olnud aega tegeleda enda alkoholiprobleemiga, kuid puuduvad viited, et hooldusalune oleks midagi selleks ette võtnud. Süüdimõistetu käitumisviis osutab, et ta tegelikult ei soovigi enda alkoholi tarbimise harjumusi muuta, sest kasutab seda valuvaigistina. Samuti on ta karistusregistri kohaselt aastate vältel korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobesesundis. Alkoholi tarvitamise kontrolli alla saamine on ikkagi eelkõige sõltlase enda teha – seda vastutust ei saa panna muuhulgas kriminaalhooldajale ega arstile. Kuigi kriminaalhoolduse ajal on sõltuvusprobleemiga tegelemine ilmselt tulemuslikum, ei ole kohtukolleegium veendunud, et sellise võimaluse saamisel Ants Kuning seda sihipäraselt kasutaks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt käitus Ants Kuning 3
(4)alkoholijoobes olles 19.02.
- a maakohtu istungil täitmiskohtunikuga ebaviisakalt ja agressiivselt. Samuti tuli ta 07.03.
- a toimunud kohtuistungile toimetada sundkorras. Eelnevat kokku võttes on vähetõenäoline, et süüdimõistetud suudaks vabaduses viibides enda sõltuvuskäitumist ja suhtumist karistuse kandmisesse tulemuslikult muuta. Järelikult tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses, kus samuti pakutakse sõltlastele abi ning alkohol ei ole tarbimiseks kättesaadav. Ringkonnakohtu hinnangul karistuse täitmisele pööramine ei too kaasa õiguslikult ebasobivat tagajärge ja ei vii ülemäärasuse keelu rikkumiseni (RKKKm 1-06-9135/67, p 17), sest kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumised on olnud korduvad ja väldanud pikemat aega. Edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
- Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 21.03.
- a määruse muutmata ning Ants Kuningu kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 109,80 euro (sh käibemaks 19,80 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 16 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 58 minutit. Ringkonnakohtu arvates on kaitsja teostatud toimingud vajalikud ja taotletud tasu mõistlik, mistõttu rahuldab kohus riigi õigusabi kulude väljamõistmise taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu Ants Kuningu kanda. Kolleegium selgitab, et juhul kui Ants Kuning ei tasu 109,80 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)