← Eesti

1-11-11804/194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teine määruskaebemenetluse pool Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2024 1-11-11804 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Maarika Kuusk Valdek Lubja (isikukood 36702286026) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus Valdek Lubja ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175,68 eurot (sh käibemaks 31,68 eurot). Jätta see menetluskulu Valdek Lubja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. veebruari
  10. a otsusega mõisteti Valdek Lubja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 4 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 15 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  11. mai
  12. Vangistus lõppeb
  13. juulil
  16. veebruaril 2024 saatis Tartu Vangla maakohtule materjalid V. Lubja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad V. Lubja vabastamist.
  17. Tartu Maakohtu
  18. märtsi
  19. a määrusega jäeti V. Lubja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et tema vabastamise kasuks räägib kindla elukoha olemasolu MTÜ-s Töömaja, kus ta saab teha tööd ja talle pakutakse üheaastast rehabilitatsiooniteenust. Lisaks puuduvad V. Lubjal kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas on ta praeguse vangistuse kandmise ajal pannud toime distsiplinaarrikkumisi, kui vangla ei võimaldanud talle sobivamat ja tasuvamat tööd. Samuti ei ole V. Lubja veel läbinud sotsiaalprogramme (esimese läbimist alustas alles
  20. jaanuaril 2024, teda ootab ees veel kahes sotsiaalprogrammis osalemine). Ta pole läbinud alkoholi liigtarvitamist puudutavaid sotsiaalprogramme. V. Lubja on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda erinevate kuritegude eest, vangistust kannab ta viiendat korda. Märkimist väärib toimepandud kuritegude raskus, sh on teda varemgi karistatud tapmise eest. Praegust vangistust kannab ta mõrva eest. Seetõttu peab V. Lubja vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väga madal, kuid nii see pole. Tal on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis soodustab tema kuritegelikku käitumist. Ka viimase kuriteo pani V. Lubja toime alkoholijoobes. On võimalik, et ta ei suuda vabanedes alkoholist hoiduda, sest see on lihtsasti kättesaadav. Lisaks puudub tal vabanedes tugivõrgustik, kes motiveeriks teda õiguskuulekal teel püsima. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ka V. Lubja suhtumine. Ta ei teadvusta enda rolli kuritegudes ja näeb süüd teistel. Samuti on tema käitumine impulsiivne ja probleemide lahendamise oskus puudulik. Teda on varem kaks korda (
  21. ja
  22. aastal) allutatud kriminaalhooldusele, ent mõlemal juhul pani ta katseajal toime uue kuriteo.
  23. Maakohtu määruse vaidlustas V. Lubja, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist. V. Lubja leiab, et talle tuleks anda veel üks võimalus, sest karistus on eesmärgi saavutanud, mida arvavad ka prokurör ja Tartu Vangla. Vabanemisel asub ta elama MTÜ-sse Töömaja ja on nõus alluma elektroonilisele valvele. V. Lubja on valmis andma ka vereproove, näitamaks, et tal pole alkoholisõltuvust. Lisaks ei ole tal vangistuses ühtki rikkumist.
  24. Määruskaebuse esitas ka V. Lubja kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Lubja vabastamist. Kaitsja arvates keskendus kohus liialt V. Lubja varasemale elukäigule ja jättis arvesse võtmata vabastamise kasuks kõnelevad asjaolud (nt distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht vabaduses ja töökoht pärast rehabilitatsiooni, individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide osaline täitmine), sh vangistuse mõju tema mõtlemisele ja käitumisele. V. Lubja mõistab ise kuriteod hukka. Maakohtu määrus pole piisavalt põhjendatud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu prokuröri ja vanglaga. Lisaks ei selgu kohtumäärusest, milliseid kuritegusid võib V. Lubja vabanedes toime panna. Ta on pika vangistuse jooksul alkoholist võõrdunud ja teadvustab endale selle tarvitamisega kaasnevat. Samuti on V. Lubja valmis andma vereproove ja asub rehabilitatsioonikeskusesse. Neid sotsiaalprogramme, mille läbimist pidas kohus oluliseks, saab läbida vabaduses. V. Lubjast lähtuvat ohtu aitavad vähendada tema allutamine elektroonilisele valvele ja lisakohustuste määramine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  25. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebused jäävad rahuldamata. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Maakohus juhindus V. Lubja vabastamata jätmisel KarS § 76 lg-s 4 sätestatust ning esitas selged ja asjakohased põhjendused.
  26. Kaitsja heidab maakohtule ette ebapiisavaid põhjendusi, liigset keskendumist V. Lubja varasemale elukäigule ja vabastamise kasuks kõnelevate asjaolude arvestamata jätmist. Kolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu. Maakohus pööras tähelepanu olulistele vabastamist toetavatele asjaoludele, mis on toodud ka V. Lubja ja kaitsja määruskaebuses. V. Lubjal on vabanemise järel olemas kindel elukoht ning tal on soov ja ühtlasi võimalus rehabilitatsiooniteenuse saamiseks, ning tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et V. Lubja on asunud sotsiaalprogrammis osalema. Samas põhjendas maakohus, miks ei saa teda siiski vaatamata nendele asjaoludele vabastada. Ehkki V. Lubjal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, pole vangistuse kandmine möödunud ilma 2

(3)rikkumisteta, mille põhjuseks on olnud V. Lubja soov saada talle meelepärasem töö. Teda on palju kordi kriminaalkorras karistatud ja ta kannab lausa viiendat vangistust. Varem on ta toime pannud tapmise ja praegust vangistust kannab ta mõrva eest, mille ta pani seejuures toime katseajal. Mõrv seisnes selles, et ta peksis alkoholijoobes olles tekkinud tüli käigus teise inimese torutangidega surnuks. Vangla materjalidest nähtub, et V. Lubja ei paista mõistvat enda osa toimepandud kuritegudes, vaid lausa õigustab neid ja näeb süüd pigem teistel. Tema kuritegude suurimaks soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine, alkoholijoobes võib ta käituda ja on varem korduvalt käitunud vägivaldselt. Kõnekaks saab pidada sedagi, et esimese sotsiaalprogrammi läbimist alustas ta alles
  1. jaanuaril 2024 ehk siis rohkem kui 12 aastat pärast karistuse kandmise algust. Seniajani pole ta läbinud veel ühtegi sellist sotsiaalprogrammi, mis puudutaks alkoholisõltuvust. V. Lubja puhul on tagasilanguse oht seetõttu veel liiga suur. Lisaks ei ole V. Lubjal vabaduses selliseid lähedasi, kes tema õiguskuulekat käitumist toetaksid. V. Lubja öeldu, et ta on nõus vereproovidega, näitamaks, et ta ei tarvita alkoholi, võimaldavad üksnes pistelist kontrolli ega välista temast lähtuvat uute kuritegude ohtu, kui ta peaks uuesti alkoholi tarvitama. Sellist ohtu ei maanda ka teised KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustused, mida saaks V. Lubjale määrata.
  2. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid peab kohus hindama kogumis, võib ta asuda seisukohale, et süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/84, p 9). Kolleegium leiab eelmises punktis märgitut silmas pidades, et sellised kaalutlused on maakohtu määruses olemas ning määruskaebustes toodud asjaolud V. Lubja vabastamata jätmise ümberotsustamist ei tingi. Kuigi vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist, pole kohus nende seisukohaga seotud.
  3. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  6. Kaitsja esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 175,68 euro (sh käibemaks 31,68 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jääb see menetluskulu V. Lubja kanda. Kolleegium selgitab, et kui V. Lubja ei tasu seda kulu ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.