1-23-5223/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-5223 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2024 määrus Amid Magerramovi (Magerramov; isikukood 38101140246) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik riigiprokurör Vahur Verte, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. veebruari 2024 määrus.
5. Jätta Amid Magerramov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata.
6. Määruskaebus rahuldada.
7. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdimõistetu Amid Magerramovi kasuks määruskaebemenetluses makstud menetluskulude katteks 488 eurot, sh käibemaks 88 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu
9. oktoobri 2023 otsusega karistati Amid Magerramovit KarS § 256 lg 1 järgi 6 aasta 6 kuu vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks Ameerika Ühendriikide New Yorki lõunaringkonna ringkonnakohtu
10. novembri 2021 otsusega nr 18 Cr. 673-3 mõistetud raskeima karistusega, s.o 10 aasta vangistusega, ning A. Magerramovile mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti
11. september
12. Karistuse kandmise aja lõpp
13. september
15. Viru Maakohtu
16. veebruari 2024 määrusega vabastati A. Magerramov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega, katseajaga kuni
17. september 2028 ning määrati A. Magerramov katseaja esimeseks 24 kuuks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades süüdimõistetut järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS 75 lg 2 p-des 4, 7, 8 ja 9 toodud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks määrati 8 kuud. 2.
18. Formaalsed eeldused vabastamiseks on täidetud – A. Magerramov on kandnud nõutud osa karistusest vabastamisküsimuse arutamiseks, ta on nõustud elektroonilise valve kohaldamisega ning elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. 2.
19. A. Magerramovile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Maakohus ei olnud rahul, et süüdimõistetu suhtes on koostatud lühikese aja jooksul 2 iseloomustust, mis on oma järeldustes niivõrd erinevad. Isiku ohtlikkus on muutunud 4 kuu jooksul suuremaks, kuigi uusi kuritegusid ei ole ta vahepeal toime pannud. Kuritegude toimepanemise protsent on samuti suurenenud. Lisateabe osas kinnipeetava isikuomadustest, varasemast elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta kattuvad iseloomustused sõnasõnalt vähemalt 80% ulatuses, ka arvamused katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta kattuvad (KarS § 75 lg 2 p 4, 7 ja 8), kuid järeldus iseloomustuse põhjal on kardinaalselt erinev. Maakohtu hinnangul ei saa selline riigipoolse vastuolulise ja arusaamatu hinnangu muutumine olla aktsepteeritav. Maakohus ei lugenud põhjendatuks, et iseloomustuses on ette heidetud tööandja kriminaalkorras karistatust. Iseloomustuses on vangla A. Magerramovi töö ja majandusliku toimetuleku hinnangus lähtunud isiku varasemast elukäigust ja kasutanud neid asjaolusid, et tühistada praegusel hetkel ajaliselt lähemal olevaid sündmuseid (regulaarne tööhõive kuni vahistamiseni 2018, uue töökoha olemasolu, pere rahaline toetus jne). 2.
20. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on süüdimõistetul garanteeritud töökoht, aga ka võimalus registreerida ennast töötuna Eesti Töötukassas. A. Magerramovit on toetanud abikaasa, õde ja kaks sõpra. Eeltoodu viitab pigem majandusliku toimetulekuga seotud riski ja ohtlikkuse vähenemisele/puudumisele kui suurenemisele/olemasolule. Majanduslikku toimetulekut võivad aga negatiivselt mõjutada MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõuded, kuid ei ole põhjendatud jätta isikut võlgade tõttu vanglast enne tähtaega vabastamata, kui muud tingimused vabastamiseks on täidetud. Vabaduses on A. Magerramovil toetav tugivõrgustik – abikaasa koos lastega, ema, isa, õde. Kinnipeetav ei eita suhtlust kriminaalse taustaga isikutega, kuid vangistuses viibides ongi võimalik suhelda peamiselt kaasvangidega. Kirjavahetus ning telefonisuhtlus on vanglas suuresti kontrollitud tegevus, seega ei saa see viidata kui kahtlasele ja kriminaalse eluviisi jätkumisele. Riskivale, hoolimatule ning teisi ära kasutavale elustiilile ei viita kohe kuidagi N.T. i matustel osalemine ja kirstu kandmine. Tulenevalt aga kuritegeliku ühingu liikmelisusest võib kinnipeetav olla mõjutatav (samas ka mõjutaja), kuid selliste kontaktide ja kokkupuudete vähendamise eesmärgil on kohtul pädevus kohaldada A. Magerramovile tema vabanemisel määratud isikutega suhtlemise keeldu. Maakohus luges positiivseks veel selle, et süüdimõistetu on vanglas omandanud riigikeele A1 taseme. A. Magerramovil ei ole probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Kinnipeetav ei tööta vanglas tervislikel põhjustel. 2.
21. A. Magerramovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus isevalmistatud telekaantenni kasutamise eest. A. Magerramovile määratud distsiplinaarkaristus ei anna tema distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid arvestades alust hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muudaks ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud seaduses ette nähtud tingimused ja on täidetud seaduse nõuded isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
22. Eeltoodule tuginedes ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. A. Magerramovi õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine, käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldajapoolne toetus, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Samuti tema 2 allutamine kontrollnõuetele ja KarS § 75 lg 2 p-des 4, 7, 8 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada majanduslik ebakindlus, grupi mõju ja mõttevigade kordumine. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud läbimata tegevused saab asendada kriminaalhooldusel toimuvaga. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik.
23. Viru Maakohtu
24. veebruari 2024 määruse peale esitas määruskaebuse riigiprokurör Vahur Verte, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolud ning hinnanud KarS § 76 lg 4 asjaolusid valikuliselt. 3.
25. A. Magerramov on Eestis karistust kandnud vähem kui pool aastat, millist asjaolu tuleks ka individuaalset täitmiskava hinnates arvestada. Täitmiskavast nähtuvalt ei ole A. Magerramov jõudnud temale koostatud täitmiskava sisuliselt täitma asuda. Seega on kaheldav ka hinnang sellele, kas isikut on asjakohane vabastada. 3.
26. A. Magerramovile on määratud distsiplinaarkaristus
27. novembril 2023, s.o vähem kui poole aasta möödumisel Eestisse karistust kandma saabumisest. Vangla ei toeta süüdimõistetu vabastamist ja hindab teda ühiskonnale üliohtlikuks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse tulemusena saab üldistada, et hinnatav isik kuulub sarnaste näitajatega kurjategijate gruppi ja selle grupi uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 25%. 3.
28. A. Magerramovil on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud. Ta on organiseerinud riigipiire ületava narkokuriteo toimepanemist, mille käigus grupis käideldi ebaseaduslikult ülisuures koguses A-kategooria narkootikume. Samuti on ta nn aseri kuritegeliku ühenduse juhtfiguur Eestis ning süüdi mõistetud kuritegeliku ühenduse juhtimises. Viru Vangla koostatud iseloomustuses tõdetakse sedagi, et A. Magerramovil ei ole varasemalt olnud motivatsiooni muutusteks ning kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kinnipeetav ei ole näinud vajadust oma heaolu piirata. Tahtmatust muutuda väljendavad toime pandud kuriteod, mis on järkjärgult muutunud ühiskonnaohtlikumaks. A. Magerramov on kritiseerinud õigussüsteemi (nii Eesti kui USA), seega on ta väljendanud vastumeelsust õigussüsteemi ja selle asutuste vastu. 3.
29. Vangla iseloomustuses viidatakse, et käesolevalt ei ole A. Magerramov vangistuses tööle asunud tervislikel põhjustel ning A. Magerramov on väljendanud ka seda, et tema sõnul ei luba tema kodune kasvatus teha koristustöid teiste eest koristamiseks ühiselt kasutatavates ruumides. Prokuröri varasema kogemuse põhjal viitab taoline keeldumine võimalikele vangla subkultuurilistele tõekspidamistele, mis keelavad kinnipidamisasutuses abitööde tegemist. Põhjendatud on välja tuua, et A. Magerramov osales ka kuritegeliku maailma juhtfiguuri N.T. i matustel, olles üheks kirstukandjaks. Eelnev ilmestab samuti isiku rolli ning selle taset kriminaalses maailmas. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses vangla iseloomustuses tõstatatud probleemkohti prokuröri hinnangul nõutava põhjalikkusega adresseerinud ega neid kogumis teiste A. Magerramovit iseloomustavate andmetega analüüsinud. 3.
30. Maakohus on mõistnud hukka tõiga, et A. Magerramovi kohta on koostatud kaks erinevat iseloomustust, milles toodud lõppjäreldused on erinevad. Samas ei ole täitmiskohtunik pöördunud vanglate poole selgitamaks välja, mis tingis neli kuud hiljem teistsuguse lõppjäreldusega iseloomustuse koostamise ega ka võtnud ise arvesse tõika, et A. Magerramov mõisteti raske narkokuriteo toimepanemises süüdi Ameerika Ühendriikides ning ta toimetati Eesti Vabariiki karistust kandma mõni kuu enne Tallinna Vangla koostatud iseloomustust. Tol hetkel, mil täitmiskohtuniku viidatud esimene vangla iseloomustus koostati, oli A. Magerramov jõudnud Eestis olla loetud kuud. 3.
31. Prokurörile jäi arusaamatuks, kuidas vangla iseloomustus kahjustab A. Magerramovi tööandja mainet. See, et I.D. on KarS § 184 lg 1 järgi süüdi mõistetud, on objektiivne fakt, 3 mitte väärtushinnang ning veelgi enam, kuivõrd vaidlustatud määruse kohaselt rakendataks A. Magerramovi suhtes vabanedes lisakohutusena mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate või käitlevate isikutega, siis evib A. Magerramovi võimaliku tulevase tööandja varasem kriminaalkaristus, eriti narkokuriteo toimepanemise eest, kahtlemata tähtsust kohtumääruses sätestatud lisakohustuste täitmise võimalikkuse aspektist. 3.
32. Täitmiskohtunik heidab Viru Vanglale põhjendamatult ette, et viimane on iseloomustuses A. Magerramovi töö ja majandusliku toimetuleku hinnangus lähtunud kinnipeetava varasemast elukäigust ning kasutanud neid, et tühistada praegusel hetkel ajaliselt lähemal olevaid sündmuseid. Maakohtu viidatud ajaliselt lähemal olevate sündmuste, s.o regulaarne tööhõive kuni vahistamiseni 2018 aastal, uue töökoha olemasolu ning pere rahaline toetus, on jäänud prokuröri hinnangul vaidlustatud määruses nõutaval määral motiveerimata. Kinnipeetava iseloomustuses on sedastatud pelgalt fakte A. Magerramovi varasema elukäigu kohta, mitte üritatud tema varasemat elukäiku ilustada või vastupidi. 3.
33. Kuriteod, mille toimepanemise eest A. Magerramov karistust kannab, on rasked: Ameerika Ühendriikides süüdimõistmine KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistamine 10 aasta pikkuse vangistuse ning Harju Maakohtu otsusega karistamine nn aseri kuritegeliku ühenduse juhtimises ning sinna liikmete värbamises. Maakohus on jätnud prokuröri hinnangul A. Magerramovi poolt toime pandud kuriteod täiel määral analüüsimata. Kuivõrd A. Magerramov ei olnud kohtumääruse tegemise hetke seisuga jõudnud temale koostatud individuaalset täitmiskava täitma asuda, siis seda põhjalikumalt tulnuks maakohtul määrust tehes analüüsida A. Magerramovi poolt toime pandud kuritegusid. Ka ennetähtaegset vabastamist lubavas kohtumääruses peavad kajastuma selged põhjendused. 3.
34. Kinnipeetaval ei ole varasemalt olnud motivatsiooni muutusteks ning kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Ühiskonnas kehtivad reeglid, õigusnormid ja ühiskondlikud kokkulepped on jätnud teda ükskõikseks. Kinnipeetav ei ole näinud vajadust oma heaolu piirata. Tahtmatust muutuda väljendavad toime pandud kuriteod, mis on järk-järgult muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Oluline on hinnata igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna.
35. Tartu Ringkonnakohtu
36. märtsi 2024 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni
37. märts
39. Nimetatud ajaks esitas seisukoha süüdimõistetu A. Magerramov, kes selgitab, et ta nõustus kokkuleppemenetlusega, sest prokurör lubas tema ennetähtaegsele vabastamisele mitte takistusi teha ja oli nõus, et Eestis süüdimõistetu vabastatakse ennetähtaegselt. Maakohtu määrus A. Magerramov vabastada on igati põhjendatud. Süüdimõistetu palub anda endale võimalus tõestada, et ta on muutunud, elada seaduskuulekalt ja koos oma perega. Süüdimõistetu ei soovi vanglasse naasta.
40. Oma seisukoha prokuröri määruskaebuse osas koos menetluskuludega esitas ka süüdimõistetu A. Magerramovi kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes leiab, et A. Magerramovi ennetähtaegselt tingimisi elektroonilise valve alla vabastamine oli õiguspärane, maakohus kontrollis nii formaalseid kui ka materiaalseid eelduseid ja esitas sellekohased jälgitavad põhjendused ka määruses, mistõttu palub kaitsja prokuröri kaebus rahuldamata jätta. 6.
41. Kaitsja seisukoht sisaldab valdavalt etteheiteid sellele, kuidas prokurör on oma määruskaebuse koostanud või milline peaks olema riigiprokuröri määruskaebus. Määruskaebuse põhjendustest on ebaharilikult keeruline leida sisukaid ja tõsiseltvõetavaid argumente, millised oleksid ka kooskõlas kehtiva õigusega. Prokurör on määruskaebuse mahu suurendamiseks tekste lihtsalt kopeerinud ja sama teksti uuesti üle korranud. Prokuröri toodud 4 väited iseloomustusest on kaitsja maakohtus juba ümber lükanud. Prokurör on teinud ka arutlusvead ja kasutanud demagoogiavõtteid. Näiteks on kaebuses läbivalt rõhutatud, et isik mõisteti süüdi raskete kuritegude toimepanemises. Valesti on viidatud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-12-
42. Määruskaebuse loogika järgi peaks otsima põhjendusi kuriteo asjaoludest, miks isik vabastada. Seda, et isiku kuritegudest otsitakse positiivseid asjaolusid, mis teda negatiivset iseloomustavat teavet üle kaaluks, ei ole kaitsja varem kuulnud ning eelduslikult ei toeta sellist tõlgendust ka kohtupraktika. Keegi ei ole väitnud, et isikul mingisugune ootus sellele on, et kogu karistust ei tule ära kanda, mistõttu ei ole ka arusaadav, kellele prokurör siinkohal vastu vaielda püüab. Lisaks see, et isik julgeb süsteemi kritiseerida ja sellele viidatakse kui halvustavale asjaolule, viitab autoritaarsele režiimile. Prokurör on välja toonud asjaolusid, milles pole vaidlust olnudki. Lisaks ei pea kohus analüüsima kuriteo toimepanemise asjaolusid, aga maakohus on seda teinud. Ka ole tegu pelgalt isiku ennetähtaegse vabastamisega, vaid tema elektroonilise valve alla vabastamisega. Väärib märkimist, et prokurör ei ole kaebuses ainsatki argumenti esitanud, miks nt elektrooniline valve ei ole isiku puhul sobiv. 6.
43. Maakohus ei ole tuginenud täitmiskava sisulisele täitmisele – tegu on taas „õlgmehikese“ tüüpi arutlusveaga. Lisaks, väita et isik on asunud vanglakaristust „äsja“ kandma, kui isik on enam kui viis aastat vangistuses viibinud, on lihtsalt meelevaldne. Isik ei ole kordagi keeldunud tööst, vastupidi, iseloomustuses on märgitud, et oma sõnul on isik nõus vangistuses tööle asuma (kuigi jätab endale vabaduse valida tööd, mida on nõus tegema). Kuna tegemist on invaliidiga, kes kasutab käimiseks kahte karku, siis on mõistlikult eeldatav, et isik ei saa iga tööd teha. Samuti kordab kaitsja üle kahe iseloomustuse temaatika. Etteheited maakohtule on sisutud ja ebakonkreetsed – toodud väiteid ei ole prokurör põhistanud, põhistamiskohustuse rikkumise etteheited on umbmäärased. Seejärel kordab kaitsja üle, mida maakohus on õigesti teinud. 6.
44. A. Magerramov on oma vigadest õppinud ja kahetseb siiralt oma varasemaid valikuid. A. Magerramov on kinnitanud oma süüd, arvestades istungil avaldatut. A. Magerramov on vaid lühikese aja saanud oma perega veeta ja loodab siiralt, et temalt ei võeta ära seda võimalust tõestada nii oma perele, kohtule kui ka ühiskonnale laiemalt, et ta suudab õiguskuulekat elu elada. Seda eriti olukorras, mil Magerramovi üks laps vajab erivajaduse tõttu täiendavat tuge. Maakohtu määruses on piisavalt põhjalikult kaalutletud, et isikul on mitmeid kohtu poolt temale pandud kohustusi, arvestatud on tema isikut puudutavate riskiteguritega ning meetmetega, millised aitaksid neid riske maandada ning isik on elektroonilise valve all. A. Magerramovile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. 6.
45. Lisana esitas kaitsja A. Magerramovi kaitsja e-kirja, kes kinnitab, et ajal kui V. Verte ja A. Magerramovi vahel toimusid kokkuleppe läbirääkimised ja sõlmiti karistuskokkulepe, siis riigiprokurör kinnitas, et juhul kui kohus otsustab A. Magerramovi vabastada, siis prokurör seda ei vaidlusta. Kahetsusväärselt riigiprokurör oma lubadust ei pidanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
46. Kohtukolleegiumi hinnangul väärivad määruskaebuses toodud argumendid tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise. A. Magerramovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Vastupidises ei veena kohut ka kaitsja esitatud seisukohad määruskaebuse kohta. Ringkonnakohtu jaoks ei ole siduvad poolte omavahelised kokkulepped. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus, tuginedes kohtupraktikale ning lähtudes KarS §-st
47. Seega, isegi kui süüdimõistetul oli mingisugune kokkulepe prokuröriga, siis ei anna see alust ei süüdimõistetu vabastamiseks ega vabastamata jätmiseks. Vastasel juhul sellest lähtudes rikuks kohus seadust. 5
48. Vaidlust ei ole formaalsete eelduste täidetuses. Küll ei saa ringkonnakohus nõustuda, et A. Magerramovi puhul on täidetud süüdimõistetu vabastamist toetavad materiaalsed eeldused. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et maakohus ei ole arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis. Kaitsja esitab lehekülgede viisi seisukohti, kuidas prokurör on põhjendamatult tekste kopeerinud ja sellega määruskaebust koormanud. Heites prokurörile ette iga sõna, mida on määruskaebuses kasutatud, asub kaitsja ise samamoodi oma seisukohta põhjendamatult koormama väljavõtetega, millised näited oleksid kokkuvõtlikult sama moodi saanud üksnes paari lausega esitada. Seisukohaga tutvudes on kummalised ka etteheited prokuröri demagoogia osas. Kuigi ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et määruskaebus sisaldab mõningaid kordusi, siis on võimalik need kõrvale jätta ning saada aru määruskaebuse põhiseisukohtadest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kolleegiumi hinnangul on maakohus pigem sobitanud A. Magerramovit iseloomustavad asjaolud selliselt, et need toetaksid süüdimõistetu vabastamist, mitte ei ole analüüsinud süüdimõistetut iseloomustavaid asjaolusid kogumis, jättes osadele asjaoludele tähelepanu pööramata. Seega on süüdimõistetu ebaõigesti karistuse kandmiselt vabastatud.
49. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 20) Sellele on viidanud määruskaebuses ka prokurör ja põhjendatult. Nii on õiged kaebuses toodud argumendid nii täitmiskava läbimise ulatuse kui ka süüdimõistetu käitumise osas. Maakohus käsitles pikalt asjaolusid, et A. Magerramovi suhtes on koostatud 2 erinevat kinnipeetava iseloomustust ning ühe iseloomustuse andmed justkui oleks põhjendatud ja teise omad mitte. Vaidluse all on iseloomustus, mis on koostatud Tallinna Vangla poolt
50. august 2023 kriminaalasjas nr 1-22-4028 ning teine seoses käesolevas kriminaalasjas vangistuse kandmisega Viru Vangla poolt
51. detsembril
52. Maakohtu jaoks on kummastav ja arusaamatu, kuidas saavad selles toodud järeldused olla nii erinevad ja uue kuriteo tõenäosus suurem, kuigi 80% andmetest iseloomustustes kattuvad. Esmalt, käesolevalt on arutamisel küsimus A. Magerramovi vabastamisest kriminaalasjas nr 1-23-
53. Iseloomustus, mis koostati
54. august 2023, et Viru Maakohus saaks arutada A. Magerramovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, oli kriminaalasjas nr 1-22-4028, kuid A. Magerramov võttis tagasi nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seejuures oli iseloomustuse koostamise ajaks süüdimõistetu viibinud Eestis ca 2 kuud. Ringkonnakohtu hinnangul aga peavadki nimetatud iseloomustused teatud määral erinema, sest eelmise iseloomustuse ajal ei olnud veel jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-23-
55. 6
56. Teisalt tuleb kohtukolleegiumil taaskord juhtida tähelepanu sellele, et vangla poolt välja toodud riskiprotsendid uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse osas arvestamisele ei kuulu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Isegi kui kasutatud metoodika ja andmed oleksid teada, saaks riskihinnangut siiski kasutada vaid abistava teabena, sest hindamise tulem väljendub konkreetseid tegureid arvestavas statistilises tõenäosuses. Hinnang ei saa seisneda tõsikindlas teadmises, mis puudutab konkreetse isiku edasist käitumist. Oluline on märkida, et paljuski sõltub riskihindamise tulemus asjaoludest, mis võivad ajas muutuda. Asjaolude muutumise korral saab riski määra väljendada erinevalt, mis tähendab, et sellises olukorras ei vasta riskihinnang enam tegelikkusele. Viimaks pole arusaadav seegi, missugusel loogilisel arutluskäigul põhineb hinnang, et uue kuriteo tõenäosus on seda suurem, mida spetsiifilisemalt kuritegu kirjeldatakse. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 27)
57. Õige on prokuröri väljatoodu, et maakohtu järeldused individuaalse täitmiskava läbimise ja vanglas käitumise osas on ennatlikud. Nii tuleneb kriminaalasjast nr 1-22-4028, et pärast Ameerika Ühendriikides tehtud otsuse täitmise Eestis lubatavaks tunnistamist saabus A. Magerramov Eestisse alles
58. juunil
59. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse küll Ameerika Ühendriikides karistuse kandmise algusest, kuid Eesti vanglates on süüdimõistetu kandnud karistust alla ühe aasta, seega ei saa ka teha sellest pikaaegseid järeldusi tema käitumise või selle muutuse osas ega ka individuaalse täitmiskava täitmise osas. Kuna sisuliselt peale riigikeele õppe midagi individuaalsest täitmiskavast toimunud ei ole, on raske teha ka järeldusi, et isik oleks muutunud, oskaks nüüd oma käitumist juhtida ning et uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisega oleks tegeletud juba vangistuses. Kaitsja peab kummaliseks, et prokurör on asunud seisukohale, et isik on äsja karistust kandma asunud. Arvestades, et puudub info varasema karistuse kandmise edukuse osas Ameerika Ühendriikides, saab individuaalse täitmiskava osas järeldusi teha üksnes Eestis kantud vangistuse pinnalt, mis ei ole olnud kuigi pikk. Küll on tähelepanuväärne, et kuigi isik saabus Eestisse karistust kandma alles
60. juuni 2023, siis juba
61. november 2023 on isiku suhtes määratud distsiplinaarkaristus
62. oktoobri 2023 rikkumise eest. Käskkirja nr 3-23/1-3/230 kohaselt on hinnatud süüdimõistetu käitumist raskeks vangla julgeolekut ohustavaks rikkumiseks. Seejuures seisnes A. Magerramovi käitumine selles, et süüdimõistetu manipuleeris isevalmistatud seadmega (antenniga) televiisori kasutamist ega teinud seda kasutusjuhendi järgi, vaid üritas saada juurdepääsu vanglas mitte ettenähtud kanalitele. Ehk ringkonnakohus kogumis ei nõustu maakohtu järeldusega sellest, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ning individuaalse täitmiskava täitmine justkui toetaksid A. Magerramovi vabastamist.
63. Prokurör tõstatab kahtluse ka sellest, et süüdimõistetu mitte töötamine vangistuses võib olla seotud mitte tema tervisega, kuna ta on varasemalt töötanud ja soovib tulevikus töötada spordiklubis, vaid on seotud A. Magerramovi subkultuuriliste hoiakutega. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et individuaalses täitmiskavas on riskihinnangust lähtuva tegevusena määratud töötamine ning A. Magerramov on ka
64. novembri 2023 käskkirjaga nr 6-2/765-1 määratud majandustöödele abitööliseks, kuid ei ole saanud reaalselt töötada tervislikel põhjustel. Kohtule nähtuvalt ei ole isikule distsiplinaarkaristusi mittetöötamise eest määratud. Terviseseisundi kohta tuleneb kinnipeetava iseloomustusest, et isikul esineb krooniline haigus, saab ravi. Kinnipeetava enda sõnul vajab ta operatsiooni – tegemist pikaajaliselt tippspordis tegelemisest tekkinud vaevustega. Seejuures on teatud kahtlus tervisliku seisundi osas 7 põhjendatud, sest isik soovib peale vabanemist taas asuda tööle spordiklubisse, kus ta töötas varasemalt treenerina ja mis on olnud osaliselt ka kuritegeliku ühenduse tegutsemiskohaks. Samas nähtub kaitsja poolt maakohtule esitatud haigusjuhtude väljavõttest, et A. Magerramovi terviseprobleemid ei ole tekkinud mitte viimasel ajal, vaid on olnud juba pikaajalised. Seega ei ole kohtul otsest alust kahelda süüdimõistetu tervisest tuleneval takistusel vanglas töötamiseks. Samas, kui esinevad sellised tervisest tulenevad takistused, siis kuidas on süüdimõistetu võimeline töötama vabaduses. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et oma sõnul on ta nõus vangistuses tööle asuma, kuid märgib ära, et jätab endale vabaduse valida tööd, mida on nõus vanglas tegema. Kinnipeetav on väljendanud ka seda, et tema sõnul ei luba tema kodune kasvatus teha koristustöid teiste eest koristamiseks ühiselt kasutatavates ruumides. Selline suhtumine, nagu märkis ka prokurör, viitab tõesti subkultuurilistele hoiakutele, mida väljendavad praktika kohaselt vangistuses just kuritegelike ühenduste juhtfiguurid või ühendusega seotud isikud.
65. Nagu eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis välja on toodud, siis lisaks käitumisele vangistuses, tuleb hinnata süüdimõistetu vabastamist ka isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. On positiivne, et isikul on garanteeritud elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning töökoht, kuid ei nähtu, et tegemist oleks asjaoludega, mis omaks mõju A. Magerramovi õiguskuulekale käitumisele. Süüdimõistetul oli ka enne vangistust vabaduses sama elukoht ning võimalus töötada. Küll ei ole need ära hoidnud kuritegude toimepanemist. Ka ei nähtu asjaolusid, miks käesoleval juhul on elu- ja töökohal varasemast erinev mõju. On positiivne, et süüdimõistetul on toetavad lähedased, kuid ka see ei oma mõju tema kuritegelikule käitumisele. See ei ole pannud isikut oma käitumist muutma. Millised muud kaasnevad tagajärjed mõjutaksid positiivselt süüdimõistetut, maakohtu määrusest ei tulene. Kuigi ringkonnakohus ei pea töökoha olemasolu süüdimõistetu käitumist muutvaks asjaoluks, sest töökoht iseenesest ei ole mineviku kontekstis olnud piisav sissetuleku allikas, siis ei pea kohus õigeks ka maakohtu arutluskäiku sellest, et süüdimõistetu tööandja karistatuse arvestamine on üksnes äriühingu mainekahju. Töökoha olemasolu, selle sisu ja sellega seotud isikud võivad olla määravad konkreetse süüdimõistetu puhul. Küll arvestades Riigi Teatajas kättesaadavaid andmeid esineb kahtlus, et töökoha juhatuse liikme karistusandmed võivad olla käesolevaks ajaks hoopis arhiveeritud. Lisaks on töökoht, kuhu A. Magerramov soovib tööle asuda treenerina, s.o spordiklubi Iman, olnud seotud toimepandud kuriteoga. Ka nõustub kolleegium prokuröriga, et maakohus on Viru Vanglale põhjendamatult ette heitnud, et viimane on iseloomustuses A. Magerramovi töö ja majandusliku toimetuleku hinnangus lähtunud kinnipeetava varasemast elukäigust ning kasutas neid, et „tühistada praegusel hetkel ajaliselt lähemal olevaid sündmuseid“. Kuna isik praegu on vangis, siis ongi raske teisiti tema tööd ja majanduslikku toimetulekut hinnata, kui just varasema elukäigu pinnalt. Vanglas ei ole süüdimõistetu töötanud. Seejuures ei ole tähelepanuta jäetud süüdimõistetu töötamisi, uue töökoha olemasolu ega rahalisi toetusi. Kõigi asjaolude väljatoomine ei ole seotud millegi „tühistamisega“, vaid asjaolude kogumis hindamisega, mille vastu on maakohus eksinud. Nii on prokuratuuri määruskaebuses kui ka vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses välja toodud, kuidas on süüdimõistetu varasemalt töötanud, millised on olnud tema sissetulekuallikad ning kuidas süüdimõistetu eesmärk on olnud suur varaline kasu ning teatud elustiil.
66. Ka ei saa unustada KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagimise puhul veel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kohtukolleegiumi hinnangul annavad A. Magerramovi puhul esmase aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema kuriteo asjaolud. Küsimus ei ole mitte A. Magerramovi 8 kuritegude raskuses, vaid nende kriminoloogilises eripäras. Kuritegelike ühenduste juhid on valdavalt inimesed, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud n-ö kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga ebatõenäoline. Kohtuotsuse kohaselt juhtis A. Magerramov täpselt tuvastamata ajast, kuid mitte hiljem kui 2015 kevadest, vähemalt kolmest inimesest koosnevat püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendust, mille üheks tegevusvaldkonnaks oli Eesti Vabariigis rahvatervisevastaste kuritegude (suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine) toimepanemine ning kuritegude toimepanemisest süstemaatilise varalise kasu saamine – täpsemalt KarS § 184 järgi kvalifitseeritavate esimese astme kuritegude toimepanemine. Sama kuriteo eest oli süüdimõistetut karistatud ka Ameerika Ühendriikides. A. Magerramovi poolt kuritegeliku ühenduse juhtimine seisnes selles, et tema, omades kuritegelikus ühenduses suurt mõjuvõimu, lahendas aserbaidžaanlaste/aserite kuritegeliku ühenduse liikmetega seotud probleeme, sh kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelisi probleeme ja füüsilisi konflikte, kusjuures kuritegeliku ühenduse liikmed tasusid probleemide lahendamise eest otse A. Magerramovile. A. Magerramov omas kontrolli kuritegeliku ühenduse poolt toimepandavate kuritegude üle, sh kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkootiliste ainete käitlemise ja sellest saadud rahaliste vahendite osas. A. Magerramov tagas oma kuritegeliku ühenduse liikmetele juriidilise nõustamise. A. Magerramov otsustas kuritegelikus ühenduses või selle tegutsemisega seoses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamise üle, sh selle üle, kas kuritegeliku ühendusega liituda sooviv isik võetakse kuritegeliku ühenduse liikmeks või mitte ning juhul, kui isik oli eelnevalt mõne teise kuritegeliku ühenduse liige, siis vajadusel pidas A. Magerramov isiku ülemineku osas läbirääkimisi teiste kuritegelike ühenduste juhtidega. A. Magerramovi kuritegeliku ühenduse liikmete püsivate kokkusaamispaikadena kasutati tema ametlikus kasutuses olevat MTÜ Spordiklubi IMAN treeningsaali Tallinnas Vilisuu 7, mida kasutati ka kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise kohana ning Tallinnas Fr. Kuhlbarsi 4 asuva Aala Ehitus OÜ ruume. A. Magerramov pani kuritegeliku ühenduse juhtimise ajal ja kuritegeliku ühenduse huvides ka ise korduvalt toime narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid, andes sellega lisapanuse enda kuritegeliku ühenduse edukasse toimimisse (Ameerika Ühendriikides süüdimõistmine). Kuritegeliku ühenduse pikaaegne juhtimine eeldab seda, et süüdimõistetus on sügavalt juurdunud kuritegelik mentaliteet ja tal on erakordselt tihedad sidemed kriminaalse maailmaga. Ühtlasi on tõsiseltvõetava kuritegeliku ühenduse liikmetele – aga iseäranis selle juhtidele – kriminaalne elulaad osa nende mentaliteedist, millest niisama lihtsalt ei loobuta. Nagu ringkonnakohus on ka varasemalt märkinud (Tartu Ringkonnakohtu
67. aprilli 2019 lahend asjas nr 1-16-9898), et nn kuritegelikus maailmas ei ole võimalik jõuda A. Magerramoviga võrreldavale positsioonile, ilma et inimene võtaks omaks hoopis teistsuguse väärtussüsteemi kui see, mida esindab õiguskord. Aastate pikku välja kujunenud suhted ja seosed nn kriminaalse taustaga isikute ja suhtevõrgustikega ning inimese roll nn allmaailmas muudavad õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse liidri puhul märkimisväärselt vähemtõenäoliseks, kui see on n-ö tavakurjategija puhul. Kuritegelik ühendus muutub selle liikmete – aga eriti juhtfiguuride – jaoks välise identiteedi ja sisemise minapildi osaks, mistõttu eeldab kuritegudest loobumine radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses võrgustikus. A. Magerramovi juhitud kuritegelikus ühenduses eksisteeris vähemalt minevikus süsteem uurimisasutuste huviorbiiti sattunud liikmete toetamiseks ja seekaudu ka nende lojaalsuse säilitamiseks. Kuritegeliku ühenduse liidri loobumine kriminaalsest eluviisist on veelgi ebatõenäolisem, kui see on ühenduse realiikme puhul. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks vähetähtsustada ka asjaolu, et A. Magerramov osales N.T. i kirstukandmises – sellel on selge viide tema kõrgele positsioonile allmaailmas. 9 Küll tuleb vastuseks prokuröri seisukohale, et toimepandud kuriteod on rasked, märkida seda, et kuriteo raskus väljendub mõistetud karistuse pikkuses ning kuulub arvestamisele formaalsete eelduste täidetuse osas. Käesolevalt on rasked kuriteo toimepanemise asjaolud, mida kohus ka eelnevalt analüüsis.
68. Seega vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et A. Magerramovi käitumises ei ole tuvastatavad sellised muutused, mis annaksid aluse järelduseks, et tema käitumine ja arusaam õiguskorda on muutunud või on võimalik teda muuta läbi kriminaalhoolduse koos elektroonilise valve ning täiendavate kohustustega. Lisaks ei ole kriminaalhooldus ega elektrooniline valve sellised meetmed, mis takistaksid kuritegeliku ühenduse või narkokuritegude toimepanemist kodust. Arvestades süüdimõistetu sidemeid, teadmisi, oskusi ja autoriteeti kuritegelikus maailmas, on tal tõenäoliselt väga lihtne leida inimesi, kelle abil ja kelle varju jäädes panna toime uusi kuritegusid ja teenida senise elustandardi säilitamiseks vajalikku kriminaaltulu. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Need kuriteod, mida võib vabaduses toime panna A. Magerramov, on oma olemuselt väga rasked. Kui süüdimõistetu peaks kasutama oma teadmisi, oskusi ja sidemeid kuritegeliku ühenduse taastamiseks, loomiseks või selle tegevuse jätkamiseks, kujutaks see endast olulist ohtu avalikule julgeolekule, samuti nendele õigushüvedele, mille vastu kuritegeliku ühenduse tegevus oleks suunatud. Seetõttu peaks A. Magerramovi ennetähtaegseks vabastamiseks olema praegusest palju kindlam alus loota, et süüdimõistetu on oma käitumist tõesti muutnud ja tahab ning suudab elada vabaduses seadusekuulekalt. Selliseid aluseid käesolevalt ei esine.
69. Lisaks seisukohale määruskaebuse osas esitas kaitsja ka taotluse jätta valitud kaitsja kulud summas 1220 eurot Eesti Vabariigi kanda. Seisukohaga koos on esitatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ
70. märts 2024 Khayala Mammadovale väljastatud arve nr 20240305, mille kohaselt on A. Maggeramovi vastuse koostamisele kulunud 5 tundi. Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve kokku on summas 1220 eurot, sh käibemaks 220 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja tunnihinnale. Küll ei pea kohus põhjendatuks määruskaebusele seisukohtade esitamisele kulunud aega. Seisukoha esitamisel on kulunud enamus mahust väljavõtetele prokuröri määruskaebusele, mis ei sobi kaitsja hinnangul riigiprokurörile ja keskendudes pigem sellele, milline peaks olema määruskaebus, mitte sellele, kas isiku vabastamine lugeda põhjendatuks ja miks ei ole prokuröri määruskaebus põhjendatud. Igasugused väljavõtted on asjatult koormanud seisukohta. Sellest tulenevalt loeb kohus põhjendatuks seisukoha esitamise aja 2 tunni ulatuses. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud summas 488 eurot, sh käibemaks 88 eurot. KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Seega, kuna ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on menetluskulud summas 488 eurot, siis selles ulatuses jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
71. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
72. veebruari 2024 määruse ja jätab A. Magerramovi tingimisi ennetähtaegset elektroonilise valvega vabastamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 10 Maarika Kuusk