Obsah (11)

§ 162§ 170§ 163§ 657§ 651§ 168§ 171§ 174§ 175§ 177§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud

§ 162lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.

2 Eeltõendamismenetluses tekkinud õigusabikulud arvestatakse põhimenetluse kulude hulka (

§ 170lg 3).

Eeltõendamismenetluse läbiviimine oli põhjendatud ja vajalik. Kohus on hagi rahuldanud ja kostjal tuleb

§ 162lg 1 alusel kanda eeltõendamismenetlusega seonduvad kulud.

Maakohus leidis, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud eeltõendamismenetlusega seonduvalt on 1144,60 eurot (1008+70+66,60). Kostja on sellest kulust 540 eurot hagejale hüvitanud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 604,60 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus võttis menetluskulude jaotamisel arvesse hagi rahuldamist, kostja tehtud kompromissettepanekute sisu (sh tasumise ajatamist ning ettepanekut jätta menetluskulud poolte endi kanda), samuti

§ 163

lg-s 2 kohtule jäetud kaalutlusruumi ning asjaolu, et vaidlus on võrsunud kostja õigusvastasest teost. Maakohus pidas muude (v.a eeltõendamismenetluse kulud) menetluskulude jaotamisel õiglaseks lähtuda

§ 162lg-st 4 ning jätta need poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha vaidlustatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks ja mõista välja kostjalt hageja kasuks esimese kohtuastme menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega ehk täies ulatuses. Hageja palub jätta kostja kanda apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud. Hageja leiab, et käesolevas asjas ei esine

§ 162lg 4 kohaldamise aluseid.

Maakohus on kostja käitumise hukka mõistnud ning tuvastanud, et kostja käitumine oli õigusvastane. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Vaidluses on süüdi kostja ning tema õigusvastane tegu. Maakohus on arvestanud

§ 162

lg 4 kohaldamisel ka

163 lg-s 2 kohtule jäetud kaalutlusruumi ning kostja tehtud kompromissettepanekute sisu. Otsuses on maakohus samas asunud seisukohale, et kompromiss ei jäänud sõlmimata üksnes hageja vastutulelikkuse puudumise tõttu. Ainuüksi asjaolu, et kostja on kompromissettepanekuna pakkunud menetluskulude poolte endi kanda jätmist, ei anna alust

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Sisuliselt on maakohus hagi täies ulatuses rahuldanud ning on sellele ka ise viidanud, mistõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Olgugi, et tegemist ei olnud hagiavalduse osalise rahuldamisega, siis isegi kui lähtuda maakohtu käsitlusest, et

§ 163

lg 1 annab võimaluse jätta menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohus sellist otsustust põhjendanud. Menetluskulude jaotamisel tuleks arvesse võtta, et hageja esitas kostja vastu kaks nõuet (mittevaralise kahju hüvitamine ja varalise kahju hüvitamine), millest esimene rahuldati 100% ja teine jäeti läbi vaatamata. Pooled vaidlesid menetluses eelkõige selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Hageja saavutas kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi täies ulatuses. Kuigi maakohus on hagi rahuldanud ning tuvastanud, et kostja on hageja õigusi rikkunud, siis on hageja jäänud asjas pigem kaotajaks, sest hoolimata hagi rahuldamisest on kohus jätnud hageja menetluskulud tema enda kanda. 5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 3 Kostja leiab, et käesoleval juhul esinevad

§ 162lg 4 kohaldamise eeldused.

Maakohus on 28. septembri 2023 määruses selgitanud, et kohus võib menetluskulud jaotada üldreeglist erinevas ulatuses, st vastav otsus ei tulnud pooltele üllatusena. Kostja ei nõustu hagejaga, et hagi on täies ulatuses rahuldatud. Maakohus on faktiliselt rahuldanud hagi osaliselt, kuivõrd jättis hageja hagi varalise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, mistõttu esineb alus

§ 163lg 2 kohaldamiseks.

Kohtumenetluses on kostja teinud hagejale järgmised kompromissettepanekud:

1. oktoobri 2022 kompromissettepanekus pakkus kostja välja hagejale, et tasub kompromissi korras kohtueelse menetluse kulud 844,60 eurot;
2. oktoobri 2022 ettepanekus pakkus kostja hagejale välja, et tasub lisaks 844,60 eurole menetluskuluna 205,40 eurot, s.o kokku 1050 eurot;
3. oktoobri 2023 ettepanekus pakkus kostja hagejale, et tasub 1050 eurot kuue kuu graafiku alusel, millest 700,60 eurot on mõeldud eeltõendamismenetluse kulude hüvitisena ning 349,40 eurot täiendava mittevaralise kahju hüvitisena. Eelnevast tuleneb seega, et kostja on pakkunud aasta jooksul hagejale hüvitist, mille suurus ületab kohtuotsusega välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitist ja eeltõendamismenetluse kulusid kokku. Seetõttu ongi maakohus otsuse tegemisel põhjendatult viidanud

§ 163lg-le 2.

Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel lähtunud

§ 163lg-st 1, mistõttu on hageja etteheited selles osas maakohtule asjakohatud.

Kostja ei nõustu hagejaga, et pooled vaidlesid menetluses eelkõige selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kostja võttis etteheidetava teo ja vastutuse kohe omaks. Pooled vaidlesid kahjuhüvitise suuruse ja kohtueelsete kulude üle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata. 7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Maakohus rahuldas hagi mittevaralise kahju nõudes ja jättis läbi vaatamata varalise kahju nõudes. Maakohus jättis hageja eeltõendamismenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud. 8. Maakohus tugines hagimenetlusega seotud menetluskulude poolte endi kanda jätmisel kohtu kaalutlusõigusele

§-de 162 lg 4 ja § 163 lg 2 järgi.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

4 9. Ekslik on hageja seisukoht, et hagi rahuldati täies ulatuses. Maakohus rahuldas hagi üksnes mittevaralise kahju nõude osas ning varalise kahju hüvitise nõude osas jättis maakohus hagi läbi vaatamata, mistõttu saavutas hageja hagiga taotletud eesmärgi üksnes osaliselt. Samuti on kostja õigesti välja toonud, et esitas menetluses korduvalt kompromissiettepanekuid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult kohaldanud menetluskulude jaotamisel

§ 162lg-t 4.

Viidatud säte annab erandlike asjaolude korral kohtule võimaluse kalduda kõrvale seaduses ette nähtud kulude jaotusest juhul, kui seaduses ettenähtud kulude jaotus oleks poole suhtes, kelle kahjuks otsus tehti äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (Riigikohtu 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). Seega on

§ 162

lg 4 kohaldamise eelduseks, et asjakohase sätte alusel oleks menetluskulude jaotus kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 10. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele osaliselt (osaliselt jättis maakohus hagi läbivaatamata), siis tuleb hagimenetluse kulude jaotamisel lähtuda eelkõige

§ 163lg-test 1 ja 2 ning § 168 lg-st 1.

Nimetatud normide kohaldamine võimaldab menetluskulud jaotada maakohtu otsustatud viisil. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja oli kohtueelselt tasunud hagejale mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot ja menetluskuludena 540 eurot, kostja ei vaielnud sisuliselt vastu, et ta võis oma käitumisega hageja au teotada ning püüdis asja lahendada kompromissiga, on maakohus jätnud põhjendatult menetluskulud (va eeltõendamismenetluse kulud) poolte endi kanda. Ekslik on hageja seisukoht, et pooled vaidlesid maakohtu menetluses eelkõige selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Pooltel oli vaidlus kahju hüvitise suuruse ja hagejale menetluskulude hüvitamise üle. Kuigi asjas leidis tuvastamist kostjale etteheidetav käitumine (mida kostja tunnistas juba kohtumenetluse eelselt), ei pea kostja ilmtingimata kandma kõiki hageja menetluskulusid. Hagi läbivaatamata jätmisega seotud kulud peaks üldjuhul kandma hageja

§ 168lg 1 alusel.

Hagi on kokkuvõttes rahuldatud sellesarnases ulatuses nagu pakkus kompromissina kostja. Hagejale ei saa ette heita kompromissi sõlmimata jätmist, kuid see ei tähenda, et kostja kompromissipakkumisi ei võiks menetluskulude jaotamisel arvesse võtta. Samuti tuleb arvestada, et maakohus on eeltõendamismenetlusega seotud kulud jätnud kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et kõiki asjaolusid koosmõjus arvestades, tuleb menetluskulud (v.a eeltõendamismenetluse kulud) jätta poolte endi kanda

§ 163lg-te 1 ja 2 alusel.

Kuivõrd eelviidatud sätete kohaldamine võimaldab saavutada poolte suhtes õiglase menetluskulude jaotuse, puudub alus

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Vastavalt

§ 174lg-le 1 määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks.

Kostja

1. märtsi 2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal apellatsioonimenetluses tekkinud esindajakulud kokku 738,50 eurot. Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab 5 kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 3 h 20 min apellatsioonkaebusele vastamisega seotud toimingutele ning 45 min kirjaliku menetluse määrusega tutvumisele, kohtule e-kirja saatmisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kokku on kostja ajakulu 4 h 5 min. Arvestades, et apellatsioonkaebuses vaidlesid pooled üksnes menetluskulude jaotuse üle ning apellatsioonkaebuse vähest keerukust ja mahukust, on kostja esindajakulud põhjendatud osaliselt, s.o
2. a toimingud 2 h 30 min (375 eurot) ja
3. a toimingud 15 min (37,5 eurot). 375 eurole lisandub käibemaks 20%, s.o 75 eurot. 37,5 eurole lisandub käibemaks 22%, s.o 8,25 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja menetluskulude katteks välja mõista kokku 495,75 eurot (375 + 75 + 37,5 + 8,25). Rahuldamisele kuulub kostja taotlus mõista hagejalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

Samuti kuulub rahuldamisele kostja taotlus määrata, et menetluskulud tuleb tasuda Advokaadibüroo GAVER OÜ pangakontole (

§ 445lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6