KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-1087 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalise

) § 15 lg 8). ASJAOLUD

1. Kinni peetav isik X (taotleja) esitas
2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt jättis Viru Vangla direktor
3. aprilli
4. a haldusaktiga nr 6-16/24/25-2 rahuldamata taotleja kahjunõude, tuginedes seejuures ebaõigetele asjaoludele. Taotleja kirjeldab riigi õigusabi vajadust järgmiselt. Sarnaselt on direktor toiminud ka varem. Taotlejale ei ole varasemalt riigi õigusabi antud ja ta on pidanud oma õigusi iseseisvalt kaitsma (nt haldusasjas nr 3-23-2936, kus kaebus jäi rahuldamata). Taotleja märgib, et ta soovis vangla direktori suhtes kriminaalmenetluse algatamist, kuid kriminaalmenetlus jäeti alustamata. Viru Vangla takistas seejärel Riigiprokuratuurile kaebuse esitamist. Taotleja sai seda teha hiljem, kuid Riigiprokuratuur jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata. Taotleja viitab oma vaimsele tervisele ning märgib, et kuna direktor on sooritanud kuriteo, siis tuleb tal koos kaebusega kohtule esitada kuriteokaebus ka uurimisorganitele. Pole välistatud, et taotlejal takistatakse taas enda õiguste kaitsmist, mistõttu taotleb ta riigi õigusabi. KOHTU SEISUKOHT 3-24-1087
5. Kohus mõistab, et X soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (

§ 4lg 3 p 5), sest Viru Vangla direktor jättis tema kahju hüvitamise taotluse 10.

aprilli

1. a otsusega nr 6-16/24/25-2 rahuldamata ning X soovib esindaja vahendusel esitada kohtule hüvitamiskaebuse. Taotleja viitab, et tema varasemad riigi õigusabi taotlused on jäetud rahuldamata ja kohus jättis asjas nr 3-23-2936 tema kaebuse rahuldamata. Samuti viitab kaebaja oma probleemidele vaimse tervisega.
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda.

§ 7

lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. 4.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma. Kuigi taotleja märgib, et varasemalt ei antud talle riigi õigusabi ja tema kaebus jäeti rahuldamata, ei tähenda eeltoodu seda, et taotleja ei saaks enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Kohus märgib, et ka riigi õigusabi korras esindaja määramine ei garanteeri kaebuse rahuldamist. Praegusel juhul nähtub taotlusest, et X soovib vaidlustada Viru Vangla tegevust ning esitada kohtule kahju hüvitamise nõude. Samuti nähtub, et X on kahjunõudes just läbinud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. Arvestades seda, et taotleja on aastate jooksul esitanud Tartu Halduskohtule mitusada kaebust ja erinevat taotlust (peamiselt seonduvalt vangla tegevusega), ei viita kohtu hinnangul miski sellele, et taotleja ei saaks käesolevas taotluses kirjeldatud juhul iseseisvalt hüvitamiskaebuse esitamisega hakkama. Ka üldsõnaline viide vaimse tervise probleemidele ei ole praegusel juhul asjaoluks, mille tõttu tuleks riigi õigusabi vajadust jaatada. Kohus leiab, et taotlejal on olemas vajalikud põhiteadmised, mõistmaks kohtumenetluse käiku ning ta on võimeline oma seisukohti kohtumenetluses iseseisvalt esitama. Kohtu hinnangul ei vaja taotleja selleks riigi õigusabi. Kohus märgib, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab seega enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu ning taotleja võib kaebuses oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu ning milline kahju talle vangla tegevusega kaasnes. 5. Eelnevat arvestades jätab kohus X riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

1. Kohus märgib, et vastavalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-le 2 on taotlejal 30 päeva aega kohtule kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Nimetatud tähtaeg hakkas praegusel juhul kulgema Viru Vangla
2. aprilli
3. a otsuse nr 6-16/24/25-2 kättesaamisest.
4. Lisaks märgib kohus, et riigi õigusabi taotlusest jäi ebaselgeks, kas taotleja eesmärgiks võis olla riigi õigusabi taotlemine ka selleks, et esitada esindaja vahendusel kuriteokaebus. Kui ka see oli kaebaja eesmärgiks, siis selles osas tuleb riigi õigusabi taotlus esitada maakohtule (vt

§ 10lg 5).

Kuna taotleja eesmärk jäi selles osas ebaselgeks, siis ei edasta kohus

§ 10lg 7 alusel ise 2