KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2024, Tartu Kohtuasja number 1-22-4304 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtu

§ 319lg 1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu 8.

augusti 2023 otsus Apellatsioonide esitajad Magnus Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Süüdistatav Magnus Saar. Isikukood: 39807032726; emakeel: eesti keel; haridus: 8 klassi; viibimiskoht: Tartu Vangla (kannab karistust); viimati kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2022 otsusega

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 3, § 120 lg 1, § 266 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson Kaitsja Vandeadvokaat Robert Sprengk (määratud korras) Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. augusti 2023 otsus muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.
3. Mõista Magnus Saarelt Eesti Vabariigi kasuks välja Tartu Ringkonnakohtu
4. veebruari 2024 määrusega OÜ-le Advokaadibüroo LMP vandeadvokaat Robert Sprengki poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstav tasu ja hüvitatav kulu summas 244,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
5. Magnus Saar anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 319 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt esitas M. Saar

1. oktoobril 2021 vangla sisekontrollile teadvalt valekaebuse, milles väitis, et ametikohustusi täitnud valvur E.A. lõi teda
2. oktoobril 2021 kell 8.45 kahel korral mapiga rindkerre. M. Saar märkis kaebuses, et tundis löökide tagajärjel füüsilist valu ja surmahirmu, kuna mapile kinnitatud pastakas oli suunatud tema südame suunas – seepärast kartis M. Saar, et valvur püüab teda tappa.
3. Tegelikult lähenes hoopis M. Saar provokatiivselt E.A. ule ega täitnud viimase korraldust distantsi hoida. Takistamaks M. Saare lähenemist, sirutas E.A. vasakus käes oleva mapi enda ette. M. Saar lähenes ja surus end rindkerega vastu mappi. E.A. ei löönud M. Saart ega põhjustanud talle valu, samuti ei üritanud teda pastapliiatsiga tappa.
4. Kirjeldatud tegevusega pani M. Saar toime

§ 319lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu
2. augusti 2023 otsusega tunnistati M. Saar süüdi ja teda karistati

§ 319

lg 1 järgi kuuekuulise vangistusega.

§ 65lg 1 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 27.

jaanuari 2022. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-21-5305) mõistetud karistuse võrra, mõistes M. Saarele liitkaristuseks 6 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvati M.

Saarele mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2022 otsusega mõistetud karistuse kantud osa – seetõttu jäi M. Saarel kohtuotsuse tegemise seisuga (
2. augusti 2023) kanda veel 3 aastat 10 kuud ja 5 päeva vangistust. Ühtlasi langetas kohus menetluskuludega seotud otsustused. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.
3. Vaidlust ei ole selles, et
4. oktoobril 2021 kella 8.45 paiku viibisid M. Saar ja E.A. Tartu Vangla kooliruumidesse viivas koridoris – sinna pääsemiseks pidi valvur esmalt üle kontrollima kinnipeetavate isikuandmed. Nimede kontrollimise järel lubas valvur kinnipeetavad koridori teise (kooliruumideni viiva) ukse juurde. Seejärel liikus valvur ka ise sinna, et teha kinnipeetavatele teatavaks nende kohustused. Videosalvestiselt on näha, et kooliruumidesse sisenemist ootas 11 kinnipeetavat. Kui valvur jõudis kooliruumidesse viiva ukseni, kohendasid M. Saar ja teised kinnipeetavad enda näomaske. Järelikult ütles valvur midagi sellist, mille tulemusena asusid kinnipeetavad maske kohendama. E.A. tõdes oma ütlustes, et ta nõuab korda ning palus kinnipeetavatel järgida koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiranguid ning kanda maske õigesti. Ka süüdistatav ei eita, et tal oli mingil hetkel nina maski seest väljas.
5. Järgnenud sündmustiku osas andsid ütlusi kinnipeetavad A.T. ja H.T. , süüdistatav ning E.A. . Seejuures lahknevad tunnistajate A.T. u, H.T. i ning süüdistatava ütlused E.A. u poolt räägitust ning turvakaamera videosalvestisel kajastatust.
6. Tõendikogumi pinnalt järeldub, et M. Saar soovis astuda E.A. uga verbaalsesse konflikti. Tõele ei vasta süüdistatava väide, justkui oleks ta liikuma hakanud alles siis, kui E.A. lukustas kiibiga ukse lahti. E.A. u sõnul ei olnud ta veel ust lahti teinud, sest selgitas kinnipeetavatele maski kandmisega seonduvaid nõudeid. Ka turvakaamera salvestiselt ei ole näha, et kinnipeetavad oleksid liikuma hakanud. Uks avanes alles pärast intsidendi toimumist. Suunist edasi liikumiseks polnud M. Saarele antud. 2
7. Vangla turvakaamera videosalvestis on koridoris toimunu osas piisavalt ülevaatlik järeldamaks, et E.A. M. Saart mapiga ei löönud. Seetõttu tuleb ebausaldusväärseks lugeda süüdistatava ning tunnistajate A.T. u ja H.T. i ütlused, justkui oleks valvur süüdistatavat mapiga rünnanud. Need ütlused jäävad tõendikogumist kõrvale. E.A. u ütluste sisus pole põhjust kahelda – tema versioon riimub teiste kogutud tõenditega, nii turvakaamera videosalvestisel kajastatu ning sündmuse kohta kirjutatud ettekandega. Kannatanu ütlused on usutavad ja usaldusväärsed.
8. E.A. u ütluste ja turvakaamera videosalvestise põhjal järeldub niisugune sündmuste käik. E.A. kõndis, mapp käes, mööda koridori. Kinnipeetavad asusid koridori mõlema seina ääres. Kui E.A. jõudis klassiruumidesse viiva lukustatud ukseni (ehk koridori lõppu), pööras ta end seljaga ukse poole ning hakkas kinnipeetavatele rääkima maskikandmisest. Hetk hiljem asus M. Saar agressiivselt (väljakutsuva kehahoiakuga) liikuma valvuri suunas. Kuna kinnine uks ei võimaldanud E.A. ul taganeda, tekkis tal hirmutunne. E.A. u käes oli must A4-formaadi suurune mapp, mille peal oli saatmiskorralduse leht ja pastakas. Ta sirutas käe koos mapiga enda ette ja ütles M. Saarele, et ära enam edasi tule. Mapiga tahtis valvur säilitada enda privaattsooni. M. Saar jätkas liikumist ja surus end rinnaga vastu mappi. Pastakas oli valvuri vasakus käes (keset mappi), tema parem käsi oli vaba. Ühel hetkel nägi E.A. , et M. Saar on seisma jäänud, misjärel haaras ta kiipkaardi ning avas ukse. Seejärel liikusid kinnipeetavad edasi.
9. Pole usutav, et M. Saar tundis mapiga kokkupuutel valu. Uskuda ei saa sedagi, et M. Saar tundis enda elule ohtu – tema ja teiste kinnipeetavate käitumine sellele ei viita. Süüdistatav jätkas ka väidetava löömise järel enda agressiivset käitumist. Teised kinnipeetavad olid neutraalsed, isegi veidi üleolevas meeleolus, mis pole aga omane reaalse ohu ilmnemisele.
10. M. Saar esitas vangla sisekontrollile kuriteokaebuse, milles kirjutas, et valvur lõi teda süüdistuses märgitud ajal kahel korral mapiga rindkerre ning väitis, et tundis hirmu oma elu pärast. Esitades E.A. u kohta valekaebuse, täitis M. Saar

§ 319lg 1 objektiivse teokoosseisu.

Ta ei andnud vanglaametniku tegevusele mitte vale hinnangut, vaid kirjeldas toimunut täiesti erinevalt, võrreldes tegelikkuses aset leidnuga. Etteheidetava teo pani M. Saar toime kavatsetult: ta süüdistas E.A. ut teos, mida tegelikult ei toimunud. M. Saar tegutses teadlikult, tahtlikult ja sihikindlalt, pöördudes samasisulise kaebusega nii vangla sisekontrolli kui prokuratuuri poole. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

1. M. Saarel on 5 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud nii vägivalla- kui varavastaste kuritegude eest. Seejuures on teda neljal korral karistatud ka pikaajalise vangistusega. Sellest hoolimata on tema kuritegelik käitumine jätkunud. Seetõttu ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud. Liiati on M. Saare majanduslikud võimalused piiratud ning tal puudub ametlik sissetulek. Järelikult tuleb M. Saart karistada vangistusega.
2. Kohus mõistis M. Saarele

§ 319lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

M. Saare süü on keskmine. Kuigi ta on valvuri ees vabandanud, ei saa seda käsitleda süü ülestunnistamise või kahetsusena. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna M. Saar pani etteheidetava teo toime enne 27. jaanuari 2022, mil Tartu Maakohus mõistis talle otsusega nr 1-21-5305 5 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse, tuleb M. Saarele mõista

§ 65lg 1 alusel liitvangistus.

Selle vangistuse pikkuseks saab 6 aastat ja 2 kuud. Apellatsioonid ja vastus neile 3

1. M. Saare kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk esitas Tartu Maakohtu
2. augusti 2023 otsuse peale apellatsiooni, taotledes vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Apellatsioonis välja käidud argumendid on sellised. 15.

§ 319

lg 1 järgi on oluline kindlaks teha, kas süüdistatav teab, et kaebuses kirjeldatud tegu faktiliselt aset ei leidnud. M. Saar ei mõelnud juhtunu asjaolusid välja – ta sai aru, et E.A. lõi teda mapiga, ning ta tundis löökide tagajärjel valu. Asjas kogutud tõendite baasil pole M. Saar teadvalt valekaebust esitanud.

1. Esimese astme kohus luges H.T. i ütlused alusetult ebausaldusväärseks (osas, milles viimane kirjeldas, kuidas valvur mapiga M. Saart lõi). Turvakaamera salvestis ei kinnita, et M. Saar ennast vastu mappi surus. Vastuolu esineb üksnes E.A. u ütlustega, mistõttu tuleb hoopis tema ütlused ebausaldusväärseks lugeda. Ebakõla selles, kuidas E.A. H.T. i sõnul mappi käes hoidis, ei anna alust temagi ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. H.T. i ütlused riimuvad M. Saare ütlustega. Maakohus on alusetult jätnud arvesse võtmata ka R.A. i ütlused. Kuna R.A. andis ütlusi selle kohta, mida M. Saar talle rääkis, saab tema ütlused lugeda usaldusväärseks ning nendele kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 21 p 2 alusel ka tugineda.
2. Põhjendamatult on ebausaldusväärseks loetud ka M. Saare ütlused osas, milles viimane kirjeldas mapiga löömist. Maakohus leidis, et M. Saare versioon ei vasta tõele. Samas pole videosalvestiselt lööke näha, videopildi abil ei saa hinnata ka valvuri kaugust uksest.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka M. Saar, paludes ringkonnakohtul teha uus otsus. Süüdistatav ei pea usutavaks, et E.A. tundis ohtu enda perele selle tõttu, et ta kaebuse esitas. E.A. ul oli koridori lõpus liikumiseks piisavalt ruumi. M. Saar tõmbas ise ukse lahti. Valvur valetas, kui väitis, et tal polnud taganemiseks ruumi. Jääb arusaamatuks, miks E.A. esitas ettekande alles 7 päeva pärast sündmust. Valvur tunnistab, et tõstis mapi M. Saare rindkere pihta ajal, mil viimane liikus ukse poole. M. Saar ei käitunud ründavalt. Maakohus pole tunnistajate ütlusi arvesse võtnud. Tekib küsimus, miks oleks ta pidanud lähenemist keelavat korraldust eirama, kui ta maski kandmise korraldust täitis. M. Saar selgitab, et ta esitas kuriteokaebuses enda tõlgenduse toimunu kohta. Seetõttu pole tegemist valekaebusega.
4. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson leidis, et apellatsioonid on põhjendamatud ja maakohtu otsus on vaja jätta muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Kohtukolleegium leiab, et Tartu Maakohtu
6. augusti 2023 otsus tuleb jätta muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja kordavad oma apellatsioonides suuresti maakohtule esitatud väiteid, mille osas on esimese astme kohus juba seisukoha võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, mistõttu ei hakka ta neid põhjendusi tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 üle kordama ja märgib üksnes järgnevat.
7. Pooled ei vaidle selle üle, et M. Saar esitas Tartu Vangla sisekontrollile kaebuse, milles väitis, et
8. oktoobri 2021 hommikul kella 8.45 paiku lõi valvur teda kahel korral mapiga rindkerre. M. Saar tõi kaebuses välja, et kuna kirjamapi küljes asetsenud pastapliiats oli suunatud tema poole, tundis ta sellest johtuvalt ohtu oma elule. (tl 27–28.) Pärast kuriteokaebuse kättesaamist kontrollis Tartu Vangla taolise etteheite paikapidavust. Leides (siiski) olemasoleva tõendusteabe pinnalt, et M. Saar kõndis ise rinnutsi vastu vanglaametniku käes olnud mappi, jättis vangla
9. novembri 2021 teatisega kriminaalmenetluse alustamata. (tl 4 29–30.) Seejärel vaidlustas M. Saar menetluse alustamata jätmise Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, kuid sedagi ei saatnud edu – prokuratuur asus vanglaga samale seisukohale, et kuriteoteates kirjeldatud tegu pole aset leidnud. Seejuures pidas prokuratuur vajalikuks enda määruses märkida, et M. Saare käitumises võivad esineda

§ 319

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused: videosalvestiselt ilmneb, et valvuri tegevus ei saanud M. Saarele põhjustada valu ning isegi juhul, kui M. Saar tõepoolest valu tundis, sai ta aru, et selle tingis tema enda käitumine. (tl 39–40).

1. Niisiis esitas M. Saar vangla sisekontrollile kuriteoteate, milles viitas üheselt identifitseeritavale isikule – E.A. ule.
2. Maakohus leidis, et M. Saar kirjeldas vangla sisekontrollile esitatud kaebuse sisuks olevat intsidenti vääralt, süüstades seeläbi alusetult E.A. ut. Nii M. Saar kui tema kaitsja väidavad vastu, et juhtunu asjaolude kirjeldus pole väljamõeldis – M. Saar sai aru, et E.A. lõi teda mapiga ning ta tundis saadud löökide tagajärjel valu. Kohtukolleegiumi hinnangul jääb taoline kaitseväide edutuks.
4. oktoobri 2021 hommikul toimunu kohta on kaks versiooni. M. Saar väidab, et ta liikus koridoris E.A. u poole ning lähemale jõudes lõi valvur teda kaks korda mapiga rindkerre – seejuures polnud tegu hellade puudutustega. M. Saare versiooni toetavad H.T. , kes nägi enda sõnul pealt ühte n-ö torkavat lööki, ning A.T. , kes silmas mapiga lükkamist või tõukamist, mille peale hüüatas M. Saar „ai“. Mõneti kinnitab M. Saare räägitut ka R.A. , kes küll ise koridoris viibinuna löömist (vahetult) pealt ei näinud, kuid kelle sõnul rääkis M. Saar talle samal päeval, et valvur oli teda löönud. E.A. u versioon juhtunu kohta on aga sootuks teistsugune: tema sõnul käitus süüdistatav temaga väljakutsuvalt ning lähenes talle, mistõttu püüdis ta mapiga enda ja süüdistatava vahele jäävat distantsi markeerida – M. Saar üksnes jalutas mapile otsa, löömisi toimunud ei ole.
5. Maakohus tuvastas vaidluse sisuks oleva sündmustiku viisil, nagu kirjeldas seda E.A. , lugedes süüdistatava ja kinnipeetavate – H.T. i, R.A. i ning A.T. u – ütlused (löömist puudutavas osas) ebausaldusväärseks. M. Saar ning tema kaitsja sellega nõus ei ole ning leiavad, et tunnistajate ütlused on alusetult tõendikogumist välja jäetud. Kaitsja arvates on ütlused usaldusväärsed, mistõttu saab neile tugineda.
6. Kohtupraktikas on selgitatud, et tõendi usaldusväärsus tähendab kohtu veendumust, et tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses taasesitada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. veebruar 2013 otsus nr 3-1-1-89-12, p 14). Asudes tõendeid KrMS §-s 61 sätestatu järgi hindama, kõrvutas maakohus kohtus antud ütlusi videosalvestisele jäädvustatuga, leides – kohtukolleegiumi meelest igati õigustatult – , et üksnes E.A. u ütlused riimuvad salvestisel kajastatuga.
8. Videosalvestiselt on näha, kuidas E.A. kõnnib koridoris, jõudes lõpuks kaamera all paikneva ukseni. Tema vasakus käes on kirjamapp, millele on kinnitatud paber; paremas käes aga pastapliiats. Vahetult kaamera alla jõudes pöörab ta end ringi (seda on näha kell 8.47.54) ja jääb koridoris viibivate kinnipeetavatega kõnelema – ehkki E.A. jõuab kaamera n-ö pimenurka, kus teda (enam) näha ei ole, kinnitab tema ümberpööramise fakt seda, et sealt kaugemale ta enam ei liigu. M. Saar vestleb valvuriga žestikuleerivalt, asudes ühtäkki viimasele agressiivse ilmega lähenema: süüdistatav liigub tema suunas ning vaatab talle otsa, kuni ühtäkki jääb ta seisma ning suunab pilgu allapoole. Seejärel astub M. Saar mõne sammu tagasi ning jääb kurjustaval ilmel E.A. uga edasi kõnelema. Osa ümbritsevaid kinnipeetavaid muigavad 5 ning on lõbusa olemisega. Seejärel avaneb uks – E.A. tõmbab selle lahti ning laseb kinnipeetavad sealt sisse. Kaamerapilti jäädvustunud avatud uks näitab, et kaamera alla jääv nö pime ala, kus E.A. seisis, on väga kitsas. Järelikult seisis valvur M. Saarega vastakuti olles vahetult ukse ees. (tl 47)
9. M. Saar väitis kuriteokaebuses, et valvur läks närvi ja ründas teda mapiga, lüües teda kahel korral talle rindkerre. Kohtuistungil selgitas M. Saar, et ta liikus valvuri poole sooviga minna kooliruumi. Seejuures möönis süüdistatav, et ta ongi temperamentne, mistõttu võis jääda ekslik mulje, justkui olnuks ta agressiivne. Kui valvur teda mapiga rindkerre lõi, küsis ta valvurilt (umbes nii), et mida sa ründad, kas tahad mind ära tappa. Lööke oli vähemalt kaks – esimene löök oli kiirem, teine aeglasem. Esimesest löögist tundis M. Saar valu. (tl 88–89 pd.)
10. Taoline versioon sündmuste käigu kohta ei haaku aga turvakaamera salvestisel kajastatuga. Esmalt osutub ebaloogiliseks M. Saare väide, justkui oleks ta soovinud uksest sisse astuda, et õppeklassi minna. Uks polnud veel avatud ning E.A. seisis ukse ees, olles näoga kinnipeetavate poole. Seejuures ei hakanud mitte keegi koridoris viibinud meestest ukse poole liikuma. M. Saare selgitus, et ta on temperamentse suhtlusmaneeriga, ei lükka ümber videosalvestisele jäädvustunud väljakutsuvat käitumist ning agressiivse kõnnakuga valvurile lähenemist. Seda iseäranis veel olukorras, kus valvuril oli väga vähe ruumi – videosalvestiselt on näha, kuivõrd suure osa ruumist võtab avatud uks enda alla. E.A. ule pealetükkival viisil lähenemine osutab süüdistatava soovile valvurit provotseerida. M. Saar küsib apellatsioonis, et miks ta oleks pidanud valvuri lähenemist keelavat korraldust eirama, kui ta täitis valvuri maski kandmise käsku. Ringkonnakohtu arvates on tõenäoline, et konflikt valvuriga tekkiski M. Saarel eeskätt just maski kandmise teemadel. Nii tõi M. Saar ristküsitlusel välja, et maski kandmise teemal on ta varemgi vanglaametnikuga konflikti sattunud. M. Saare iseloomustus kinnitab samuti, et tal on probleeme kehtiva korra järgimisega, mistõttu on teda korduvalt ka distsiplinaarkorras karistatud (tl 48). Seega on kõigiti võimalik, et ka praegusel juhul ärritas süüdistatavat see, et E.A. maski kandmist nõudis. M. Saare versiooni tõeväärtuse seab kahtluse alla ka absurdiga külgnev väide, justkui oleks ta kartnud, et vangivalvur võib ta pastapliiatsi abil ära tappa – sedagi M. Saare videokaadrile jäädvustunud käitumine ei kinnita. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud ebakõlade valguses ei ole võimalik M. Saare ütlustele tuginedes vaidlusalust sündmust rekonstrueerida.
11. Ka teiste kinnipeetavate ütlustes esineb vasturääkivusi. A.T. u sõnul ütles M. Saar „ai“. Samas ei kirjeldanud A.T. valvuri tegevust mitte löömise, vaid hoopis lükkamise või tõukamisena. Veelgi enam, A.T. u arvates tungis hoopis E.A. M. Saare n-ö mulli sisse ehk süüdistatava privaattsooni – M. Saar oli tunnistaja sõnul sootuks vastu seina. (tl 83–84) H.T. väidab, et ta nägi pealt, kuidas valvur ühe korra järsu (torkava) liigutusega süüdistatavat lõi. Erinevalt A.T. ust ei mäleta aga H.T. , et M. Saare käitumine oleks olnud omane valu tundmisele. (tl 76.) R.A. i sõnul rääkis M. Saar talle samal päeval, kuidas valvur teda lõi. Samas ei näinud R.A. löömist pealt, kuigi temagi viibis samal ajal koos teistega koridoris. (tl 77) A.T. u ja M. Saare ütlused on selges vastuolus videosalvestusele jäädvustatuga. Eksimused esinevad ka küllaltki olulistes asjaoludes – nagu küsimuses selle kohta, kuidas valvur ja süüdistatav ukse suhtes paiknesid või kas M. Saare käitumises oli midagi iseloomulikku valu tundmisele. See näitab, et tunnistajate räägitule ei ole võimalik tugineda. Et R.A. ise sündmust pealt ei näinud – olgugi, et ta seal samas viibis – ning vahendas ütlusi andes vaid M. Saare poolt kuuldut, ei ole temagi ütlused objektiivsed.
12. Seevastu on E.A. u ütlused loogilised ja veenvad ning haakuvad turvakaamera salvestisega. E.A. selgitas, et M. Saar käitus temaga provotseerivalt. Kui valvur rääkis kinnipeetavatele 6 maski kandmise nõudest, hakkas süüdistatav tema poole liikuma. E.A. tajus, et tal pole võimalik taganeda – tema selja taha jäi vaid suletud uks. Kuna teda ümbritsesid kinnipeetavad ning M. Saar lähenes talle ärritunult, sirutas ta käes olnud mapi enda ette ning ütles, et ära tule enam edasi. M. Saar aga ei peatunud ning surus enda keha vastu mappi. Seejärel jäi M. Saar seisma ja ütles, et mida sa ründad mind. Selle peale vastas E.A. , et hoopis M. Saar ise surub. Nähes, et süüdistatav on seisma jäänud, haaras valvur rinnalt kiipkaardi ning avas ukse. (tl 78– 82.) E.A. u ütlused on olnud järjepidevad – samasuguse kirjelduse sündmustest kirjutas ta ka ettekandesse (tl 34). Samuti haakuvad E.A. u selgitused valvekaamera salvestisega. M. Saar rääkis temaga agressiivselt ning tungis valvuri privaattsooni. Kolleegiumi meelest pole usutav, et E.A. oleks taolises situatsioonis asunud mapiga löömisega M. Saart täiendavalt provotseerima. Sootuks loomupärasem on E.A. u selgitus, et ta sirutas mapi välja selleks, et märkida maha vahemaa, millest lähemale M. Saar tulla ei tohi. Tõik, et E.A. esitas sündmuse kohta ettekande alles seitsme päeva pärast, ei sea tema ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Sellega seonduvalt on E.A. selgitanud, et ta informeeris nõuetekohasel viisil nii korrapidajat kui M. Saare üksuse juhti ning möönis, et ajanappuse tõttu polnud tal võimalik varem ettekannet kirjutada (tl 79 pd ja 81 pd – 82). Lisaks kõigele muule pole E.A. il motiivi valetada.
13. Kogutud tõendikogum kinnitab, et M. Saare poolt kuriteokaebuses kirjeldatud löömist pole tegelikkuses aset leidnud. Käitudes valvuriga väljakutsuvalt ning surudes end rinnutsi vastu valvuri mappi, teadis M. Saar, et valvur ei löönud teda. Kirjutades sellest hoolimata n-ö pooltõena juhtunu kohta kuriteokaebuse, täitis M. Saar

§ 319lg-s 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu.

M. Saare kaebuse näol oli tegemist E.A. ut süüstava kuriteokaebusena, mis on käsitatav kriminaalmenetluse ajendina (KrMS § 194 lg 1 järgi), millele oleks võinud järgneda kriminaalmenetluse alustamine. Maakohus märkis korrektselt, et valekaebuse esitas M. Saar kavatsetult – ta teadis, et tema poolt väidetud löömist aset ei leidnud ning kaebuse esitamisel seadis ta eesmärgiks valvuri suhtes kriminaalmenetluse alustamise.

1. Eelnevat kokku võttes jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. augusti 2023 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonid jäävad rahuldamata.
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. veebruari 2024 määrusega luges kohtukolleegium kaitsja apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks 244,80 eurot, sealhulgas käibemaks 40,80 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata, jääb kaitsjatasu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7