← Eesti

1-22-4785/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. märts 2024 Kriminaalasja number 1-22-4785 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann Kriminaalasi Kirill Ozhigini süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Apellant Süüdistatava Kirill Ozhigini kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Kirill Ozhigin, isikukood 37811080040, elukoht: XXX Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsus osaliselt, s.o lemmikloomapasside numbritega LV0313142, LV0313113, LV0313144, LV0313143, LV0311493, LV0309908 konfiskeerimises KarS § 83 lg 1 ja § 351 alusel.
  7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmaata ja Krill Ozhigini kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  8. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 276 eurot jätta Kirill Ozhigini kanda.
  9. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord 1 Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
  10. Kirill Ozhiginit süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi selles, et
  11. jaanuaril 2022 kell 20.20 saabudes Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, deklareeris ta Narva piiripunktis aadressil Peterburi mnt 1, Narva linn, temal ja J.O. l kaasas olnud kuus lemmiklooma, kellest ühe omanik Kirill Ozhigin ja viie omanik J.O. Ta esitas nende kohta teadvalt võltsitud Euroopa Liidu (Läti Vabariigi) lemmikloomapassid numbritega LV0313113, LV0313144, LV0313143, LV0311493, LV0309908, LV0313142, milles olid võltsitud loomade identifitseerimist võimaldavad mikrokiibi numbrikoodid, mis olid peale kleebitud algsele passis olnud numbrikoodile. Nende alusel ei olnud võimalik identifitseerida loomi ega tuvastada loomade kohustuslikke vaktsineerimise andmeid. 1.
  12. Euroopa Liidus reisides peab loomaga kaasas olema EL lemmikloomapass, kuhu peavad olema kantud looma omaniku ja looma andmed, tätoveeringu või mikrokiibi number ning andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta. Loomale paigaldatakse ainulaadne mikrokiibi numbrikood, mis koos looma andmete ja tema omaniku andmetega ning looma vaktsineerimise andmetega registreeritakse lemmikloomaregistris. Kuigi Kirill Ozhiginil ja J.O. l kaasas olnud koertele paigaldatud mikrokiibi numbrikoodid vastasid EL lemmikloomapassides võltsitud numbrikoodidele, siis neis passides olnud looma andmed (tõug, sugu, nimi ja sünniaeg) ning andmed looma vaktsineerimiste kohta erinesid oluliselt Läti lemmikloomaregistris registreeritud andmetest. 1.
  13. Teadvalt võltsitud loomade identifitseerimist mittevõimaldavate mikrokiibi numbrikoodidega EL lemmikloomapasside esitamisega omandas Kirill Ozhigin õiguse läbida edukalt Euroopa Liidu riigipiiri tollikontroll ning toimetada lemmikloomad nõuetekohast tervisekontrolli vältides Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, kuna loomadega taassisenemine Euroopa Liitu kolmandast riigist koos EL lemmikloomapassidega on protseduuriliselt lihtsam ja odavam, kui lemmikloomade kaubanduslik import. 1.
  14. Euroopa Liitu reisimisel tohib ühel reisijal kaasas olla kuni 5 lemmiklooma. EL lemmikloomapasside alusel on Kirill Ozhigin ühe koera omanik ja viie koera omanik on tema abikaasa J.O. . Võltsitud identifitseerimistunnustega EL lemmikloomapasside deklareerimisega vabanes Kirill Ozhigin kohustusest vaktsineerida loomad marutaudi vastu ning tõendada andmeid marutaudi vaktsineerimise kuupäeva ja kasutatud vaktsiini kohta, samuti veterinaarkontrollist piiripunktis, maksude ja järelevalvetasu maksmisest ning veterinaarsertifikaatide taotlemisest kolmandas riigis. Samuti ei ole võltsitud EL lemmikloomapasside alusel võimalik identifitseerida reisijatel kaasas olevaid loomi ega tuvastada nende kohustuslikke vaktsineerimise andmeid. II. Menetluse käik
  15. Maakohus tunnistas Kirill Ozhigini süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata ühe aasta pikkuse katseajaga. Maakohus mõistis Kirill Ozhiginilt välja sundraha 1087 eurot ja õigusabikulud 1552,20 eurot, määrates need tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kanda jäi menetluskuludest 800 eurot. Asitõendiks olevad lemmikloomapassid numbritega LV0313142, LV0313113, LV0313144, LV0313143, LV0311493, LV0309908 konfiskeeris kohus KarS § 351 ja § 83 lg 1 alusel ning jättis kriminaalasja materjalide juurde.
  16. Maakohus leidis, et Kirill Ozhigini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 345 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.
  17. Kirill Ozhigin end süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et ta ei teadnud, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Ta sõitis Venemaalt Eestisse naise ja lapsega ning Peterburist Gorelovo alevikust ostetud 6 spitsi tõugu koeraga. Müüja Ivan andis tema kätte koerte veterinaarpassid, ta ei kontrollinud, kas koerte vanus vastab nende välimusele. Koerte passid olid vormistatud Lätis, märgitud olid mikrokiibi koodid, vaktsineerimised. Kui neid Narvas koertega üle piiri ei lubatud ja öeldi, et koerte passid on võltsitud, sõitsid nad tagasi Venemaale. Koerte müüja lubas vormistada teised dokumendid ja registrisse kanda. 1,5-2 nädalat hiljem sai ta dokumendid müüja käest kätte. Kuna puudus marutaudi vastu vaktsineerimine, käis ta Venemaal loomaarsti juures ja sai vaktsineerimissertifikaadid. Nad sõitsid Eestisse läbi Läti. Piiril pretensioone koerte osas ei olnud. Koerad kingiti sugulastele.
  18. Tunnistaja A.T. , Maksu- ja Tolliameti Narva piiripunktis
  19. jaanuaril 2022 tööl olnud tolliinspektori ütlustest nähtub, et Venemaalt Eestisse saabunud täiendavaks kontrolliks suunatud sõiduki Chrysler Voyager pagasiruumis oli 6 spitsi tõugu koera. Läti EL lemmikloomapassides äratas kahtlust üks kleebis, sest nurgad peavad olema korralikult lõigatud, aga sellel olid lohakalt. Taskulambiga vaadates ilmnesid võltsimise tunnused. Narkokoera künoloog Edita Talpas võttis teise passi ja seal oli kleebise all teine kiibinumber. Kuna tolliinfosüsteemis puudus info koerte väljumise kohta, siis küsiti Kirill Ozhiginilt, millise piiripunkti kaudu ta väljus. Versioonid, kuidas koerad sattusid Venemaale, olid erinevad: ta sõitis koertega sõiduautoga Läti piiripunkti kaudu välja; koerad viis välja tema ämm lennukiga; ta pidi need tooma ämmale tagasi, viima Lätti.
  20. Maakohus leidis, et Kirill Ozhigini ütlused ei ole usaldusväärsed. Vasturääkivused ilmnesid juba kohtueelsel uurimisel, kui ta üritas eksitusse viia Maksu- ja Tolliameti ametnikku A.T. d. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et ei ostnud koeri müümiseks, kuid kohtueelsel uurimisel rääkis, et mõned koerad kavatses ta maha müüa ja mõned koerad endale jätta. Ei ole elulisest usutav, et üks inimene ostab endale kuus koera korraga, seetõttu saab ostul olla üksnes kaubanduslik eesmärk. Kirill Ozhigin selgitas, et tema ei ole osalenud koertega võistlustel, ka see eesmärk on välistatud. Lisaks sellele on Kirill Ozhigin öelnud, et ta on ostnud koeri Venemaalt enne ja pärast
  21. jaanuarit 2022 ning talle on mõned koerad toonud kuller. Kaubandusliku eesmärgi versiooni toetab ka see, et Kirill Ozhigin ostis vaid spitsi tõugu koeri, mis on üldteada hinnatud ja populaarsed koerad. Temal endal on ainult üks koer. Küsimusele kus koerad praegu on, vastas Kirill Ozhigin, et enamus neist on edasi kingitud sugulastele. Selline väide on samuti kahtlane - inimesele, kes justkui armastab koeri, ei sobinud kuuest viie koera iseloomud ja ta pidi nad edasi kinkima. Ka mäletab Kirill Ozhigin asjaolusid väga valikuliselt. Ta ei osanud nimetada piiripunkti, kus ta piiri ületas, teab vaid temaga elava koera nime. Ta ei suutnud vastata küsimusele, miks ta valis Venemaa-Läti piiripunkti, kui tal ei õnnestunud läbida koertega Venemaa-Eesti piiri. Lõpuks vastas, et kõigepealt läks VenemaaLäti piiripunkti ühe koeraga, et kontrollida olukorda, kas seal lastakse läbi või mitte. 3
  22. Maakohus luges tõendatuks, et süüdistusaktis nimetatud Euroopa Liidu loomapassid numbritega LV0313113, LV0313144, LV0313143, LV0311493, LV0309908, LV0313142 olid võltsitud, neis oli algne lemmiklooma mikrokiibi number üle kleebitud teise kiibinumbriga. Seda kinnitavad asjatundja T.H. i poolt koostatud dokumendi uurimise aktid. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud kuue lemmikloomapassi andmetes on viie koera omanik J.O. ja ühe omanik Kirill Ozhigin (LV0309908). Lisaks nähtuvad lemmikloomapassidest looma nimi, sünniaeg, sugu, vaktsineerimise andmed ja loomale kinnitatud mikrokiibi number ning looma kiibiga identifitseerimise kuupäev. Võrreldes Läti Vabariigi avaliku lemmikloomaregistri ja Europetnet registri päringute tulemusi kuue Euroopa lemmikloomapassi nr LV0313113, LV0313144, LV0313143, LV0311493, LV0309908, LV0313142 andmetega tuvastati viimastes erinevus looma nime, sünnikuupäeva, mikrokiibi loomale paigaldamise kuupäeva osas. Kirill Ozhigin esitas eelnimetatud passid kontrolliks Maksu- ja Tolliameti ametnikele. Passid olid võltsitud niivõrd hooletult, et esmase võltsime kahtluse tuvastamiseks piisas vaid visuaalsest vaatlusest ja taskulambiga läbivalgustamisest, mis lükkab ümber süüdistatava ütlused, et ta ei näinud ja ei teadnud dokumentide võltsimisest.
  23. Seega on tõendatud, et Kirill Ozhigin esitas Maksu- ja Tolliameti ametnikele
  24. jaanuaril 2022 Narva linnas Narva piiripunktis Euroopa Liidu loomapassid, mis olid võltsitud. Asjaolu, et passid ei olnud omaniku poolt allkirjastatud kinnitab veelkord, et passid ei olnud ehtsad. Loomapass peab olema omaniku poolt allkirjastatud. Seda kinnitas tunnistaja D.T. oma ütlustes. Euroopa Liidu lemmikloomapassi allkirjastamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 576/2013,
  25. juuni 2013, „Lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta“. Määruse artikkel 21 lõige 1 punkt „e“ ütleb sõnaselgelt, et passi vormis looma identifitseerimisdokument peab sisaldama omaniku allkirja. Samas artiklis on loetletud kõik andmed, mis kantakse looma passi. Vastavalt sama määruse artiklile 22 lõige 1 punktile „c“ annab volitatud veterinaararst välja looma identifitseerimisdokumendi (ehk passi) pärast seda, kui omanik on identifitseerimisdokumendi allkirjastanud.
  26. Süüdistatava Kirill Ozhigini väitel ei teadnud ta, et kontrolliks esitatud loomapassid olid võltsitud. Samuti eitab ta koerte Eestisse toimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Kuna Ozhigini ütlused on vastuolulised, ei ole eluliselt usutavad ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele, siis tuleb Ozhigini kavatsuse hindamisel lähtuda tema poolt toimepandust ehk välisest teopildist. Kohtumenetluse käigus sai tuvastatud, et loomapassid olid võltsitud ja Kirill Ozhigin teadis tõsikindlalt, et nimetatud dokumendid on võltsitud ning temal oli kaubanduslik eesmärk.
  27. Kohus leidis, et uuritud tõendid kinnitavad, et Kirill Ozhigin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas võltsitud dokumentide kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest objektiivse koosseisu, kuna
  28. jaanuaril 2022 kell 20.20 Kirill Ozhigin, ületades Venemaa Föderatsiooni – Eesti Vabariigi piiri koos kuue koeraga, esitas Narva piiripunktis teadvalt võltsitud Euroopa Liidu lemmikloomapasse, millega soovis omandada õiguse läbida Euroopa Liidu riigipiiri tollikontrolli ning toimetada identifitseerimiseta ning vaktsineerimiseta lemmikloomad Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki vältides ka maksude maksmist. Need süüdistatava teod vastavad KarS § 345 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsele tunnusele.
  29. Selle teo pani Kirill Ozhigin toime kavatsetult, ehk seadis endale eesmärgiks kuriteokoosseisu tunnustele vastava asjaolu teostamise (võltsitud dokumendi kasutamise) ja pidas vähemalt võimalikuks, et see tal õnnestub ehk see tagajärg ka saabub: tal õnnestub võltsitud dokumentide alusel omandada õigus läbida tollikontroll, toimetada identifitseerimata ja vaktsineerimiseta koerad Eesti Vabariiki ja vabaneda maksude tasumise kohustusest. 4
  30. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.
  31. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et Kirill Ozhigin esitas piiri ületamisel Maksu- ja Tolliametile kuus võltsitud dokumenti, kuriteokoosseisu täitmiseks piisab, kui on esitatud vähemalt üks võltsitud dokument. Kirill Ozhigin on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud üks kord rahatrahviga liiklusseaduse rikkumise eest. Rahaline karistus ei täidaks eesmärke. Tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Karistusregistri andmetel on PPA Põhja prefektuuri
  32. märtsi
  33. a otsusega määratud rahatrahv 244 eurot tasumata. Arvestades toimepandud süüteo tehiolusid, süü suurust ja preventiivseid eesmärke, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, tuleb Kirill Ozhiginile mõista vangistus alla KarS § 345 lg 1 sanktsiooni keskmist määra, milleks on 3 kuud vangistust. Kuna Kirill Ozhigin on varem kriminaalkorras karistamata, võib karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
  34. Tartu Maakohtu otsusele esitas
  35. aprillil 2023 apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, taotledes Kirill Ozhigini õigeksmõistmist. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  36. juuni
  37. a otsusega kaitsja apellatsiooni, tühistas maakohtu otsuse ja mõistis Kirill Ozhigini KarS § 345 lg 1 järgi õigeks. Erinevalt maakohtust pidas ringkonnakohus Kirill Ozhigini ütlusi usaldusväärseteks. Kohtukolleegium nõustus maakohtuga, et Kirill Ozhigin kasutas võltsitud lemmikloomapasse, täites KarS § 345 lg 1 objektiivse koosseisu, kuid kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et süüdistatav oli teadlik tema poolt
  38. jaanuaril 2022 Narva piiripunktis tollitöötajale esitatud loomapasside võltsitusest.
  39. Tartu Ringkonnakohtu
  40. juuni
  41. a õigeksmõistvale otsusele esitas kassatsiooni prokuratuur. Riigikohus tühistas
  42. novembril 2023 Tartu Ringkonnakohtu
  43. juuni
  44. a otsuse, välja arvatud apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstava tasu suuruses, ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Argumendid, millele tuginedes ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas ja süüdistatava õigeks mõistis, on lünklikud, andes alust rääkida kohtuotsuse põhjendamise kohustuse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus keskendus küsimusele, kas Kirill Ozhigin teadis „just nimelt mikrokiipide numbrikoodide võltsitusest“. Seetõttu jättis kohtukolleegium lähemalt analüüsimata asjaolud, mis maakohtu arvates kinnitasid süüdistatava teadlikkust sellest, et passe ei andnud välja selleks pädev isik – Euroopa Liidus tegutsev volitatud veterinaararst – Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  45. juuni
  46. a määruses (EL) nr 576/2013 ette nähtud korras. III. Apellatsioon ja prokuratuuri vastus
  47. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu
  48. jaanuari
  49. a otsus ja mõista Kirill Ozhigin KarS § 345 lg 1 järgi õigeks. Apellant märgib, et vaidlust ei ole selles, et need loomapassid, millised Kirill Ozhigin esitas ametnikele
  50. jaanuaril 2022 Narva piiripunktis, olid osaliselt võltsitud. Uuritud tõenditest ei saa aga teha järeldust, et Kirill Ozhigin oli teadlik loomapasside võltsimisest.
  51. Apellant leiab, et maakohtu järeldus selle kohta, et Kirill Ozhigin eksitas juba kohtueelsel uurimisel Maksu- ja Tolliameti ametnikku A.T. d selles, kes on koerte omanik ja esitas erinevaid versioone kuidas koerad said Venemaale (kas ämm viis või ise viis), ei vasta tõele. Tegelikkuses nähtub tolliametnike ülekuulamisest, et kontrolli käigus ütles Kirill Ozhigin esialgu ühele tolliametnikule, et koerad sattusid Lätist Venemaale sel viisil, et tema ämm viis 5 koerad Lätist Venemaale lennukiga, aga hiljem ütles teisele tolliametnikule, et ta ostis koerad Venemaal. Kirill Ozhigin seletas vastuolu sellega, et kuna ta ostis koerad Venemaal aga nendel olid Läti dokumendid, soovitas müüja öelda, et koerad tõi Venemaale sugulane, mida ta ka tegi. Hiljem rääkis tõtt, et ostis koerad Venemaal, kuna selgus, et koerte dokumendid ei ole korras ning tolliametnikud lubasid koerad temalt ära võtta. Kirill Ozhigini vastuolulised selgitused ei tähenda, et ta oli teadlik, et koerte passide andmed ei ole osaliselt õiged.
  52. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et koerad olid ostetud kaubanduslikul eesmärgil. Seda ei saa järeldada koerte arvust. Üldteada on, et inimene, kes armastab mingit tõugu koeri, võib neid palju pidada - Kirill Ozhigini lemmiktõug oli spits. On eluliselt usutav, et ta ka kingib koeri sugulastele, kes armastavad sama tõugu koeri. Lihtsustatud protseduuri järgi saab mittekaubanduslikul eesmärgil tuua Eestisse kuni 5 koera, tema nimel oli ainult 1 koer ja abikaasa nimel 5 koera, mistõttu neil ei olnud vaja maksude tasumise kohustusest vabanemiseks kasutada võltsitud koerte passe. Kirill Ozhigin ei välistanud seda, et kui mõne koera iseloom ei sobi, võib ta ostetud koera maha müüa. See ei tähenda, et temal oli koerte ostmisel algusest peale müügi eesmärk.
  53. Sellest, et Kirill Ozhigin ei mäleta kõiki asjaolusid ühtemoodi detailselt ei saa järeldada, et tema ütlused pole usaldusväärsed. Koerte ostmine on tunduvalt olulisem kui see kus ja millal ta Venemaa-Läti piiri ületas, mida ta on teinud palju kordi. On eluliselt usutav, et ta teab koera nime, kes elab koos temaga ja teisi ei mäleta. Ta ei põigelnud küsimustele vastates, ütles et 6 koera ostis seetõttu, et nii palju oli rahalisi vahendeid ja valis sõitmiseks Venemaa-Läti piiripunkti, kuna eelnevalt oli Venemaa-Eesti piiril 11 tundi koos koertega kinni.
  54. Kirill Ozhigin ei olnud teadlik koerte passide võltsitusest. Kuna ta soovis osta 6 koera, viis ta end kurssi sellega kui palju koeri võib Eestisse tuua ilma, et tekiks probleeme või rahalisi kohustusi ning seetõttu oli mõistlik vormistada viis koera abikaasa nimele ja üks tema nimele. Peale kriminaalasja alustamist ja kahtlustuse esitamist hakkas Kirill Ozhigin uurima, millised dokumendid ja kuidas pidid olema vormistatud vastavalt kehtivatele reeglitele, mis ei tõenda seda, et ta oli neist teadlik
  55. jaanuaril
  56. Tavaline inimene ei pea oskama eristada võltsitud passi õigest, seda saab teha ekspert.
  57. Kohtu järeldus, et passid võltsis keegi Ivan Venemaal Kirill Ozhigin juuresolekul ja juhendamisel, on paljasõnaline. Kui koerte omanik Ivan korraldas Lätist uute tõeliste passide saamise, käis ta koertega veterinaari juures. See on seotud uute passide saamisega ja ei tõenda Kirill Ozhigin teadlikkust vanade passide võltsitusest. Asjaolu, et Kirill Ozhigin ei mäletanud, kas tal on säilinud kirjavahetus Ivaniga ja ei esitanud seda kohtule oma seisukoha kaitsmiseks, ei näita tema ütluste mitteusaldusväärsust vaid ainult seda, et ta ei kasutanud kirjavahetust õigeaegselt oma seisukoha kinnitamiseks.
  58. Kohus jättis tähelepanuta, et Kirill Ozhigin kontrollis uutes loomadepassides olevaid kiibinumbreid ja veendus, et need on Läti registris olemas. Ta tegi seda siis kui sai Eesti piiril tolliametnike käest teada, et Lätis on olemas lemmikloomade register, kust võib kontrollida ostetud koerte andmeid. See on loogiline käitumine.
  59. Ringkonnakohus võttis apellatsiooni menetlusse
  60. detsembril 2023 ja andis menetlusosalistele aega apellatsioonile vastamiseks ja taotluste esitamiseks kuni
  61. detsembrini
  63. Vastuse apellatsioonile esitas prokuratuur, kes palub jätta Viru Maakohtu
  64. veebruari 6
  65. a otsus sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse täpsustus lemmikloomapasside konfiskeerimise osas ja tagastada need omanikule Läti Vabariigile.
  66. Prokurör on jätkuvalt seisukohal, et Kirill Ozhigin oli teadlik, et tema poolt Narva piiripunkti tollikontrollis esitatud 6 Euroopa Liidu lemmikloomapassi olid võltsitud ning see on kohtumenetluse käigus kinnitust leidnud. Prokurör ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga, et vastuolud ütlustes on vähetähtsad, kuna kohtumenetluse käigus jäi Kirill Ozhigin korduvalt vahele oluliste vasturääkivustega.
  67. Kirill Ozhigini sõnul ütles Ivan talle, et ütle piiril, et sa ei ole koerte kasvataja ja Venemaale tõi koerad keegi sugulastest Lätist. Sellised soovitused tekitaksid igal keskmisel mõistlikul inimesel põhjendatud ja väga tõsiseid kahtlusi, et dokumentidega ei ole kõik korras ehk nad võivad olla võltsitud. Arvestades sellega, et Kirill Ozhigin oli teadlik millised dokumendid peavad olema lemmikloomal, siis ei ole eluliselt usutav, et ta polnud kursis, kuidas Euroopa Liidu loomapassi väljastamise protseduur kulgeb seaduslikul viisil. Ka ei oma tähtsust asjaolu, kas isik teab täpselt, milline osa dokumendist on võltsitud (mikrokiibi number, passi väljastanud isiku/asutuse nimetus ja muud andmed, registreerimise/vaktsineerimise kuupäevad või mis tahes muu detail), piisab sellest, et isik on teadlik passi saamise asjaoludest, mis viitavad ilmselgelt sellele, et see pass ei saa olla vormistatud ja välja antud seaduslikul viisil.
  68. Prokuratuur nõustub täielikult maakohtu järelduste ja argumentidega, millega maakohus tuvastas kaubandusliku eesmärgi Kirill Ozhigini poolt toime pandud kuriteos. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
  69. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  70. jaanuari
  71. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Viru Maakohus on käsitlenud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid ning jõudnud nende alusel õigele järeldusele, et Kirill Ozhigin pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtukoosseis nõustub maakohtu järeldustega ja jätab KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata.
  72. Tuvastamist on leidnud järgmised faktilised asjaolud, milles vaidlust ei ole.
  73. jaanuaril 2022 kell 20.20 saabus Kirill Ozhigin koos abikaasa J.O. ga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki sõidukiga Chrysler Voyager, mille pagasiruumis oli kuus koera. Kirill Ozhigin esitas Narva piiripunktis Maksu- ja Tolliameti tolliinspektor J.L. le sõiduki, enda ja koerte dokumendid. Tolliinspektor suunas sõiduki täiendavasse tollikontrolli, millega tegeles tolliinspektor A.T. . Viimasel tekkis kahtlus, et lemmikloomapassid on võltsitud. Täpsemal vaatlusel taskulambiga selgus, et koerte passides on kiibinumbriga kleebise all teine kleebis. Narva piiripunktis töötav dokumendiekspert T.H. t kontrollis kuut lemmikloomapassi, mis olid välja antud Läti Vabariigis, videospektraalvõrdlejaga ja tuvastas, et passides olid ära vahetatud kiibinumbrid – vanu oli püütud ära kustutada ja uued olid peale kleebitud, need erinesid vanadest.
  74. Võrreldes Läti Vabariigi avaliku lemmikloomaregistri ja Europetnet registri päringute tulemusi Kirill Ozhigini poolt esitatud kuue lemmiklooma passi andmetega, tuvastas maakohus, et neis on erinevused ka looma nime, sünnikuupäeva, loomale mikrokiibi paigaldamise kuupäeva osas. Ka ei olnud neli lemmikloomapassi omaniku (J.O. poolt, ühel neist neljast passist on eelmise omaniku andmed ja allkiri) poolt allkirjastatud, milline kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  75. juuni 2013 määrusest (EL) nr 576/2013 „Lemmikloomade 7 mittekaubandusliku liikumise kohta“ (edaspidi määrus (EL) nr 576/2013), artikkel 21 lõige 1 punkt „e“. Nendeski asjaoludes vaidlust ei ole.
  76. Viidatud määruse artikkel 22 lõige 1 kohaselt annab looma identifitseerimisdokumendi, milleks on pass, välja volitatud veterinaararst pärast seda, kui ta on kontrollinud, kas lemmikloom on märgistatud (mikrokiibi olemasolu), ta on nõuetekohaselt täitnud kõik dokumendi andmeväljad ja omanik on identifitseerimisdokumendi allkirjastanud. Kõik kuus Kirill Ozhigini poolt esitatud Euroopa Liidu Läti Vabariigi lemmikloomapassi on vastavalt neis olevatele andmetele välja antud loomaarstide poolt, st pädeva isiku poolt. Tunnistaja D.T. , Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja heaoluosakonna spetsialisti, ütlustest nähtub, et ta kontrollis kõiki neid passe, võrdles Läti Vabariigi lemmikloomaregistriga ja tuvastas, et need passid ja esialgsed mikrokiibid olid väljastatud, kuid passides olevad koerte andmed, peamiselt nimed ja sünnikuupäevad, ei kattunud registris olevatega, ühel passil oli ka mikrokiibi paigaldamise kuupäev varasem koera sünnikuupäevast. Seda, et Kirill Ozhigini poolt esitatud lemmikloomapassides olid esialgsed mikrokiibi numbrikoodid üle kleebitud uutega, tõendavad vastavad dokumendi uurimise aktid (tõendite kd tl 1-15). Seega on ringkonnakohtu hinnangul kõik lemmikloomapassid võltsitud nende ümbertegemise teel – esialgsed mikrokiibi numbrikoodid on üle kleebitud uutega. Sealjuures on ühes lemmiklooma passis numbriga LV0313113 mikrokiibi numbrikood 643094100730867RUS, mis ei vasta Läti Vabariigi lemmiklooma registri numbrikoodile. RUS lisand viitab sellele, et tegemist on Venemaa Föderatsiooni märgistusega. Passid ei olnud väljastatud koertele, kelle identifitseerimisdokumentidena Kirill Ozhigin need Narva piiripunktis tolliinspektorile esitas.
  77. Esitades
  78. jaanuaril 2022 Narva piiripunktis tolliinspektoritele kuus võltsitud lemmikloomapassi ehtsate dokumentidena, täitis Kirill Ozhigin KarS § 345 lg 1 objektiivse koosseisu.
  79. Subjektiivse koosseisu täitmiseks on vajalik tuvastada, kas Kirill Ozhigin teadis, et tegemist oli võltsitud lemmikloomapassidega ja kas temal oli nende kasutamisel eesmärk omandada mingeid õigusi või vabaneda kohustustest.
  80. Üheks tõendiks, mille alusel on võimalik hinnata subjektiivse koosseisu täidetust, on süüdistatava enda ütlused. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu käsitlus Kirill Ozhigini ütluste kasutamisel on mõneti vastuoluline. Maakohus luges need tervikuna ebausaldusväärseteks, kuid tugines subjektiivse koosseisu hindamisel osaliselt siiski ka neile. Seetõttu võtab kohtukolleegium esmalt seisukoha süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et vastuolud süüdistatava ütlustes ei tähenda veel seda, et need tuleks tõendikogumist täielikult ebausaldusväärsuse tõttu välja arvata. Võimalik on ka olukord, kus isiku ütlused on teatud osas vastuolulised ja neid ei saa arvestada, kuid muus osas on need siiski tõendina kasutatavad. Kohtupraktikas on leitud, et küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (Vt RKKKo 3-1-1-100-15, p 17).
  81. Ringkonnakohus selgitab, et tunnistaja A.T. ütlused selle kohta, mida rääkis Kirill Ozhigin temale piiripunktis selle kohta, kuidas sattusid koerad Venemaale, ei saa KrMS § § 66 lg 21 alusel tõendada süüteokoosseisu asjaolusid, küll aga on nende alusel võimalik hinnata süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Maakohus ei ole selle põhimõtte vastu eksinud, kui leidis 8 Kirill Ozhigini ütlusi hinnates, et viimane andis koerte Venemaale sattumise kohta juba piiripunktis erinevaid selgitusi. Kuigi tunnistaja kohtus ütlusi andes väga täpselt Kirill Ozhigini poolt esitatud versioone enam ei mäletanud, jäi tunnistaja selle juurde, et tema kolleegile ja talle antud selgitused olid erinevad ja tekitasid arusaamatust. Samas ei ole Kirill Ozhigini ütluste usaldusväärsuse hindamisel oluline niivõrd see, kas ta selgitas koerte Venemaale sattumist erinevatele tolliinspektoritele mõnevõrra erinevalt, kuivõrd see, et ta ei rääkinud tõtt selle kohta, kust ja kuidas ta tegelikult koerad sai ja püüdis jätta muljet, et need on liikunud Venemaale läbi Läti Vabariigi. Kirill Ozhigin ise ei eitagi, et ta on erinevatele ametnikele andnud erinevaid selgitusi. Ristküsitlemisel maakohtus selgitas ta seda kaitsja küsimustele vastates ning tunnistas, et ta valetas tolliinspektorile koerte müüja soovitusel: kuna koertel olid Läti Vabariigis välja antud lemmikloomapassid, oli vaja öelda, et sugulane viis koerad Lätist Venemaale. Nii Kirill Ozhigin ka talitas, nimetades koerte Venemaale transportijana oma ämma. Asjaolu, et Kirill Ozhigin jäi hiljem kohtus ühe versiooni juurde, ei muuda tema ütlusi täiel määral usaldusväärseks. Praeguseks ei ole vaidlust vaid selles, et Kirill Ozhigin ostis koerad Venemaalt Ivani nimeliselt mehelt. Kuidas täpsemalt ja millisel eesmärgil kuus koera osteti, selles jäid aga Kirill Ozhigini ütlused lõpuni ebakonkreetseteks. Nii ei pidanud ta vajalikuks esitada menetlejale ka koerte müüjaga peetud kirjavahetust, mis oleks võinud ostumüügitehingusse selgust tuua.
  82. Maakohus osundas õigesti, et kuna Kirill Ozhigini ütlused ei ole tõendina usaldusväärsed, tuleb subjektiivse külje tuvastamisel lähtuda objektiivsest teopildist. Siinkohal omab tähtsust ka Kirill Ozhigini käitumine, mis oli algusest peale vassiv ja tegelikke asjaolusid varjav- nii ei käitu inimene, kes teab, et ta ei ole tollieeskirjade vastu eksinud ja talle pole põhjust midagi ette heita. Samas on ringkonnakohtu hinnangul võimalik siiski arvestada Kirill Ozhigini ütlusi selle kohta, kuidas ta sai Venemaal lemmikloomapassid. Jäädes tollikontrollis n.ö vahele võltsitud passide kasutamisega, hakkas Kirill Ozhigin ennekõike otsima põhjendusi ja vabandusi selle kohta, miks ta tuli Venemaalt koertega, kellel olid Läti Vabariigis vormistatud dokumendid. Kuna dokumentide võltsimises teda ei süüdistata, ei ole Kirill Ozhiginil ka põhjust valetada selle kohta, kuidas toimus lemmikloomapassidesse andmete kandmine Venemaal, küll aga nende asjaolude kohta, mida ta teadis dokumentide võltsitusest ning mis oli tema tegelik eesmärk koerte Eestisse toomisel.
  83. Kaitsjal on õigus selles, et Kirill Ozhigini teadmised, uute lemmikloomapasside saamise asjaolud ja tema käitumine pärast
  84. jaanuarit 2022 koerte teistkordsel Eesti Vabariiki toimetamisel, ei tõenda tema teadlikkust passide võltsitusest. Kuriteo subjektiivse koosseisu täidetust tuleb hinnata teo toimepanemise aja seisuga.
  85. Kirill Ozhigin tunnistas, et ta oli ka varem koeri Venemaalt Eestisse toonud ja ta teadis mitu koera võib ühel reisijal lemmikloomana kaasas olla, et lihtsustatud korras liikmesriikide piires liikuda. Seetõttu vormistati kuuest loomast üks tema nimele. Asjaolu, et Kirill Ozhigin oli kehtiva regulatsiooniga hästi kursis, nähtub ka tema poolt kaitsjale antud vastustest, kus ta selgitas, et lihtsustatud protseduur põllumajandusameti juhiste kohaselt on olemas koerte, kasside ja valgete tuhkrute kohta ja see tähendab, et mittekaubanduslikul eesmärgil saab kaasas olla kuni viis looma. Eeltoodust järeldub, et Kirill Ozhigin oli koertega reisimist puuduva reeglistikuga kursis juba enne
  86. jaanuarit
  87. Põllumajandus- Toiduameti kodulehel aadressil https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/reisimine/lemmikloomaga-reisimine#kkkkoera-voi-kassi on kättesaadav informatsioon lemmikloomadega reisimise kohta. Alajaotus Reisimine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel käsitleb koeri, kasse ja valgetuhkruid. Kuivõrd Kirill Ozhigin sellele reeglistikule viitas, oli ta sellega tutvunud (et kaasas olevaid loomi võib olla viis, et liikumise eesmärk pole loomade müümine ega muud moodi omandiõiguse 9 üleandmine). Informatsioon on kompaktne ja selge. Muuhulgas nähtub sellelt kodulehelt, et loomal peab kaasas olema Euroopa Liidu lemmikloomapass, mille väljastab tegevusloaga loomaarst. Passi peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, mikrokiibi või tätoveeringu number, andmed marutaudi vaktsineerimise kohta (neid andmeid Kirill Ozhigin oma ütluste järgi ka kontrollis). Euroopa Liidu lemmikloomapass peab olema allkirjastatud loomaomaniku poolt. Omaniku poolt allkirjastamata EL lemmikloomapass on kehtetu (ka seda teadis Kirill Ozhigin, seda ütles talle ka koerte müüja). Samalt leheküljelt on leitav samuti informatsioon koera või kassiga reisimise kohta Venemaalt ja Valgevenest Eestisse. Muuhulgas on toodud välja, et loomaga peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis antakse välja päritoluriigi pädeva asutuse veterinaarjärelevalve ametniku või volitatud veterinaararsti poolt ning sellele peab olema lisatud looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud mittekaubandusliku liikumise deklaratsioon. Olemas on mõlema nõutud dokumendi näidised.
  88. Kuivõrd Kirill Ozhiginile oli teada kogu vajaminev informatsioon juba enne
  89. jaanuaril 2022, käituski ta lemmikloomi Venemaalt Eestisse tuues vastavalt oma teadmistele sellest, kuidas seda lihtsustatud korras teha: selleks oli koertele nende identiteedi tõendamiseks vaja Euroopa Liidu lemmikloomapasse.
  90. Süüdistatava põhiväide on, et tavainimesena ei pidanud ta aru saama, et lemmikloomapassid on võltsitud. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Esimene küsimus tekiks Venemaalt koera ostes juba selles, miks on koeral Läti Vabariigis välja antud pass, kuhu esimese omanikuna kantakse ostjate andmed Venemaal, s.o Kirill Ozhigini või tema abikaasa nimi. Kirill Ozhigini ütluste kohaselt kandis nende kui omanike andmed lemmikloomapassidesse nende endi juuresolekul Ivani nimeline mees. See tähendab, et koeri müüval Ivanil olid olemas teise riigi täitmata andmeväljadega passid, kuhu ta kandis omanike andmeid, milline õigus on vaid passi väljastaval volitatud veterinaararstil, seejuures ei märgitud passi Ozhiginite elukohta Eestis, vaid hoopiski Läti aadressid (milline seos on Ozhiginitel nende Riias olevate elukohtadega, ei ole menetluse käigus välja selgitatud). Juba see versioon, et Ivan oli saanud sellised passid, sest soovis loomadega Lätis näitustel käia, tekitaks keskmisel mõistlikul inimesel kahtlusi - kui talle kui loomade omanikule oleks need passid väljastatud Läti Vabariigis, oleks neis pidanud olema ka tema andmed. Kuivõrd Kirill Ozhigin valetas tolliametnikele selle kohta, kuidas koerad sattusid Venemaale, sai ta väga hästi aru, et Venemaa Föderatsioonist ostetud koertel ei saa olla Läti Vabariigi lemmikloomapasse, ehk et tegemist ei ole autentsete dokumentidega.
  91. Enda sõnul vaatas Kirill Ozhigin ka üle, kas passides on kiipide numbrid, andmed vaktsineerimise kohta. Ainuüksi selliselt passe üle vaadates ei saa jääda märkamata, et ühe mikrokiibi numbrikood erineb teistest, selle lõpus on RUS. Seega ei saa olla tegemist Läti Vabariigi koodiga, kuigi pass on välja antud seal. Mitmel passil (LV0313143, LV0311493) oli mikrokiibi koodi lehekülg nr 7 halvasti kiletatud - kile oli kortsus. Esimesel nimetatutest oli ka kiibikood viltuselt lõigatud ja viimati nimetatud passis oli mikrokiibi paigaldamise aeg varasem kui koera sünniaeg. Need andmed on suures kirjas kõrvuti lehekülgedel ja on silmatorkavad. Selleks, et näha mitmes passis seda, et uus mikrokiibi numbrikoodi kleeps varjab varasemaid andmeid, ei ole vaja erivahendeid - piisab kui vaadata seda lehekülge vastu valgust, ka lihtsalt akna all ilma lisavalgustuseta. Nii on passides LV0313142 ja LV0311493 selgelt näha, et mikrokiibi numbri kleebise all on käsitsi kirjutatud numbrid, passis LV0313143 kumab läbi laiem ja ebakorrapärasem tume ala, mis viitab mitme triipkoodi olemasolule. Kõrvutades neid andmeid Kirill Ozhigini teadmistega ja faktiga, et Läti Vabariigis väljastatud lemmikloomapasse täitis osaliselt Ivan ise, kes pole veterinaararst, ning tema poolt Narva piiripunktis tolliinspektoritele antud vastuolulisi selgitusi, kus ta püüdis jätta muljet, et koerad 10 sattusid Venemaale Lätist, on ilmne, et Kirill Ozhigin teadis neist faktilistest asjaoludest, mis võimaldavad pidada tema poolt esitatud dokumente võltsituks.
  92. Määrus (EL) nr 576/2013) artikkel 5 lõige 1 kohaselt tohib üldjuhul (v.a lg-s 2 toodud erandid) isikul ühe mittekaubandusliku liikumise käigus kaasas olla maksimaalselt 5 lemmiklooma. Need erisused, mis on lemmikloomadega reisimisel Eestisse kolmandatest liiduvälistest riikidest on lisaks Põllumajandus- Toiduameti kodulehele ära toodud ka Maksuja Tolliameti kodulehel https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elamaasumine/reisimine/keelatud-ja- eriloaga-kaubad#el-sisse-lemmikloomad ja kättesaadavad kõigile huvitatud isikutele. Lisaks mikrokiibile peab loomaga kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis antakse välja päritoluriigi pädeva asutuse veterinaarjärelevalve ametniku või volitatud veterinaararsti poolt. Sertifikaadile peab olema lisatud looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud mittekaubandusliku liikumise deklaratsioon. Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Kui tegemist oleks kaubandusliku liikumisega, tuleb kolmandatest riikidest saabumisel läbida veterinaarkontroll. Juhul kui lemmikloom on ostetud või omandatud liiduvälisest riigist, siis käsitletakse lemmiklooma kui kaupa ja talle kehtivad kaupade liikumise reeglid, sealhulgas kohustus kaup deklareerida ja maksta impordimaksud.
  93. Seega Kirill Ozhigin, ostes Venemaa Föderatsioonis kuus koera, saades nendega kaasa võltsitud Läti Vabariigi lemmikloomapassid, omandas õiguse toimetada temaga kaasa reisivad koerad Eesti Vabariiki ilma veterinaarsertifikaadi ja mittekaubandusliku liikumise deklaratsioonita. Ta pääses tolliformaalsustest ja kauba deklareerimise kohustusest, ning kohustusest tasuda koertelt importmaksu, mis kuue puhtatõulise koera puhul oleks olnud märkimisväärselt suur summa. Selline lihtsustatud ja maksuvaba koerte Eesti Vabariiki toimetamine oli Kirill Ozhigini eesmärk. Seda saab järeldada nii Kirill Ozhigini poolt tolliametnikele antud selgitustest, et koerad sattusid Venemaale Läti Vabariigi kaudu, kui ka sellest, et ta oli valmis riskima tolliinspektoritele teadvalt võltsitud dokumentide esitamisega.
  94. Kuivõrd Kirill Ozhigin teadis, et Euroopa Liidus kehtib lihtsustatud kord koerte piiriülesel liikumisel vaid mittekaubanduslikul eesmärgil, on ta jäänud selle juurde, et temal sellist eesmärki polnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Kirill Ozhigini sellised ütlused ei ole usaldusväärsed, selleks oli koerte arv liiga suur – kuut lemmiklooma tavapäraselt keegi endale korraga ei võta ja seda ei teinud tegelikult ka Kirill Ozhigin – tal on vaid üks koer. Ka koerte nii arvukas kinkimine ei ole eluliselt usutav (eriti olukorras, kus ta väidab, et need kingiti sugulastele aga ta ei tea, kelle omandis koerad on). Sedagi on maakohus veenvalt põhjendanud. Käeoleval juhul ei ole kaubandusliku eesmärgi tuvastamine või tuvastamata jätmine siiski määrava tähtsusega, kuna ka ilma selle eesmärgita täidaks Kirill Ozhigini tegevus KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse koosseisu. Kuivõrd koerad osteti Venemaal ja toodi Eestisse liiduvälisest riigist, oli tegemist kaubaga, mida tuli deklareerida ja tasuda impordimakse. Võltsitud Läti Vabariigi lemmikloomapassid võimaldanuks aga Kirill Ozhiginil tuua koerad Eesti Vabariiki lihtsustatud korras ja neid kohustusi vältida, mis oligi tema eesmärk.
  95. Seega täitis Kirill Ozhigini tegu KarS § 345 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, tema teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole, mistõttu tunnistas maakohus ta õigesti süüdi ja mõistis selle teo eest ka karistuse. Apellatsioonis ei ole karistust vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt valitud karistuse liigi ja määraga ega pea vajalikuks seda muuta. 11
  96. Prokurör palub maakohtu otsust täpsustada selliselt, et lemmikloomapasside konfiskeerimisel tagastataks need Läti Vabariigile, kuivõrd need kuulusid algselt Läti Vabariigile. Ringkonnakohus seda põhjendatuks ei pea. Küll aga on maakohus dokumendid konfiskeerinud valel õiguslikul alusel. Ka ei ole maakohus otsuses märkinud konfiskeerimise adressaati. Konfiskeerides lemmikloomapassid KarS § 83 lg 1 alusel, lähtus maakohus ekslikult eeldusest, et passid on kuriteo toimepanemise vahendiks. Vahetu objekti ja vahendi eristamine taandub sellele, kas tegu on sellele esemele suunatud või saab mingit tegu selle eseme abil sooritada. (Vt RKÜKo 3-1-1-37-07, p 16.) Lemmikloomapassid on süüteo toimepanemise objektiks, mille konfiskeerimine tuleb kõne alla KarS § 83 lg 2 alusel juhul kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale, nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik, kuid see võimalus on seaduses eraldi sätestatud. KarS § 351 annab kohtule võimaluse konfiskeerida KarS §-des 344-348 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme, mitte aga kuriteo toimepanemise vahendit. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega konfiskeeriti KarS § 351 ja § 83 lg 1 (ekslikult viidatud KarS asemel KrMS §-le 83) alusel lemmikloomapassid numbritega LV0313142, LV0313113, LV0313144, LV0313143, LV0311493, LV
  98. Lemmikloomapassid on looma identifitseerimisdokumendid, mis liiguvad koos loomaga. Kirill Ozhigin omandas need koos koertega, need olid kuriteo toimepanemise ajal tema valduses. Kõik lemmikloomapassid on võltsitud nende ümbertegemise teel ja ei ole teada, kellele need esialgselt väljastati, kes on passide omanik/omanikud. Kaubanduslikku väärtust neil pole (vastasel juhul tuleks need KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel üle anda riigi omandisse), mistõttu tuleb lemmikloomapassid kui dokumendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde, nii nagu otsustas maakohus.
  99. Maakohus mõistis Kirill Ozhiginilt välja sundraha 1087 eurot ja õigusabikulud 1552,20 eurot, määrates need tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kanda jäi menetluskuludest 800 eurot. Maakohtu otsustusele menetluskulude väljamõistmisel ringkonnakohtul etteheiteid ole.
  100. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Viru Maakohtu
  101. veebruari
  102. a otsus tühistada osaliselt, s.o lemmikloomapasside konfiskeerimises. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  103. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
  104. Riigikohus jättis Tartu Ringkonnakohtu
  105. juuni
  106. a otsuse osas, millega määrati kindlaks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstava tasu suurus, muutmata. See kulu on 276 eurot, sh käibemaks 46 eurot. Täiendavaid kulusid kriminaalasja teistkordsel menetlemisel apellatsioonimenetluses ei tekkinud. Ringkonnakohus teeb küll KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, kuid mitte apellatsiooni argumentidest tulenevalt. Kuna kaitsja esitatud apellatsioon osutus täielikult põhjendamatuks ja jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 ls 1 kohaselt süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.