Obsah (4)

§ 249§ 251§ 253§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1088 Määruse kuupäev 12. aprill 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Supilinna Seltsi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Linnavalitsu

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus andis
2. aprilli
3. a korraldusega nr 301 välja ehitusloa Tartu maakonnas Tartu linnas Herne tn 67 parkla ehitamiseks. Ehitusprojekti järgi on tegemist hooajalise parklaga, mida kasutatakse kevadest sügiseni matkaraja ja vabaujula külastajate sõidukite parkimiseks. Talvisel hooajal parklat ei hooldata ning ala on võimalik kasutada suusaradade jaoks.
4. Tartu Linnavalitsus andis
5. aprilli
6. a otsusega nr RL-24-0078 asutusele Tartu Sport loa Tartu linnas Herne tn 67 kasvavate puude raieks (vt täpsemalt asendiplaani). Raieloa andmise põhjuseks on parkla ehitus.
7. Supilinna Selts (taotleja) esitas
8. aprillil 2024 Tartu linnale vaide Tartu Linnavalitsuse
9. aprilli
10. a korralduse nr 301 ja
11. aprilli
12. a otsuse nr RL-24-0078 kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud haldusaktid on vastuolus Tartu Linnavolikogu
13. oktoobri
14. a otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneeringuga“, Tartu energia- ja kliimakavaga „Tartu energia 2030“, Tähtvere puhkepargi arengukavaga aastateks 2019-2025, 3-24-1088 looduskaitseseaduse § 55 lg-ga 6 ja lg 61 p-ga
15. Parklaks valitud maa-ala on määratud roheala juhtfunktsiooniga alaks. Täiendava parkimisala vajadust ja lisanduva parkimiskoormuse mõju rohealale ei ole analüüsitud. Parkla rajamine halvendab kogukonna elukeskkonda, suurendab liikluskoormust ja -ohtusid ning on vastuolus liigikaitse nõuetega, kuivõrd mõjutab negatiivselt Supilinna tiigis olevaid kaitsealuseid kahepaikseid. Tegemist on kogukonda oluliselt mõjutava projektiga, kuid Supilinna Seltsi ei kaasatud haldusmenetlusse.
16. Taotleja esitas
17. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Linnavalitsuse
18. aprilli
19. a korralduse nr 301 ja
20. aprilli
21. a otsuse nr RL-24-0078 kehtivuse viivitamatuks peatamiseks. Taotleja palub peatada raietööd ja parkla rajamiseks kavandatud tööd, mille kestvus on planeeritud ajavahemikku
22. aprill kuni
23. juuni
24. Tööde käigus raiutakse 12 puud, mis asendatakse ehituskäigus kõrg- ja madalhaljastusega. Eemaldatakse pinnast kuni 55 cm, mis asendatakse dreeniva aluspinnasega ja kaetakse freesasfalt puruga. Puude raie ja pinnase eemaldamine on pöördumatu tagajärjega. Seejuures on tööd kavandatud just konnade sigimishooaega. Parkla rajamisega seotud tööd ning kaasnev suurem liikluskoormus tiigiäärsel sõiduteel oleks otseses vastuolus tiigi taastamise eesmärkidega. Esialgse õiguskaitse kohaldamist toetab avalik huvi Supilinna elukeskkonna ja looduskeskkonna kaitseks. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Põhiasi ei tohi seejuures olla ilmselgelt perspektiivitu. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad aga esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged. Kohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama asja eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi esialgse õiguskaitse taotlejale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele. Igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15;
4. detsembri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid kogumis arvestades on esialgse õiguskaitse kohaldamine praeguses menetlusstaadiumis põhjendatud.
6. Tartu Linnavalitsus on
7. aprilli
8. a korraldusega nr 301 andnud välja ehitusloa Tartu maakonnas Tartu linnas Herne tn 67 parkla ehitamiseks ning
9. aprilli
10. a otsusega nr RL-24-0078 eelnimetatud asukohas parkla ehituse jaoks puude raiumiseks. Eelkirjeldatud tööd on planeeritud ajavahemikku
11. aprill kuni
12. juuni 2024, s.t et töid võidakse alustada juba täna. Tööde käigus raiutakse 12 puud, mis asendatakse ehituse käigus kõrg- ja madalhaljastusega. Eemaldatakse pinnast kuni 55 cm, mis asendatakse dreeniva aluspinnasega ja kaetakse freesasfalt puruga (vt taotleja
13. aprilli
14. a selgitusi ning Tähtvere Puhkepark sotsiaalmeediavõrgustiku Facebook lehel
15. aprillil 2024 avaldatud teavet). Ehitus- ja 2 3-24-1088 raietööde alustamisel ning parkla valmimisel on vaidlustatud haldusaktide tagasitäitmine keeruline ning osaliselt võimatu. Samuti ei saa eitada negatiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale, arvestades nii ehitus- ja raietöid kui ka suurenevat liikluskoormust. Seetõttu eelistab kohus selle osapoole õigusi, kelle huviks on vaidluse ajal olemasoleva olukorra säilimine. Samuti ei saa halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele ja tõenditele tuginedes pidada põhiasja ilmselgelt perspektiivituks. Taotleja on Tartu linnale esitatud vaides välja toonud asjakohased argumendid oma seisukohtade põhistamiseks ning vaidlustatud haldusaktide õiguspärasus tuleb kindlaks teha põhimenetluse käigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta selles asjas ülemääraselt teiste isikute õigusi või avalikku huvi. Tartu linna planeeritud parkla ehitus lükkub üksnes edasi. On üldteada, et vaidlusaluses piirkonnas asub läheduses teisi parklaid, mistõttu ei ole uue parkla rajamine matkaraja ja vabaujula külastajate sõidukite parkimiseks vältimatult ja kiireloomuliselt vajalik. Kohtu hinnangul on seetõttu vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Supilinna Seltsi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab

§ 251lg 1 p 1 alusel Tartu Linnavalitsuse 2.

aprilli

1. a korralduse nr 301 ja
2. aprilli
3. a otsuse nr RL-24-0078 kehtivuse.
4. Kohus selgitab

§ 249

lg 4 p-dest 1 ja 2 tulenevalt, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Kui vaide esemeks olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus, siis kehtib esialgse õiguskaitse määrus kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (

§ 253lg 1).

10. Praegune kohtuasi on iseseisev haldusasi halduskohtumenetluse seadustiku mõttes ning esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määrus on haldusasja lõpetav määrus esimeses kohtuastmes. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel jagada ka menetluskulud. Kuna kohus rahuldab Supilinna Seltsi esialgse õiguskaitse taotluse, siis mõistab kohus Tartu linnalt taotleja kasuks välja menetluskulu 20 eurot, s.o taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3