lg 1 p 3 ja § 429 alusel seoses kostjate poolt põhinõude peaaegu täieliku rahuldamisega. Hageja palus jätta menetluskuud kostja I kanda ning taotles menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus andis kostjatele võimaluse esitada omapoolne seisukoht hageja avaldusele – kostja I esindaja teatas 29.06.2023, et hageja moonutab fakte ning hagi esitamise ajendiks ei olnud kostjatepoolne kohustusest kõrvale hoidmine vaid oli põhjustatud hageja raamatupidamise vigadest ja soovimatusest neid parandada. Kostja I on püüdnud jõuda hagejaga kohtuvälisele lahendusele täiendavaid kulutusi tegemata. Kostja ettepanek on jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Kostja hageja avaldusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja esitas hagist loobumise avalduse ning taotluse hagejale menetluses tasutud poole riigilõivu st 297,50 euro tagastamiseks.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on palunud jätta poolte menetluskulud kostja I kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda ning seetõttu menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra.
lg 1 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kätte toimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2024.a määrusega nr. 2-2212696
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.