Obsah (7)

§ 5§ 230§ 445§ 163§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5574 Tsiviilasi

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kohtueelselt konkreetses küsimuses kostja poole pöördunud ja võimaldanud kostjal täita hageja soov kohtueelselt. Kohus selgitas hagejale, et hageja peab tõendama, et ta on pöördunud nõudega kostja poole ja kostja on juurdepääsu takistanud (dtl 298, ajatempel 00:24:21). Hageja väidab, et kostja keeldus päikesepargiga seonduva liitumise läbiviimiseks elektrikilbile juurdepääsu võimaldamisest ja tõendab seda väidet oma 30.03.2021 e-kirjaga (dtl 83), milles hageja märgib, et soovib elektriühenduse katkestada ja küsida luba ühenduse saamiseks ettevõtte Elektrilevi töötajatega, millele kostja vastab 06.04.2021 (dtl 82), et kõik liitumiste ja trasside ja sellega seotud vastastikuste nõusolekute otsused jms tuleks lahendada komplektsetena. Hageja kinnitas 05.10.2022 kohtuistungil, et muid tõendeid peale 30.03.2021 ja 06.04.2021 e-kirjade kostjale esitatud nõude kohta ei ole (dtl 297, ajatempel 00:14:38).
2. Hageja tugines samuti e-kirjavahetusele Elektrilevi OÜ ja viimase alltöövõtja vahel. Kohus asub seisukohale, et viidatud kirjavahetus ei tõenda hageja väiteid, et kostjalt oleks küsitud ja kostja oleks keeldunud elektrikilbile juurdepääsu võimaldamisest ja seeläbi takistanud 4 2-22-5574 päikesepargi paigaldamist ja sellega liitumist. Kolmandate isikute vahel peetud kirjavahetus ei sisalda ei pöördumisi kostja poole ega kostjale etteheidetavat rikkumist ehk keeldumist.
3. Hageja kinnitas 19.01.2023 kohtuistungil, et tõendeid selle kohta, et kostja oleks teadnud, et hageja soovib rajada päikeseparki, ei ole olemas (dtl 377, ajatempel 00:19:02).
4. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et hageja on ühel korral 30.03.2021 pöördunud kostja poole sooviga katkestada elektriühendus, millele kostja vastab, et vastavad nõusolekud tuleb lahendada komplektsetena. Seega hageja ei ole küsinud ja kostja ei ole keelanud juurdepääsu elektrikilbile päikesepargi rajamise eesmärgil. Tõendamata on ka hageja väide, et kostja oleks teadnud hageja kavatsusest päikesepark rajada.
5. Kohus selgitab, et AÕS § 72 lg-st 3 tuleneb kaasomaniku õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Nimetatud õigusele vastab teiste kaasomanike kohustus kaaskasutust mitte takistada, sh mitte takistada juurdepääsu ühe kaasomaniku valduses olevale elektrikilbile, kui vastavat juurdepääsu on küsitud. Nimetatud kohustus tuleb ka AÕS § 72 lg-st 5, mis kohustab kaasomanikke hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ja kohustab käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest.
6. Hageja ei ole kostjalt küsinud juurdepääsu elektrikilbile päikesepargi ühendamiseks ja asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks teadnud hageja 30.03.2021 pöördumise eesmärki, mistõttu ei saanud kostja rikkuda oma kohustust vastav juurdepääs võimaldada.
7. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, ei hinda kohus kostja vastuväiteid seonduvalt VÕS § 111 alusel omapoolse kohustuste täitmisest keeldumisega hagejale etteheidetavate rikkumiste tõttu.
8. Hageja nõue elektrikilbile juurdepääsu saamiseks ei ole samas välistatud sõltumata sellest, et kohus tuvastas, et kostja oma kohustusi rikkunud ei ole. Iseenesest ei ole hagejal keelatud oma kaasomandist tulenevate õiguste teostamine ebaratsionaalselt kulukal viisil läbi kohtumenetluse olukorras, kus hageja ei ole eelnevalt kohtuväliselt konkreetse samasisulise nõudega kostja poole pöördunud.
9. Kohus arvestab, et kostja ei ole iseenesest vastu vaielnud ega eitanud hageja õigust saada ligi elektrikilbile (dtl 255-256) ning on kinnitanud, et tal ei ole midagi selle vastu, et võimaldada hageja esindajatele ligipääs elektrikilbile. Samasisuline kohustus tuleneb kostjale ka kasutuskorra kokkuleppe punktidest 3.3 ja 3.
10. ning AÕS § 72 lg-st 3, mille kohaselt kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Seega hagejal on õigus saada ligipääs elektrikilbile hageja küsitud põhjendustel.
11. Hageja täpsustas oma 14.11.2022 menetlusdokumendis (dtl 305 jj) oma nõuet ja palub kohustada kostjat võimaldama ja tagama hagejale koos võrguettevõtja töötajatega ligipääs kostja valduses olevatele kaasomandi elektrivõrgu elektriseadmetele, milleks kostja on kohustatud avama hoonete uksed ja kõrvaldama kõik muud takistused elektriseadmetele ligipääsuks. Nõude täitmiseks hageja teatab kostjale e-kirjaga vähemalt 7 tööpäeva ette kostja registrikaardile kantud e-posti aadressile. Hageja on ühtlasi menetluses ammendavalt selgitanud, et juurdepääs on vajalik liitumise teostamiseks seonduvalt hageja poolt päikepargi rajamise kavatsusega.
12. Kohus on ühtlasi seisukohal, et kostja poolt välja toodud hagejale etteheidetavad kasutuskorra ja muude kokkulepete rikkumised, sh kaasomandi lõpetamata jätmine, ei annaks kostjale alust keelduda VÕS § 111 alusel võimaldada hagejale juurdepääs elektrikilbile. Isegi, kui kaasomanike vahel on erimeelsused tulenevalt kaasomandi kasutamisest, sh tee korrashoiuga seonduvad küsimused, ei anna nimetatud väidetavad rikkumised ühele kaasomanikule õigust takistada teise kaasomaniku vajalikke toiminguid seoses kommunikatsiooniga, kui vastavad kommunikatsioonid 5 2-22-5574 juhtuvad olema ühe kaasomaniku ainuvalduses ja kontrolli all. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus arvestab ka kostja korduvate avaldustega, et kostjal ei ole vastuväiteid hageja lubamiseks elektrikilbi juurde.
13. Seega kohus rahuldab hageja nõude kohustada kostjat võimaldama hagejale juurdepääs vaidlusalusele elektrikilbile. 31.

§ 445

lg 1 alusel võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäev. Hageja on palunud kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kohtuotsusega kostjale pandud kohustuse täitmiseks teatab hageja kostjale ekirjaga vähemalt 7 tööpäeva ette kostja registrikaardile kantud e-posti aadressile ning kui kirja kättesaamist ei kinnitata, loetakse see kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel. Kostja ei ole täitmise viisile ja korrale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja taotletud viis on mõistlik ja põhjendatud ning elektrikapile juurdepääsu saamiseks on 7 tööpäeva pikkune etteteatamise aeg piisav. Pooltel on sealjuures alati õigus kokku leppida teises ajaraamistikus ja korras elektrikilbile juurdepääsu tagamiseks. (II)

1. Hageja kahjunõue, nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu, rajaneb eeldusel, et kostja rikkus enda kui kaasomaniku kohustusi, mille tagajärjel hageja ei saanud rajada päikeseparki ja sai seetõttu kahju. Kohus tuvastas ülal punktides 19 kuni 24, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud.
2. VÕS § 115 lg 1 sätestab kahju hüvitamise nõude vältimatu eeldusena kohustuse rikkumist võlgniku poolt, sama kordab VÕS § 127, sidudes kahju hüvitamise kohustuse üheselt rikkumisega ehk kahju tekitamisega.
3. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, ei saanud kostja oma õiguspärase käitumisega tekitada hagejale mistahes kahju.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kahjunõude lahendamiseks vaja anda hinnangut poolte väidetele seoses kahju võimaliku ettenähtavusega ja kahju suurusega. Kohus jätab hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 2 321,51 eurot rahuldamata.
5. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude. (III) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 37.

§ 163

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

1. Kohus rahuldas hagi elektrikilbile juurdepääsu tagamise nõudes ning jättis hagi rahuldamata kahju hüvitamise nõudes. Samasisulise kompromissi võimalikkust on kostja kinnitanud 05.10.2022 istungil (dtl 296-297), samuti on kostja menetluses läbivalt olnud seisukohal, et ta ei vaidle vastu hageja põhimõttelisele õigusele saada ligipääs elektrikilbile.
2. Kohus arvestab, et kostja on olnud kogu menetluse vältel seisukohal, et hagejal on õigus elektrikilbile juurdepääsu saada, kuid on vastu vaielnud hageja kahju hüvitamise nõudele. Samuti arvestab kohus, et hageja nõue elektrikilbile juurdepääsu saamiseks kuulub rahuldamisele põhjusel, et hagejal ei ole keelatud oma õigusi teostada koheselt läbi kohtumenetluse, kuid kostja 6 2-22-5574 ei olnud oma tegevusega andnud hagejale alust kohtusse pöördumiseks. Seega jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 2 alusel hageja kanda.

40.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 3 430 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis vastab 24,5 tunnile hinnaga 140 eurot.
2. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendatud ja vajalikeks kuludeks saab pidada 12 töötundi hinnaga 140 eurot ehk kokku 1 680 eurot. Hageja peab põhjendamatuks kostja 06.06.2022 kostja vastuse koostamisele kulunud aega 5 tunni ja 15 minuti ulatuses ning leiab, et kostja vastuse kuulunud aeg saanuks moodustada maksimaalselt 3,5 tundi.
3. Hageja on samuti seisukohal, et kostja 06.12.2022 seisukoha koostamisega seonduvalt kliendiga kohtumisele kulunud aeg 2,5 tundi, mis hõlmab täiendavate dokumentide ja päikeseenergia tootlikkuse arvutuse ülevaatamist, ei ole põhjendatud. Hageja on samuti seisukohal, et kuivõrd hageja üksnes täpsustas oma nõuet, ei vajanud kostja aega nõude sisuga uuesti algusest peale tutvumiseks.
4. Hageja peab põhjendamatuks ka kohtuistungiks ettevalmistamise kulu.
5. Kohus hageja vastuväidetega ei nõustu. Kostja menetlusdokumendid peegeldavad üheselt menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu. Hageja seisukoht, mille kohaselt kostja justkui ei oleks pidanud pärast nõude täpsustamist nõudega algusest peale tutvuma, on vastuolus hea usu põhimõttega.
6. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
7. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 3 430 eurot, mis kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.
8. Kostja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 49.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2024.a otsusega nr. 2-22- 5574 7