2-24-3499/4

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-3499 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. M. hagiavaldus A. T. vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. M. (isikukood: XXX, elukoht XXX, e-post XXX, tel +XXX) Kostja: A. T. (isikukood: XXX, elukoht XXX, e-post XXX, tel +XXX) RESOLUTSIOON
2. A. M. hagi rahuldada.
3. Välja mõista kostjalt A. T.lt elatis A. M. kasuks igakuise elatusrahana 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot 50 senti alates 01.04.2024.a kuni A. M. õpingute lõpetamiseni XXX.
4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Igakuised elatisemaksed tuleb kanda A. M. arvestusarvele nr EEXXX Swedbank. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest arvates taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole 280 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. ASJAOLUD
7. A. M. esitas Viru Maakohtule 03.03.20234.a hagi A. T. vastu elatise nõudes. A. T. on A. M. isa. Hagiavalduse kohaselt ei toeta A. T. hagejat materiaalselt. Hageja õpib XXX ning palub kostjalt välja mõista igakuise elatise. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised püsikulud (igakuised vajadused) kokku 365 eurot.
8. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega aadressil XXX kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja sai kohtudokumendid isiklikult kätte 14.03.
9. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
11. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg
12. PKS § 96 järgi on vanem kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Tulenevalt PKS § 97 lg 2 on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. A. M. sai täisealiseks xxx. Hageja esitas xxx 08.01.2024.a tõendi, millest nähtub, et A. M. õpib G3 õpperühma (xxx) üldõppe süvaõppe õppemoodulil. Eeldatav gümnaasiumi lõpetamise aeg on juuni
13. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1 (ehk lähtudes õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist). Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15). 2 Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kuivõrd hageja on küll saanud täisealiseks, kuid õpib gümnaasiumis, on ilmne et hagejal ei ole gümnaasiumiõpingute kõrvalt võimalik endale ise elatist teenida, mistõttu kannavad ülalpidamiskulu eelduslikult vanemad . Hageja on hagiavalduses toonud välja oma igakuised püsikulud (vajadused) kogusummas 365 eurot. Kuivõrd üldjuhul peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks ½ hagis esitatud igakuistest vajadustest ehk 182, 50 eurot.
16. Kuivõrd hagimaterjalid toimetati A. T.le isiklikult kätte ja kostja omapoolseid vastuväiteid kohtu määratud tähtajal ei esitanud, loeb kohus et ta on nõude omaks võtnud ja vastuväiteid sellele ei ole. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
17. Vastavalt TsMS § 468 lg 3, tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
18. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3