lg 1, § 202 lg 2 p 2, lg 3, 4 ja § 206 lg 1 RESOLUTSIOON 1.
S § 210 lg 2 - § 25 lg 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 1.1.
S. kohustatud tasuma riigituludesse 8500 (kaheksa tuhat viissada) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.1.
lg 2 p 2 alusel on Xxxx kohustatud tasuma riigituludesse 3000 (kolm tuhat) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks 99924900000598 Kohustus tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva määruse kuulutamisest s.o hiljemalt 30.10.2024. 2.2. Senise kriminaalmenetluse käigus Xxxx tekkinud kõik menetluskulud jätta tema enda kanda. 3.
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 3.1.
lg 2 p 2 alusel on OÜ M kohustatud tasuma riigituludesse 2000 (kaks tuhat) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või 3
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 4.1.
lg 2 p 2 alusel on OÜ M kohustatud tasuma riigituludesse 2000 (kaks tuhat) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 5.1.
L. kohustatud tasuma riigituludesse 4000 (neli tuhat) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 6.1.
H. kohustatud tasuma riigituludesse 1500 (üks tuhat viissada) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 7.1.
lg 2 p 2 alusel on OÜ T kohustatud tasuma riigituludesse 2000 (kaks tuhat) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 8.1.
K. kohustatud tasuma riigituludesse 1500 (üks tuhat viissada) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 9.1.
lg 2 p 2 alusel on K OÜ kohustatud tasuma riigituludesse 2000 (kaks tuhat) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 10.1.
K. kohustatud tasuma riigituludesse 1500 (üks tuhat viisada) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 5
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 11.1.
lg 2 p 2 alusel on OÜ S kohustatud tasuma riigituludesse 2000 (kaks tuhat) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 12.1.
V. kohustatud tasuma riigituludesse 3000 (kolm tuhat) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 13.1.
lg 2 p 2 alusel on R OÜ kohustatud tasuma riigituludesse 3500 (kolm tuhat viissada) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank. Kohustuse tasumisel märkida viitenumbriks
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 alusel lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 21.12.2022. a saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja üldmenetluse korras süüdistusakt A. S. süüdistuses KarS § § 210 lg 2 - § 25 lg 2 järgi, Xxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi, OÜ M süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, OÜ M süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, H. L. süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, L. H. süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, OÜ T süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, K. K. süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, K OÜ süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, I. K. süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, OÜ S süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, R. V. süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi, R OÜ süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi. 08.06.2023 kohtumäärusega anti süüdistatavad kohtu alla. Eelnimetatud isikutele esitatud süüdistus seisneb kokkuvõtlikult selles, et Xxxx liikmeteks olevad äriühingud: OÜ T, K OÜ ja S OÜ juhatuse liikmete L. H., K. K., I. K. kaudu, samuti tööde teostajana osalenud R OÜ ja selle juhatuse liige R. V. ning H. L. osutasid kaasabi A. S.a tegevusele, kes Xxxx nimel taotles PRIA-lt (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi EAFRD vahenditest) teravilja kuivatamiseks ja hoiustamiseks vajaliku läbivoolukuivati ning viljapunkrite soetamise tarvis määratud toetuse arvelt 27.08.2020 väljamakset summas 314 643,75 eurot. A. S. kaasas kaasabi osutanud äriühingute ringi ka tema enda ainuosaluse ja ainu juhatuse liikmelisusega juriidilised isikud M OÜ ja M OÜ. Pettus seisnes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse tekitamises PRIA-le justkui Xxxx oleks täitnud PRIA poolt määratud toetuse arvelt väljamakse saamiseks nõutava omafinantseeringu ehk tasunud R OÜ arvetest ajaperioodil 07.05.2020 kuni 15.05.2020 kogu muu summa / osa välja arvatud toetuse väljamakse summa 314 643,75 eurot. Ebaõige ettekujutuse loomiseks tekitasid kaasaaitajad pangaülekannete jada laenu andmise selgitusega justkui Xxxx sai oma liikmetelt laenu mitmete korduvate ülekannetega, milleks „keerutati“ E OÜ-lt laenatud 150 000 eurot tekitades ebaõige ettekujutuse justkui Xxxx oleks saanud laenu oma liikmetelt 500 000 eurot. Xxxx tasus justkui laenuna ülekantu arvel R OÜ arveid mitmes osas. R OÜ omakorda kandis kogu Xxxx poolt ülekantud summad, justkui R OÜ poolt väljastatud arve tasumiseks, samades summades samal või järgmisel päeval edasi M OÜ-le, mis suunas R OÜ-lt laekunud summad uuesti ringlusse Xxxx liikmetele järgmise näilise laenusumma ülekande tegemiseks Xxxxle. Korduvate, E OÜlt laenatud 150 000 euro arvel, pangaülekannete „keerutustega“ Xxxx liikmete poolt laenu andmise selgitusega ja seejärel Xxxx poolt nö laenuna saadud summade arvel R OÜ-le arve tasumise selgitusega tehtud ülekannete tulemusena, esitas Xxxx PRIA-le ebeõige ettekujutuse tekitamiseks maksekorraldused justkui oleks tasutud R OÜ-le arveid tehtud tööde eest 500 000 suuruses summas. 7
sätteid ning lõpetada kriminaalmenetlus kuivõrd süüdistatavate süü ei ole suur ning avalik huvi raugeb. Koostatud on vastav taotlus, mille on allkirjastanud kõik süüdistatavad, millega nad on kinnitanud oma arusaama ja nõusolekut
Euroopa Prokuratuuri Alaline Koda on nõustunud ettepanekuga lahendada kohtuasi lihtsamal viisil lõpetades menetluse otstarbekuse kaalutlustel ja pannes süüdistatavatele kohustuse maksta riigituludesse kindlad rahasummad. PROKURÖRI TAOTLUS Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi
) § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
S § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Süüdistatavatele etteheidetud tegu on kvalifitseeritud KarS § 210 lg-te 2 ja 3 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat. Seega on tegu teise astme kuritegudega, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse alammäära.
S § 2 lõikes 2 sätestatud teo karistatavuse alused ja eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kuivõrd prokuratuur on saatnud kriminaalasja süüdistusaktiga kohtumenetlusse, on prokuratuur seisukohal, et teo karistatavuse eeldused ja alused on kõikide süüdistatavate käitumises kogutud tõenditega tuvastatud ja tõendatud. Samas, võimaldab
kohaldamine vältida karistuse kohaldamist olukorras kui see ei ole üldega preventiivsetel eesmärkidel süüdistatavate suhtes vältimatult vajalik. Antud kriminaalmenetluses süüdistatavatele etteheidetava ühisel eesmärgil toimepandud pettusliku iseloomuga teo eest ei ole vältimatult vajalik süüdistatavate kohtu poolt süüdi mõistmise taotlemine ja karistamine. Delegaatprokurör on seisukohal, et süüdistatavaid on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest taotledes kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel pannes süüdistatavatele kohustuseks maksta kindel summa riigituludesse. Käesolevas süüdistusasjas on kõigile süüdistatavatele ette heidetud sama pettuse toimepanemist eesmärgiga viia Põllumajanduse ja Registrite Infosüsteemi Amet eksitusse Euroopa Liidu 8
Lisaks annavad delegaatprokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel ning süüdistatavana kohtumenetluses, samuti kriminaalmenetluse otstarbekuse põhimõttel lõpetamisel süüdistatavatele pandavad kohustused avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et Euroopa Liidu finantsvahendite kuritarvitamisele järgneb Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk kriminaalmenetluse näol. Seega on süüdistatavate A. S., H. L., L. H., K. K., I. K. ja R. V. puhul üldpreventsiooni eesmärkide saavutamine tagatud piisaval määral. 28.02.2024 nõustus Euroopa Prokuratuuri Alaline Koda delegaatprokuröri ettepanekuga lahendada kohtumenetlus lihtsamal viisil lõpetades menetluse otstarbekuse kaalutlusel pannes süüdistatavatele kohustuse maksta riigi tuludesse kindlad rahasummad. Eeltoodu alusel ja juhindudes
S.a (ik xxxx) suhtes. Kohustada A. S.a
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamist maksma kindel summa 8500 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus A. S.a’l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad A. S.a enda kanda; - lõpetada kriminaalasjas menetlus Xxxx (registrikood xxxx) suhtes. Kohustada Xxxxt
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamist maksma kindel summa 3000 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus Xxxx’l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad Xxxx enda kanda; - lõpetada kriminaalasjas menetlus M OÜ (registrikood xxxx) suhtes. Kohustada M OÜ-d
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamist maksma kindel summa 2000 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus M OÜ-l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad M OÜ enda kanda; 9
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamist maksma kindel summa 2000 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus M OÜ-l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad M OÜ enda kanda; - lõpetada kriminaalasjas menetlus H. L. (ik xxxx) suhtes. Kohustada H. L.
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 4000 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus H. L.l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad H. L. enda kanda; - lõpetada kriminaalasjas menetlus L. H. (ik xxxx) suhtes. Kohustada L. H.’t
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 1500 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus L. H.l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad L. H. enda kanda; - lõpetada kriminaalasjas menetlus T OÜ (registrikood xxxx) suhtes. Kohustada T OÜ-d
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 2000 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus T OÜ-l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad T OÜ enda kanda; - lõpetada kriminaalasjas menetlus K. K. (ik xxxx) suhtes. Kohustada K. K.d
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 1500 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus K. K.l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad K. K. enda kanda; - lõpetada kriminaalasjas menetlus K OÜ (registrikood xxxx) suhtes. Kohustada K OÜ-d
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 2000 eurot riigituludesse. Senise Kriminaalmenetluse käigus K OÜ-l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad K OÜ enda kanda; - lõpetada kriminaalasjas menetlus I. K. (ik xxxx) suhtes. Kohustada I. K.it
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 1500 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus I. K.il tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad I. K.i enda kanda; - lõpetada kriminaalmenetlus S OÜ (registrikood xxxx) suhtes. Kohustada S OÜ-d
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 2000 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus S OÜ-l tekkinud kriminaalmenetluse kulud jäävad S OÜ enda kanda; - lõpetada kriminaalmenetlus R. V. (ik xxxx) suhtes. Kohustada R. V.i
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 3000 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus R. V.’il tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad R. V.’i enda kanda; - lõpetada kriminaalmenetlus R OÜ (registrikood xxxx) suhtes. Kohustada R OÜ-d
lg 2 p 2 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa 3500 eurot riigituludesse. Senise kriminaalmenetluse käigus R OÜ-l tekkinud kõik kriminaalmenetluse kulud jäävad R OÜ enda kanda. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale 10
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt
Kriminaalasjas on süüdistatavatele esitatud süüdistus soodustuskelmuses ehk KarS § 210 lg 2 järgi, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi delegaatprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused
Seetõttu kuulub delegaatprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kõigi süüdistatavate suhtes rahuldamisele. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et süüdistatava puhul ei olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud pikemaajalise majandustegevuse soodustamise pettuse teel avalikest vahenditest ehk Euroopa Liidu struktuurifondist PRIA kaudu saadavatest finantsvahenditest. Lisaks tuleb märkida, et soodustuskelmus jäi katse staadiumisse ja tegelikku kahju Euroopa Liidu finantsvahenditele ei tekkinud ja enamuse süüdistatavate tegu on kvalifitseeritud kaasaaitamise teona A. S.a ja Xxxx täideviimisteole. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta 11
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kõik süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata, neil puuduvad ka kehtetud (kustunud) kriminaalkaristused. Kohus on seisukohal, et kõigi süüdistatavate õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Süüdistatavate edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab
lg 2 p 2 märgitud mõjutusvahendist, milleks on kohustus 6 kuu jooksul tasuda kindel summa riigituludesse. Delegaatprokuröride, süüdistatavate ja nende kaitsjate vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on süüdistatavad nõus maksma riigituludesse 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest: - A. S. 8500 eurot; - Xxxx 3000 eurot; - M OÜ 2000 eurot; - M OÜ 2000 eurot; - H. L. 4000 eurot; - L. H. 1500 eurot; - T OÜ 2000 eurot; - K. K. 1500 eurot; - K OÜ 2000 eurot; - I. K. 1500 eurot; - S OÜ 2000 eurot; - R. V. 3000 eurot; - R OÜ 3500 eurot. Süüdistatavad on nõus ja soovivad, et nende suhtes lõpetataks kohtuasjas nr 1-22-7846 kriminaalmenetlus
Vastavaasisulised kirjalikud nõusolekud/taotlused on kriminaalasja materjali juures. Kõigile süüdistatavatele on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi
alusel, sealjuures on neile selgitatud
Kõik süüdistatavad on nõus, et senise kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud jäävad kõik nende endi kanda. Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatavate karistamine vajalik. Karistust raskendavad asjaolud kõigi süüdistatavate puhul puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist 12
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Delegaatprokuröri taotluses süüdistatavatega seotud asitõendeid käesolevas kriminaalasjas märgitud ei ole. Kohtul puudub vajadus võtta ka seisukoht vahistatuse ja tõkendi osas, kuna süüdistatavate ega nende esindajate suhtes ei ole kohaldatud vahistamist ning muud tõkendit.
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatavad ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.