1-24-1533/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. aprill 2024 Kohtuasja number 1-24-1533 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Siim Saarniidu (Saarniit; isikukood 39004226528) süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2024 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Siim Saarniit Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Siim Saarniidu apellatsioon Tartu Maakohtu
3. märtsi 2024 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
5. märtsil 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Siim Saarniit ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 24261050216 kokkuleppe. Selle kokkuleppe järgi taotleb prokuratuur S. Saarniidu süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise ajaks lugeda ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtuotsuse täitmise tagamiseks S. Saarniidu vahistamist.
6. Tartu Maakohtus
7. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. S. Saarniit kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav, ta ei vaidle vastu süüküsimusele ning on päri taotletava karistusega. Samas tõi ta välja, et vajab vanglasse minemiseks aega, väljendades sellega rahulolematust tõkendi kohaldamise osas. Selle peale loobus prokurör tõkendi kohaldamise taotlusest. Muus osas jäid S. Saarniit ning prokurör kokkuleppes märgitu juurde.
8. Tartu Maakohtu
9. märtsi 2024 otsusega tunnistati S. Saarniit KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõisteti S. Saarniidult riigi kasuks välja sundraha 615 eurot ning riigi õigusabi kulu 65,88 eurot.
11. märtsil 2024 esitas S. Saarniit maakohtu otsuse peale apellatsiooni, selgitades, et ta oli kokkuleppe sõlmimise ajal šokis ega suutnud adekvaatselt mõelda. Ta kahetseb tehtut väga. Mai lõpus või juuni alguses sünnib tal laps, viimase ema on aga töötu. S. Saarniit toob välja, et tal on võimalik minna ametlikult tööle – sellekohane kokkulepe on tööandjaga sõlmitud. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et S. Saarniidu apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja see on vaja S. Saarniidule tagastada.
13. Kuna maakohus lahendas S. Saarniidu kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
14. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
15. peatüki
16. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
17. S. Saarniit ei viita oma apellatsioonis sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks S. Saarniidul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus S. Saarniit poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest olnud ei ole: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, S. Saarniit kinnitas kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav ning mingit sundi selle sõlmimiseks olnud ei ole. Pidades silmas seda, et S. Saarniit sõlmis prokuröriga kokkuleppe üks päev enne kohtuistungi toimumist, oli tal piisavalt aega sellest loobumiseks – soovi korral oleks ta saanud seda teha kohtuistungil. Kuna S. Saarniit kinnitas kohtule, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, pole pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus kohtuotsuse tühistamise aluseks. Seetõttu pole S. Saarniidul apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3, jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle S. Saarniidule. (allkirjastatud digitaalselt) 2