1-21-7039/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-21-7039 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2024 määrus Marko Puki (Pukk; isikukood: 38908132727) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marko Puki kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Marko Pukile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175,68 eurot, sealhulgas käibemaks 31,68 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Marko Pukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 175,68 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
7. Tartu Maakohtu
8. detsembri 2021 otsusega tunnistati Marko Pukk süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 5 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti
9. mai
11. Tartu Vangla esitas
12. detsembril 2023 Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks M. Puki ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ega vangla M. Puki ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
13. Tartu Maakohtu
14. veebruari 2024 määrusega jäeti M. Pukk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõtlikult sellised.
15. Täidetud on formaalsed eeldused M. Puki ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vabanemisjärgselt soovib süüdimõistetu elama asuda Haapsallu MTÜ Samaaria Eesti Misjoni rehabilitatsioonikeskusesse.
16. M. Pukki on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda. Vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega saab M. Puki vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väike.
17. M. Pukil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta osalenud rehabiliteerivates tegevustes: ta on võtnud osa majandustöödest, omandanud kutsehariduse ning läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“. Siiski ei kaalu toodud positiivsed asjaolud üles M. Pukki iseloomustavat negatiivset teavet. Süüdimõistetule on probleeme valmistanud joovastite – nii alkoholi kui narkootikumide – tarvitamine. Alkoholi tarvitanuna on ta toime pannud varavastaseid ja vägivaldseid kuritegusid. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on M. Pukil diagnoositud uimastisõltuvus. M. Pukk on pikka aega tarvitanud narkootikume: iseloomustusest selgub, et ta on narkootikumidest eemal olnud vaid vangistuses viibides. Narkootikume manustas ta nii allaneelamise kui süstimise teel. Sealjuures on süüdimõistetu narkootikume käidelnud enda sõltuvuskäitumise finantseerimiseks. M. Pukk on varemgi väljendanud sõnades motivatsiooni sõltuvusest vabaneda, kuid näidanud oma käitumisega vastupidist. Kuigi süüdimõistetu vajab tagasilanguse vältimiseks meditsiinilist abi, pole näha, et M. Pukk oleks valmis ravile pöörduma.
18. M. Pukk on sooritanud kuritegusid ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seetõttu on retsidiivsusriski vähendamiseks oluline, et leiaks vabaduses tööd – ametliku töökoha ja sissetuleku olemasolu tagaks talle majandusliku hakkamasaamise ja sisustaks tema vaba aega. Viimati töötas ta ametlikult
19. aastal. Vanglast vabanedes tegi ta enda sõnul ehitustöid, kuid jätkas mõni aeg hiljem hoopis kuritegude toimepanemist. M. Pukil on võlgu ligikaudu 17 000 eurot. Süüdimõistetu varasem elukäik näitab, et ta pole tööle minemisest huvitatud.
20. On küll positiivne, et M. Pukil on olemas toetavad lähedased – ema, kaks venda ja kasuvend. Samas on ta koos vendadega toime pannud kuritegusid. Seetõttu võivad lähisugulased talle hoopis negatiivset mõju avaldada. Võttes arvesse, et M. Pukk alustas narkootikumide käitlemist sisuliselt kohe pärast viimasel korral vanglast vabanemist
21. aasta juulis ning jätkas sellega kuni tema vahistamiseni
22. mail 2021, ei ole ta suure tõenäosusega tegelikult motiveeritud oma eluviisi muutma. Määruskaebus
24. märtsil 2024 esitas M. Puki kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Tartu Maakohtu
25. veebruari 2024 määruse peale kaebuse, taotledes kohtumääruse tühistamist ning M. Puki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohtu põhjendused on liialt formaalsed ega lähtu kantud karistuse võimalikust mõjust, samuti M. Pukis toimunud 2 sisemistest muutustest. Kohus omistas M. Puki varasemale elukäigule ülemäärase kaalu. Liigne keskendumine sõltuvusprobleemile on ebaproportsionaalne, kuna seda probleemi on võimalik kontrollnõuete abil maandada. M. Pukk teeb kõik endast oleneva uimastisõltuvuse seljatamiseks. Samuti on ta valmis pöörduma ravile. Pole võimalik tõsikindlalt väita, et M. Pukk ei leia vabaduses tööd. Kantud karistus on aidanud M. Pukil oma ellusuhtumist muuta. M. Pukk kahetseb tehtut. Süüdimõistetul on olemas nii vabanemisjärgne elukoht kui toetavad lähedased. Käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine on uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav. Ringkonnakohtu seisukoht
26. Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. oktoobri 2020 määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
28. Ringkonnakohtu meelest tingib süüdimõistetu vabastamata jätmise ennekõike tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. M. Pukki on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud: ta on korduvalt käidelnud suures koguses narkootikume, kasutanud füüsilist vägivalda ning pannud toime hulga vargusi. Ainuüksi süüdimõistetu paljune karistatus näitab, et varasemad karistusmeetmed on tema õiguskuulekale käitumisele suunamise perspektiivist osutunud viljatuks. Kaitsja argument, justkui oleks käesolev vangistus avaldanud M. Pukile mõju ning toonud kaasa muutused tema mõttemaailmas, jääb kohtukolleegiumi silmis ainetuks. Ehkki M. Pukk on end vanglas tõepoolest eeskujulikult üleval pidanud ning võtnud aktiivselt osa taasühiskonnastavatest tegevustest, ei ole see M. Puki senist elukäiku arvestades piisav väitmaks, et tema kriminaalne energia on tänaseks raugenud. M. Pukk on kinnipidamisasutuses varemgi normikuuleka käitumisega silma paistnud, kuid jätkanud hiljem uute kuritegude sooritamist. Maakohus juhtis õigustatult tähelepanu asjaolule, et M. Pukk jätkas uimastite käitlemist üsna pea pärast vanglast vabanemist
29. aasta juulis, olles kõigest aasta enne seda –
30. aasta kevadel – ennetähtaegse vabastamise menetluses lubanud kuritegeliku eluviisiga lõpparve teha. Pidades veel silmas seda, et vangla iseloomustuse kohaselt on M. Pukk rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, ei võimalda tema varasem käitumine karta muud kui seda, et kuritegelik tee ei pruugi tema jaoks lõppenud olla.
31. Taolist kartust suurendab ka M. Puki uimastisõltuvus. Olgugi, et M. Pukk väljendab sõnades soovi narkootikumidest loobuda, ei pruugi ta selleks tegelikult võimeline olla. Tõenäoliselt ülehindab oma sellekohast suutlikust ka M. Pukk ise, lootes peaasjalikult tuge saada rehabilitatsioonikeskusest. Samas ei saa olla kindel, kas sealgi pakutav programm on tagasilanguse vältimiseks piisav: süüdimõistetu uimastisõltuvus võib olla liialt tõsine, et programmis pakutavad abinõud oleksid piisavad puhutise tarvitamiskihu allasurumiseks. M. Pukk on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, olles nende regulaarset pruukimist alustanud juba teismeeas – seetõttu on tal välja kujunenud tugev sõltuvus. Varasemalt läbitud sotsiaalprogrammide abil pole ta uimastisõltuvusest vabaneda suutnud. Kõnekas on seegi, et hoolimata sõnades väljendatud valmisolekust pole M. Pukk senise elu jooksul võtnud ette ainsatki tõsiseltvõetavat sammu probleemi seljatamiseks – seda isegi mitte viimasel korral 3 pärast vanglast vabanemist. Seetõttu on võimalik, et M. Pukk jätkab narkootikumide tarvitamist ka pärast vanglast vabanemist.
32. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et M. Puki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. M. Puki varasema elukäigu pinnalt on tõenäoline, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Taolist seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata – kolleegiumi meelest pole seda võimalik maandada isegi elektroonilise valve ega kriminaalhoolduse abil.
33. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 pst 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
34. veebruari 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.
35. M. Puki kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets taotleb kohtumäärusega tutvumise (60 minutit) ning määruskaebuse koostamise (60 minutit) eest tasu 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu M. Pukilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4