TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-980 Määruse kuupäev 11. aprill 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse

) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata endale advokaat, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) seoses haldusasjaga nr 3-21-
3. Taotleja märkis, et tal ei ole rahalisi vahendeid ega juriidilist haridust, ta ei ole varem EIK-i poole kaebusega pöördunud ega ole selles pädev. Ta viibib vangistuses ning tal pole võimalik saata EIK-le vajalikke kohtutoimiku materjale. Taotluse kohaselt kavatseb taotleja esitada EIK-le kaebuse seoses inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 3, 5, 6, 13 ja 14 rikkumisega.
4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus
5. veebruari
6. a otsusega haldusasjas nr 3-21-3002 rahuldamata Xi kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks seoses tema vahistatuna kinnipidamisega. X esitas
7. veebruari
8. a 3-24-980 kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
9. jaanuari
10. a otsusega rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
11. veebruari
12. a otsuse muutmata. Riigikohus jättis
13. veebruari
14. a määrusega Xi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
15. jaanuari
16. a otsuse peale menetlusse võtmata. KOHTU SEISUKOHT
17. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu
18. veebruari
19. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4).
20. Kohus jätab läbi vaatamata Xi taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, sest seaduses ei ole riigi õigusabi taotluse esitamisel riigilõivu tasumist ette nähtud. 5.

§ 37

lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

§ 6

lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. 5.1. Taotleja on rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik ning tema väidete kohaselt on EIÕK rikkumise pannud toime Eesti riik. 5.2.

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kuna taotleja viibib vangistuses, võtab kohus asja materjalide juurde väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku

1. detsember 2023 kuni
2. aprill 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et õigusabiteenuse eest ise tasuda. Võttes ka arvesse, et vangistuses viibides on taotleja võimalused sissetulekute hankimiseks piiratud, leiab kohus, et taotleja majanduslik seisund võimaldab talle riigi õigusabi määrata. 6.

§ 37

lg 3 kohaselt keeldub kohus

§ 37

lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. 6.

1. Taotleja on ammendanud haldusasjas nr 3-21-3002 kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud kaebuse esitamise neljakuuline tähtaeg (vt määruse punkt 2). 6.
2. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 2 3-24-980 6.2.
3. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus EIK-ile haldusasjaga nr 3-21-3002 seotud asjaoludel oleks selgelt põhjendamatu. 6.2.
4. Taotleja märkis taotluses järgmist. Teda kui psüühikahäiretega isikut ei oleks tohtinud üksikvangistuses hoida ning seetõttu on tegemist EIÕK art 3 rikkumisega. Teda hoiti üksikvangistuses kaks aastat ja viis kuud. Haldusasja nr 3-21-3002 menetlus ei toimunud nõuetekohaselt ning sellest nähtub, et Eesti riik on pannud tema suhtes toime EIÕK art 3 rikkumise. Riigisisene kohtumenetlus oli ebaõiglane ja taotleja on seda tõendanud. EIK praktika kinnitab, et kaebus on väga perspektiivikas. Taotlejal esines üksikvangistuse ajal enesevigastamise perioode, kuid neile ei reageeritud. Samuti ei hinnatud üksikvangistuse vajalikkust ega üksikvangistuse mõju tema vaimsele tervisele. Tal puudus üksikvangistuse osas kokkupuude meditsiinitöötajaga. Kohtuotsustes ei analüüsitud, kas taotlejal esinev psüühikahäire välistas tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise ning kas kinnipidamistingimused alandasid tema inimväärikust. 6.2.
5. Haldusasjas nr 3-21-3002 jõustus Tartu Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a otsus, millega jättis kohus taotleja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu nimetatud otsusest nähtuvalt esitas taotleja haldusasjas nr 3-21-3002 Tartu Vangla vastu kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema üksikvangistuses hoidmisega, psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõttude, vaimulikuga kokkusaamiste ning narkosõltlastele mõeldud teenuste osutamata jätmisega, kambriväliste tegevuste pakkumata jätmisega ning põhihariduse omandamise võimaldamata jätmisega (otsuse p 17). Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et Tartu Vangla tegevus oli õiguspärane ning seetõttu puudus mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks alus (otsuse p-d 13 ja 33). 6.2.
8. Kohus tuvastas, et taotlejale kohaldati vaidlusalust kinnipidamise režiimi Tartu Vanglas
9. aastal
10. jaanuarist
11. märtsini,
12. märtsist
13. maini ning
14. maist
15. novembrini ning ta oli tol ajal vahistatu staatuses. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt oli taotleja kinnipidamise režiimi kuni
16. märtsini 2021 kindaks määranud prokurör kriminaalmenetluse käigus. Kuna kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses ette nähtud teistsugune menetluskord, oli taotlejal võimalik haldusasjas nr 3-21-3002 nõuda üksnes alates
17. märtsist 2021 vangla tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt asjaolust, et vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse saab esitada pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vanglas, oli nõude ajaliseks piiranguks
18. september 2021, mil taotleja esitas vanglale kahjunõude. Seega hõlmas haldusasjas nr 3-21-3002 esitatud kaebus taotlejale ajavahemikul
19. märts kuni
20. september 2021 tekitatud kahju hüvitamist (vt Tartu Ringkonnakohtu
21. jaanuari
22. a otsus haldusasjas nr 3-21-3002, p-d 1 ja 15–17), mitte kahe aasta ja viie kuu pikkust ajaperioodi, millele taotleja on praegu lahendatavas taotluses osutanud. 6.2.
23. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei viibinud taotleja vaidlusalusel ajavahemikul täielikus isolatsioonis. Kohtuotsuses osutati, et taotlejal oli
24. kuni
25. septembrini 2021 kambrikaaslane (mh taotleja ei soovinud kambrikaaslase paigutamist), taotleja viibis ühe nädala
26. a aprillis 3 3-24-980 ja lisaks
27. a mais Tartu vanglast eemal, ta viibis alates
28. a juunist igakuiselt oma lähedastega pikaajalistel kokkusaamistel ning teda viidi korduvalt Tartu Vanglast välja perekondlikel põhjustel ning ravi eesmärgil. Alates
29. a juulist oli taotlejal võimalik osaleda suhtlusprogrammis ning ta oli meditsiinitöötajate jätkuva järelevalve all, mh viibis taotleja kuuel korral psühhiaatri vastuvõtul (vt Tartu Ringkonnakohtu
30. jaanuari
31. a otsus haldusasjas nr 3-21-3002, p-d 20, 25 ja 26). Ringkonnakohus tuvastas, et vaatamata taotleja väidetele, et üksikvangistus kahjustas oluliselt tema tervist, puuduvad andmed selliste oluliste mõjude kohta (samas, p 31). Olles kaalunud taotlejale kohaldatud piirangute eesmärki ja taotleja õigustesse sekkumise ulatust, jõudis kohus järeldusele, et vangla ei piiranud taotleja õigusi ülemääraselt (samas, p 32). 6.2.
32. Taotleja ei ole praegu lahendatavas taotluses väitnud, et ringkonnakohtu otsuses esitatud faktilised asjaolud oleksid ebaõiged. Samuti ei saa eeltoodu põhjal pidada õigeks taotleja väiteid, et üksikvangistuses hoidmise vajalikkust ning üksikvangistuse mõju tema vaimsele tervisele ei hinnatud ning et tal puudus üksikvangistuse osas meditsiinitöötajatega kokkupuude. Kohtuotsuses tuvastatu taustal ei osuta taotleja üldsõnaline väide, et tal esines üksikvangistuse ajal enesevigastamise perioode, kuid neile ei reageeritud, tema piinamisele või alandavale kohtlemisele. Ka pelgalt taotleja väide, et kohtumenetlus oli ebaõiglane, ei viita sellele, et talle poleks olnud tagatud tõhus õiguskaitse.
33. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluse põhjal alust hinnanguks, et Eesti riik oleks haldusasjaga nr 3-21-3002 seotud asjaoludel rikkunud EIÕK sätteid. Kuna esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav, jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse

§ 37lg 3 alusel rahuldamata.

Vastuseks taotleja väitele, et tal pole võimalik saata EIK-le vajalikke kohtutoimiku materjale, selgitab kohus, et taotlejal on võimalik esitada halduskohtule taotlus haldusasja nr 3-21-3002 menetlusdokumentidest EIK-i pöördumiseks vajalike koopiate saamiseks.

1. X palus teha esitatud taotlusest koopia. HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 alusel justiitsministri
2. veebruari
3. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lg 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Taotleja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta vajab oma taotlust paberkandjal. Kohtule teadaolevalt puudub taotlejal põhjendatud vajadus saada tema enda koostatud taotlusest väljatrükk. Taotlejal on võimalik haldusasja kõikide menetlusdokumentidega tutvuda e-toimiku vahendusel. Ta esitas taotluse e-toimiku kaudu ning
4. aprilli
5. a taotlus on talle e-toimiku kaudu nähtav. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus toimikust väljatrüki saamise taotluse rahuldamata.
6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4