← Eesti

2-23-144319/11

Obsah (10)§ 394§ 416§ 407§ 177§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg 11.03.2024.a. Tsiviilasja number 2-23-144319 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi O. L. vastu v

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2017.a. kliendi- ja teenuse osutamise lepingud (xxxx, xxxx ja xxxx) ning seadmete rendi- ja/või müügilepingud (xxxx, xxxx ja xxxx); 17.11.2017.a. kliendi- ja teenuse osutamise lepingu (xxxx) ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu (xxxx); 27.05.2019.a. kliendi- ja teenuse osutamise lepingud (xxxx) ning seadmete rendija/või müügilepingu (xxxx). Kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kokku 733,69 eurot, millest 183,34 eurot on sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenev võlgnevus, 292,80 eurot on kahjuhüvitis, 29,00 eurot on sissenõudmiskulu ja 228,55 eurot on viivis. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus, summas 183,34 2

(4)eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis, summas 292,80 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu, summas 29,00 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis, summas 228,55 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 17.01.2024.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja palub lähtuvalt

§ 407

lg-st 1, juhul kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused, teha tagaseljaotsus. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude nimekirjas palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, summas 350 eurot, ning vastavalt

§ 177

lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viru Maakohtu 05.02.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte saanud 21.02.2024 AET-is. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 06.03.2024.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Käesoleva hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks: 1) riigilõiv, summas 245 eurot; 3

(4)2) õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot; 3) õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 85 eurot. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 350 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.