← Eesti

2-22-58/32

Obsah (11)§ 459§ 164§ 163§ 657§ 654§ 651§ 652§ 251§ 271§ 238§ 329

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2024, Tallinn Kohtuasja num

) § 459 lg 1 kohaselt. Kostjate ülalpidamiskulud on suurenenud ning arvestades, et 4 2-22-58 kostjal II on sügav puue ja kostjal I keskmine puue, ei ole mastaabisäästule tuginemine õigustatud. Kostjate vajadused on miinimummäärast suuremad. Hageja ei ole ülalpidamiskohustust aastaid kohaselt täitnud.

  1. 05.12.2022 esitasid kostjad vastuhagi elatise suurendamiseks. Kostjad palusid muuta Harju Maakohtu 16.09.2014 tsiviilasjas nr 2-14-5244 tehtud kohtuotsust järgmiselt: 1) mõista hagejalt kostja I kasuks alates 05.12.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (23.12.2023) välja igakuine elatis 420,74 eurot (450,74 eurot (baassumma) + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kuid mitte vähem kui PKS § 101 sätestatud miinimummääras elatis; 2) mõista hagejalt kostja II kasuks alates 05.12.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (10.07.2026) välja igakuine elatis 418 eurot (448 eurot (baassumma) + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  3. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kuid mitte vähem kui PKS § 101 sätestatud miinimummääras elatis; 3) kohustada hagejat tasuma elatis Q pangakontole iga kuu
  4. kuupäevaks.
  5. Hageja tasutav elatis on oluliselt väiksem kui laste tegelik ülalpidamisvajadus. Kostja I kulud kuus on kokku 901,48 eurot ning kostja II kulud 895,99 eurot. Mõlema kostja toidukulu on 200 eurot kuus, eluasemekulud (sh kodulaen, kodukindlustus, elukindlustus ning kommunaalkulud) 175,99 eurot kuus, tervishoiukulud 12,10 eurot kuus, hügieenikulu (sh juuksurikulu) 35 eurot kuus, majapidamiskulud 10 eurot kuus, kulud telekommunikatsioonile (sh arvutitele, telefonidele ja nende kasutamiseks vajalike pakettidele) 58,59 eurot kuus, kulutused transpordile 37,74 eurot kuus, kulutused vabale ajale (sh meelelahutus, taskuraha, sünnipäevad jms) 99,39 eurot kuus, kulutused riietele ja jalanõudele kostja I puhul 95,19 eurot (sh ka päikeseprillid) kuus ning kostja II puhul 100,17 eurot kuus, hariduskulud (sh koolikulud, harrastus ja huvialad) kostja I puhul 177,50 eurot kuus ning kostja II puhul 167,02 eurot kuus.
  6. Kostjad paluvad täiendavalt kostja I lõpetamisega seoses tekkivatest aktuse, lõpuraamatu ja lõpureisi kuludest mõista hagejalt välja ühekordselt pool nimetatud kuludest ehk 148,69 eurot.
  7. Kostjate ema elab kolmetoalises korteris ainult koos kostjatega. Hageja väide, et kostjate ja emaga elab ka ema elukaaslane, ei vasta tõele. Kodukindlustus on sõlmitud korteriomandi kindlustamiseks ning see on vajalik, et tagada kostjatele eluase, kui praeguse eluasemega toimub kindlustusjuhtum. Laenumaksekindlustus on vajalik, kuna kostjate eluase sõltub sellest, kas kostjate ema suudab tasuda laenumakseid. Kui kostjate emaga midagi juhtub, oleks laenumaksed tasutud ja kostjate kodu säilitatud. Elukindlustus on vajalik, kuna olukorras, kus kostjate ema peaks surema, on võimalik laen tagasi maksta ja kostjatele nende eluase säilitada.
  8. Kostjale II on sügava puude tõttu koostatud rehabilitatsiooniplaan, mille eesmärkideks on eneseväljenduse, peenmotoorika, loovuse, koostöö- ja sotsiaalsete oskuste, keskendumise ja tähelepanu arendamine. Kostjal II ei ole võimalik osaleda rühmatreeningutes ning ta vajab personaaltreeninguid, mis on kallid. 5 2-22-58
  9. Tõele ei vasta, et kostjatel kummalgi on enda arvuti. Kostjatel ei ole kahepeale ega kummalgi eraldi arvutit. Kostjad ja ema saavad hetkel kasutada kolme peale ühte arvutit, mille on laenanud kostjate vanaema.
  10. Lastele makstakse riiklikult lastetoetust ja kostjale II sügava puudega lapse toetust. Kuna kostjate vastuhagi nõue on miinimummäärast suurem, ei ole elatise miinimummäära sätted, sh PKS § 101 lg 5, kohaldatavad ning puudub alus lastele makstavaid toetusi elatisest automaatselt maha arvestada. Juhul, kui kohus peab võimalikuks elatisest maha arvestada poole lapsetoetusest, paluvad kostjad, et elatise summa ilma lapsetoetusest poolt maha arvestamata on kostja I puhul 450,74 eurot ja kostja II puhul 448 eurot.
  11. Arvestades, et kostjate nõue ei ole miinimummääras elatise nõue, ei ole PKS § 101 lg-d 5– 7 kohaldatavad. On ka ilmne, et mastaabisäästu kostjate tegelike vajaduste ja kulude osas rakendada võimalik ei ole.
  12. Hagejale kuulub viis kinnistut, samuti 50% osalus ettevõttes W. Kui hageja sooviks kinnisasju võõrandada, et kostjate ülalpidamisse panustada, siis on keelumärke eemaldamine võimalik.
  13. Kostjad esitasid 01.05.2023 taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks, kuna kostjatele on pärast nimetatud tähtaega saanud teatavaks, et hageja töötasu oli
  14. aastal 2521,32 eurot ning hageja põhipalk on alates 01.04.2023 2830 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
  15. Harju Maakohtu 10.10.2023 otsusega: 1) rahuldati hageja hagi kostjate vastu elatise muutmiseks osaliselt, st muudeti Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5244 hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatise tasumise perioodi; 2) rahuldati kostjate vastuhagi hageja vastu elatise suurendamiseks osaliselt; 3) muudeti Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5244 hagejalt kostja I kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja igakuine elatis järgnevalt: - alates 05.12.2022 kuni 31.12.2022 summas 301,19 eurot; - alates 01.01.2023 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (s.o 23.12.2023) summas 335,81 eurot (329,37 eurot (baassumma), millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning millest on maha arvutatud pool kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohasest makstavast lapsetoetusest); - baassummat (329,37 eurot) indekseeritakse PKS § 101 lg 3 kohaselt iga aasta
  16. aprillil (esimest korda 01.04.2023); baassummale lisandub kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast vastavalt PKS § 101 lg-le 4 (muutub iga aasta
  17. aprillil). 4) muudeti Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5244 hagejalt kostja II kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõisteti hagejalt kostja II kasuks välja igakuine elatis järgnevalt: 6 2-22-58 - alates 05.12.2022 kuni 31.12.2022 summas 301,19 eurot; - alates 01.01.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o 10.07.2026) summas 335,81 eurot (329,37 eurot (baassumma), millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning millest on maha arvutatud pool kehtiva PHS § 17 lg 3 kohasest makstavast lapsetoetusest); - baassummat (329,37 eurot) indekseeritakse PKS § 101 lg 3 kohaselt iga aasta
  18. aprillil (esimest korda 01.04.2023); baassummale lisandub kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast vastavalt PKS § 101 lg-le 4 (muutub iga aasta
  19. aprillil). 5) kohustati hagejat tasuma kostjate elatis Q pangakontole iga kuu
  20. kuupäevaks; 6) jäeti menetluskulud poolte endi kanda; 7) jäeti hageja 13.04.2023 taotlused rahuldamata ning rahuldati kostjate 01.05.2023 taotlus (võeti vastu kostjate 01.05.2023 esitatud täiendav tõend).
  21. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5244 hagejalt kostjate kasuks välja elatis poolena Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.02.2014 kuni mõlema lapse täisealiseks saamiseni ning juhul, kui kostjad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hariduse omandamise ajaks, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja on palunud kohtul välja mõista alates 01.02.2022 mõlema lapse kasuks elatis, mis vastab alates 01.01.2022 kehtiva PKS §-s 101 sätestatud määrale. Kostjad esitasid vastuhagi elatise suurendamiseks, kus taotlesid elatise väljamõistmist alates 05.12.2022 vastavalt laste tegelikele vajadustele. Mõlemad pooled on taotlenud elatise väljamõistmist kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
  22. Maakohus viitas PKS § 2172 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et materiaalõiguse muutumine on PKS § 2172 lg 2 kohaselt elatise suuruse muutmise iseseisev alus (vt nt TlnRnKo 20.12.2022, 2-22-6335, p 6), mistõttu ei ole antud juhul oluline, kas esinevad

§ 459lg-s 1 toodud alused elatise suuruse muutmiseks.

  1. Maakohus viitas PKS §-le 96, §-le 97 ja § 99 lg-le 1, alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-tele 1 ja 3–7, § 102 lg-tele 2 ja 3 ning leidis, et kostjate vastuhagi elatise suurendamiseks tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Maakohus tuvastas vanemate varalise seisu ning märkis, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja
  3. aasta brutotulu 31 425,21 eurot ja kostjate ema
  4. aasta brutotulu 23 877,57 eurot. Alates 01.04.2023 on hageja põhipalk 2830 eurot. Laenumaksed (hagejal 700 eurot kuus) ei vabasta lapsevanemat ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult kannavad eluasemekulusid elukaaslased ühiselt, mis tähendab, et hageja eluasemega seonduvatest kuludest on osa ka hageja elukaaslase kanda. Kui hageja tunneb, et tema laenukohustused on liiga suured, on hagejal võimalus otsida endale tasuvam töökoht või leida lisatöö. Hagejale kuuluvad kinnistu Kosel, kinnistu Setomaal, kaasomandisse soetatud eramaja Kohila vallas ning Viimsi vallas kaasomandis transpordimaa. Hageja vastu on algatatud täitemenetlus kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-5244 täitmiseks ning eeltoodud kinnistutele on seatud keelumärked kostjate kasuks. Hageja märgib, et keelumärgete tõttu ei ole võimalik kinnistuid müüa. Kohus tõi välja, et kui võlgniku kinnistutele on seatud keelumärge, võib ta nõuda keelumärke kustutamist kohe, kui ta 7 2-22-58 olemasoleva võla tasub. 05.10.2023 seisuga on hagejal täitmata nõue kostja I osas 1168 eurot ning kostja II osas 1168 eurot.
  5. Kuna kostjad on välja toonud, et nende vajadused on miinimumist suuremad, tuleb kostjate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Kohus leidis, et laste vajadusi ning hageja varalist seisu arvestades on kostjate ülalpidamiskuludeks põhjendatud lugeda kummagi osas 751,62 eurot kuus, millest ühe vanema osa on 375,81 eurot. Arvestades kostjate ema
  6. aasta sissetulekut, ei ole põhjust seada kostjate esitatud kuludokumente kahtluse alla, kuigi hageja on väitnud, et kostjate elustiil ja kulutused on ilmselgelt liialdatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tugineda eranditult RAKE uuringule, vaid arvestada tuleb ka sellega, et uuringu valmimisest on tänaseks möödunud kolm aastat ja elukallidus on tunduvalt suurenenud. Samuti ei saa lapse igakuiseid vajadusi hinnata üksnes esitatud kuludokumentide pinnalt, vaid lähtuda tuleb muu hulgas ka lapse elulaadist ning vanemate varalisest võimekusest. 1) Põhjendatud toidukuluks on 200 eurot kummagi kostja kohta kuus. Kohus arvestas, et tegemist on 15-aastase ja 17-aastase teismelisega, kelle päevane energiavajadus ja seeläbi ka toidukulu on võrreldav täiskasvanud inimese energiavajaduse ja toidukuluga ning toiduainete hinnad on tunduvalt tõusnud. 2) Põhjendatud eluasemekuludeks on 168,19 eurot kummagi kostja kohta kuus. Kontoväljavõttest nähutvalt maksab kostjate ema laenu põhiosa ja intresse aastas keskmiselt 3914,97 eurot. Kolmeliikmelise pere ühe liikme kohta teeb see 108,75 eurot kuus (3914,97/12/3), mis ei ole tänaseid üürihindu arvestades ebamõistlik. Eluasemekulu (kodu ostmiseks tagasimakstav laen või eluaseme üürikulu) kuulub ülalpidamiskulude hulka. Kuna kodukindlustus on kodulaenu osa, siis on tegemist põhjendatud kulutusega. Kostjate ema elukindlustusmakse ei ole kulutus, mida tuleks pidada lapse ülalpidamiskulude hulka kuuluvaks. Kommunaalkulude kohta on tõendina esitatud konto väljavõte. On usutav, et kolme inimese kohta on kommunaalkulud keskmiselt 150 eurot kuus (suvel eelduslikult vähem ja talvel rohkem). 3) Põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele on 80 eurot kummagi kostja kohta kuus. Kuna kostjate esitatud tšekid ei kajasta, kellele ja missugusel otstarbel riideesemeid osteti, lähtus kohus kulude hindamisel sellest, et aeg-ajalt tuleb lastele uusi riideid soetada ega võtnud eraldi seisukohta iga esitatud kuludokumendi kohta. Kohus ei nõustunud hagejaga, et mõlema kostja puhul oleks põhjendatud kulutada riietele 32 eurot kuus, mis oleks väiksem isegi RAKE uuringus välja toodud keskmisest kulust. Kuigi kostjad on samast soost teismelised poisid, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, ei saa praegusel juhul noorema lapse puhul arvestada mastaabisäästuga. Mõlemal kostjal on samaaegselt vaja riideid ja jalanõusid, noorem laps ei saa oodata, kuni vanem laps oma riideesemetest välja kasvab. Samuti kuluvad selles vanuses laste riided ja jalanõud kiiresti ning ei ole õige eeldada, et noorem laps saab vanema lapse riideid ja jalanõusid kanda. 4) Põhjendatud tervishoiukulu on 12,10 eurot kummagi kostja kohta kuus. Kostjate esitatud kontoväljavõttest ei ole aru saada, mida täpselt osteti ja kelle tarbeks kulutusi tehti. Kuigi kostjatele ei ole retseptiravimeid välja kirjutatud, tekivad nii lastel kui ka täiskasvanutel aegajalt viirushaigused, mille leevendamiseks ei ole vaja arsti poole pöörduda ja mida saab ravida käsimüügiravimitega. 8 2-22-58 5) Põhjendatud hügieenikuluks on 35 eurot kummagi kostja kohta kuus. Hügieenikulude hulka kuuluvad kulud pesemisvahenditele, ilutoodetele ja juuksuriteenus. 20 eurot juukselõikuse eest ei ole ebamõistlik hind ning on usutav, et noormehed peavad juuksuris käima igakuiselt. 6) Põhjendatud majapidamiskuludeks on 10 eurot kummagi kostja kohta kuus. Majapidamiskulude kohta tõendeid esitatud ei ole. RAKE uuringu järgi on majapidamiskulude hulka arvestatud majapidamistarbed, nõud, mööbel, kodutekstiilid ja puhastusvahendid. Usutavasti kahel teismelisel lapsel mingis ulatuses majapidamiskulud tekivad. 7) Põhjendatud telekommunikatsioonikuludeks on 58,59 eurot kuus kummagi kostja osas. On usutav, et teismelistel lastel on vaja telefonikõnesid teha. Kohus et nõustu hagejaga, et kostjad peavad valima kõige soodsama paketi, mis on ainult piiratud aja jooksul saadaval. Samuti on usutav, et teismelised lapsed vaatavad televiisorit ja kasutavad internetti. Teismelistel lastel on koolitööks vaja arvutit ning ka mobiiltelefoni olemasolu on tänapäeval tavapärane. Arvestades arvuti ja telefonide soetamise kulu perioodile jagatuna, on telekommunikatsioonikulude kogukulu 58,59 eurot kuus mõistlik. 8) Põhjendatud on kooli- ja harrastuskulud 100 eurot kuus kummagi kostja osas. On usutav, et lastel tekib kooliga seonduvaid kulusid nii õppevahendite, klassiekskursioonide kui ka muude jooksvate tegevustega seoses. Kostjad on arvestanud 135 eurot tennisetreeninguteks kummagi kostja kohta kuus. Nii hageja kui ka kostjate ema sõnul kumbki kostja tennisetreeningus ega üheski muus treeningus ei osale. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud väita, et huvialadele kostjatel kulutusi olla ei tohiks, kuna kostjad ei osale treeningutes. On eluliselt usutav, et huvitegevuse kulud võiksid tekkida, kui kostjatel oleks rahalisi võimalusi sellistes treeningutes osalemiseks. Selliste kulude hindamisel peab kohus lähtuma muu hulgas vanemate võimalusest lastele sellise maksumusega treeninguid võimaldada. 9) Põhjendatud transpordikulu on 37,74 eurot kummagi kostja osas kuus. Eluliselt on usutav, et lastel võivad teatud transpordikulud tekkida. Võib eeldada, et ka teismelised lapsed ei pea igale poole jalgsi või ühistranspordiga sõitma, vaid auto olemasolu korral saavad vanemad neid sõidutada, eriti olukorras, kus on vaja kiiresti sihtkohta jõuda. Samuti on mõistetav, et lapsed külastavad aeg-ajalt vanavanemaid ning kasutavad selleks tasulist transporti. Transpordikulutusi 37,74 eurot kuus ei saa pidada põhjendamatuks ka juhul, kui vajadus transpordi kasutada ei ole tõendatud (vt nt TlnRnKo 14.06.2022, 2-20-11985, p 43). 10) Põhjendatud kulutused vaba aja veetmisele on 50 eurot kummagi kostja osas kuus. Ka kostjate sünnipäevapidude korraldamise ning sünnipäevadel käimise kulud lähevad vaba aja veetmise kulude alla. Kostjad on näiteks sõprade sünnipäevakuludeks arvestanud 40 eurot kuus lapse kohta, lähtudes sellest, et üks laps käib kuus kahe sõbra sünnipäeval, tehes kingituse väärtuseks 20 eurot. On tavapärane, et sünnipäevakingi maksumus on suurusjärgus 20 eurot, küll aga ei saa mõistlikuks pidada aastas 24 sõbra sünnipäeval käimist ning sellise kulu lugemist lapse vajaduste hulka. Arvestades kostjate vanust, on mõistetav, et üldised vaba aja veetmise kulud on teismelistel suuremad.
  7. Maakohus viitas PKS § 102 lg-le 2 ning märkis, et mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks ei esine. Hagejal on lisaks kostjatele veel üks laps, kellele hageja annab ülalpidamist. Hageja väitel on tema osa kolmanda lapse ülalpidamiskulude kandmisel keskmiselt 160 eurot kuus. Hageja on välja toonud, et kulutab enda toidule keskmiselt 150 eurot kuus, eluasemega seotud kulutused on hagejal hinnanguliselt 700 eurot kuus, millest hageja osa on 350 eurot (kuna hageja on viidanud elukaaslase olemasolule). Kui hageja tasub kummalegi kostjale elatist keskmiselt 375,81 eurot kuus, tähendab see, et 2830 euro suuruse põhipalga 9 2-22-58 juures jääb hagejale endale umbes 1430 eurot netos. Kui hageja maksaks 375,81 euro suuruses elatist ka oma kolmandale lapsele, jääks hagejale endale üle 1000 euro söögi, eluasemekulude, transpordi ning muude jooksvate kulude kandmiseks. See on piisav, et hageja saaks ennast ülal pidada kostjatega vähemalt samataolises ulatuses. Kui hageja leiab, et see ei ole tema vajaduste katteks piisav, leiab kohus, et hageja haridustaset, eriala ning tema muud vara, sh viit osaliselt või täielikult talle kuuluvat kinnistut arvestades tuleb tal leida võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks.
  8. Eeltoodust tulenevalt koosneb arvutatud elatise summa (kostja I puhul 751,62 eurot, millest ühe vanema kanda on 375,81 eurot, ning kostja II puhul 751,62 eurot, millest ühe vanema kanda on 375,81 eurot) PKS § 101 lg-s 3 ja lg-s 4 nimetatud kasvukomponentidest ehk baassummast ning Eesti keskmise brutokuupalga 3%-lisest kasvust. Kuivõrd
  9. aasta Eesti keskmisest brutokuupalgast 3% oli 46,44 eurot, teeb see kostja I ja kostja II puhul elatise arvutamisel baassummaks 329,37 (375,81-46,44) eurot.
  10. Elatise suuruse väljamõistmisel on põhjendatud vastavalt PKS § 101 lg-le 5 lahutada maha pool lapsetoetusest. 1) Perehüvitiste seaduse kohaselt oli hagiavalduse esitamise seisuga lapsetoetuse suuruseks 60 eurot, alates 01.02.2023 (rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023) aga 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Sotsiaalkindlustusameti andmetel makstakse nii kostjale I kui ka kostjale II lapsetoetust 80 eurot kuus. Seega on lapsevanemate poolt kantavad ülalpidamiskulud alates hagiavalduse esitamise seisust kuni 31.12.2022 summas 345,81 eurot (375,81-(60/2)) ning alates 01.01.2023 summas 335,81 eurot (375,81-(80/2)). 2) Lisaks makstakse kostjale II puudega lapse toetust 241,64 eurot kuus. Antud toetus ei kuulu ülalpidamiskuludest mahaarvamisele. Puudega lapse toetus ei kuulu PKS § 101 lg-s 5 nimetatud toetuste hulka ja seda toetust saab lapsevanem oma äranägemise järgi kasutada lapse huvides ning lapse puudest tulenevate lisakulutuste kandmiseks.
  11. Elatisesummat ei ole põhjendatud vähendada ka PKS § 101 lg 6 alusel. Hageja on istungil välja toonud, et lapsed ei viibi tema juures ning suhtluskorda kindlaks määratud ei ole.
  12. Kuna kohus on hinnanud kostjate igakuiseid vajadusi eraldi ning kostjal II on tuvastatud sügav puue, ei ole põhjendatud PKS § 101 lg 7 alusel mastaabisäästu kohaldamine. Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 11 p-le 1 tähendab sügav puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.
  13. Seega tuleb ühe lapsevanema poolt kantava ülalpidamiskulu suuruseks lugeda detsembris 2022 nii kostja I osas kui ka kostja II osas 345,81 eurot kuus (329,37 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (pool lapsetoetusest)). Kuna vastuhagi on esitatud detsembrikuu viiendal päeval, tuleb elatiseks detsembrikuu eest lugeda 301,19 eurot (345,81/31 x 27 päeva). Alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 on kostja I ja kostja II elatis 335,81 eurot kuus (329,37 eurot (baassumma) + 46,44 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (pool lapsetoetusest)). Alates 01.04.2023, mil toimus PKS § 101 lg 3 kohaselt baassumma indekseerimine ning PKS § 101 lg 4 kohaselt brutokuupalga muutus, tuleb hagejal maksta kostjale I ja kostjale II elatist summas 403,82 eurot kuus (393,27 (indekseeritud baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (pool lapsetoetusest)). 10 2-22-58
  14. Kostjad paluvad 13.04.2023 esitatud avalduses täiendavalt hagejalt välja mõista ühekordne kulu 148,69 eurot, mis tekib seoses kostja I lõpetamisega seotud aktuse, lõpuraamatu ja lõpureisiga. Kohtu hinnangul on tegemist kuludega, mis peaksid vanematele olema üldjuhul ettenähtavad ning mille tasumist peaks planeerima lapsele makstava elatise arvelt. Ühekordse tasu väljamõistmine hagejalt kostja I aktuse, lõpuraamatu ja lõpureisi kulude katmiseks ei ole põhjendatud.
  15. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuses osas, milles osaliselt rahuldati kostjate vastuhagi. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega muuta Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5244 välja mõistetud elatise suurust järgnevalt: 1) mõista hagejalt kostja I kasuks välja igakuine elatis alates 05.12.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (s.o 23.12.2023) 260 eurot; 2) mõista hagejalt kostja II kasuks välja igakuine elatis alates 05.12.2022 kuni 31.12.2022 summas 250 eurot ning alates 01.01.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o 10.07.2026) summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma), millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning millest on maha arvutatud pool kehtiva PHS § 17 lg 3 kohasest makstavast lapsetoetusest); elatise baassummat (249,78 eurot) indekseeritakse PKS § 101 lg 3 kohaselt iga aasta
  2. aprillil (esimest korda 01.04.2023); baassummale lisandub kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast vastavalt PKS § 101 lg-le 4 (muutub iga aasta
  3. aprillil); 3) kohustada hagejat tasuma kostjate elatis Q pangakontole iga kuu
  4. kuupäevaks; 4) jätta menetluskulud poolte kanda.
  5. Hageja taotleb, et kostjad annaksid ütlusi oma tarbimisharjumuste kohta ning nendega samas eluruumis koos elavate isikute kohta. Samuti taotleb hageja, et telekommunikatsioonikulude tõendamiseks nõutakse välja mobiilioperaatorile maksmist tõendav originaaldokument (kohtule esitatud tõendist ei ole välja loetav makstav lõppsumma ega maksja) või jäetakse see tõend arvestamata.
  6. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka uued tõendid (tõend arvuti maksumuse kohta; 09.02.2022–09.03.2022 e-kirjavahetus täituri ja hageja vahel; 05.04.2023–02.06.2023 ekirjavahetus täituri, laste ema ning laste isa vahel; tõend laenumakse suuruse kohta; laenumakse suuruse muutmise teatis).
  7. 11.03.2024 esitas hageja täiendava tõendi (04.03.2024–10.03.2024 e-kirjavahetus hageja, kostja I, laste ema ja kostjate lepingulise esindaja vahel), millega hageja soovib tõendada laste ema poolset takistamist suhtlemisel lastega, kirjavahetust kompromissi sõlmimiseks ja vastaspoole poolt kunstlikku menetluskulude tekitamist.
  8. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud arvestamata mastaabisäästu PKS § 101 lg 7 kohaselt. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% võrreldes esimese lapse elatise 11 2-22-58 summaga. Riigikohtu lahendi nr 2-19-191690/42 p 14.4 kohaselt on mastaabisäästu puhul erandiks mitmikud või suurem vanusevahe kui kolm aastat. Riigikohtu hinnangul tuleb mastaabisäästu arvestada automaatselt. RAKE uuringus on leitud, et mitme lapse puhul, kui vanusevahe ei ole suurem kui 3 aastat, esineb mastaabisääst. Kostjate vanusevahe on umbes 2,5 aastat. Faktiliselt on poiste kasvud nii erinevad, et nad ei kanna samas suuruses riideid ning nooremale lapsele sobivad selga vanema lapse riided, mis on vanemale lapsele väikseks jäänud. Mastaabisääst tuleb üldiselt kõigi kulude pealt (seep, hambapasta, toit, riided, transport, elektroonika, koolitarvete jne pealt). Kohus ei ole hinnanud igakuiseid vajadusi eraldi faktipõhiselt, et saaks leida, et mastaabisäästu kohaldamiseks puudub alus. Kohus leidis ebaõigesti, et puude tõttu ei ole põhjendatud mastaabisäästu kohaldamine, kohus ei ole seda seisukohta põhjendanud. Ka keskmist elatist ületavates vaidlustes, kus kulutused ei ole kuludokumentidega tuvastatud ning lähtutakse üldistest uuringutest, on asjakohane arvestada mastaabisäästuga.
  9. Kohus on jätnud elatise suuruse arvutamisel arvestamata puudega lapse toetusega. PKS seletuskirja kohaselt ei võeta elatise summa kindlaksmääramisel üldjuhul arvesse muid sotsiaaltoetusi, sh ka mitte näiteks puudega lapse toetust, välja arvatud olukorras, kus last kasvatav vanem taotleb PKS § 102 lg 3 alusel PKS § 101 alusel arvutatuga võrreldes elatist suuremas summas. Käesoleval juhul see nii oli, mistõttu pidanuks võtma arvesse ka puudega lapse toetuse. Puude toetuse arvestamata jätmiseks ei anna alust see, et lapsed ei viibi hagejaga ning suhtluskorda kindlaks määratud ei ole.
  10. Kui kohus on võtnud positsiooni selgitada välja vajaduspõhine elatis suuremas summas, kui seda näeb ette PKS § 101, siis jääb ebaselgeks miks kohus osades punktides tugineb osaliselt PKS §-le 101 (keskmise elatise väljamõistmise põhimõtted) ja teistes PKS § 102 lg-le 3 (vajaduspõhise elatise väljamõistmise põhimõtted). Erinevate arvestuspõhimõtete loogikat ei saa rakendada üheaegselt, st korraga ei saa näha ette keskmisi kulutusi lisaks vajaduspõhistele kulutustele.
  11. Maakohus on teinud ebaõiged järeldused hageja varalise seisu kohta. Hageja on elatise maksmise kohustust korrektselt täitnud ning elatisevõlgnevus puudub. Hageja ei ole elatisevõlgnik. Hageja on palunud täiturilt keelumärgete kustutamist. Sissenõudja sellele palvele nõusolekut ei andnud ning täitur keelumärkeid ei kustutanud. Olgugi, et hagejal on viis kinnistut, siis kuni hageja ei saa nende kinnistutega midagi teha (seatud on keelumärked), on need kuluallikad. Transpordimaal väärtust ei ole ja Kose korterit ei ole olnud võimalik laenuga remontimiseks koormata, sest pangad ei anna laenu keelumärkega koormatud kinnisasjale. Setomaa kinnistud on metsakinnistud, mis annavad tulu üksnes siis, kui sinna mets peale kasvab. Järgmine kord, kui seal metsa teha annab, on ca 40 aasta pärast, seetõttu on ka see kinnistu tegelikkuses üksnes kuluks. Müüa seda samuti võimalik ei ole, kuna seda koormab vastav keelumärge. Hagejale kuuluv osa Kohila elamust on koormatud laenuga.
  12. Seoses hageja majandusliku seisundiga palus hageja arvestada, et tulenevalt euribori suurenemisest on hageja osa eluasemelaenust suurenenud. Eluasemelaenu kogumaksumus on hetkel 1114,66 eurot ning laenumakse tõuseb veel. Lisaks on kodukindlustus ja kommunaalmaksed. Seega on hageja kulu seoses eluasemelaenuga igakuiselt 557,33 eurot (1114,66/2). Lisaks on kommunaalkulud (talviti elekter, küttepuud, internet, vesi) vähemalt 400 eurot kuus, millest hageja osa on 200 eurot. Kokku peab hageja arvestama igakuiste eluasemekulude näol vähemalt 757,33 euroga.
  13. Maakohus märkis, et hagejal on enda jaoks peale elatiste mahaarvamist 1000 eurot. Kui sellest summast maha arvestada 757,33 eurot, siis jääb hagejale toidukulu, transpordikulu, 12 2-22-58 tervisekulu ja muude kulude katmiseks 243 eurot. Alates 01.04.2023 kohustub hageja maksma elatist 403,82 eurot kuus, mis tähendab igakuist väljaminekut 806,82 eurot, millele lisandub veel kolmas laps, kellele peaks hageja samuti võrdselt tasuma ülalpidamist 403 eurot, kokku 1209,82 eurot. Liites sellele eluasemekulud 757 eurot, teeb see ümardades 1966 eurot. See tähendab, et hageja peaks olema võimeline ära elama 250 euroga kuus. Sellisel moel on hagejal võimatu pidada end ülal kostjatega vähemalt samataolises ulatuses. Hageja märgib, et ta saab juba oma haridustaset ja eriala arvestades üle keskmise palka, mida analoogne keskmine sama haridustaseme ja erialaga inimene teenib. Samuti ei ole keelumärgete tõttu võimalik hagejal ühtegi kinnistut müüa, arendada vms, et raskel hetkel enda või laste ülalpidamise vajadusi rahuldada või maamaksu kohustusest vabaneda.
  14. Kohus ei ole

§-st 459 tulenevalt põhjendanud, millised olulised muudatused on vahepeal täiendavalt tekkinud võrreldes varasema kohtuotsuse alusel tuvastatud asjaoludega, mis põhjendaks elatise suurendamist üle keskmise. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-165-13 sedastanud, et kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Kostjad ei ole piisavalt ja veenvalt põhistanud, et nende vajaduste suurus on aastatega suurenenud. Väited on olnud paljasõnalised ning tõendeid ei ole esitatud. Kostjate esindaja ei esitanud kuludokumente hoolimata kohtu selgitusest ja nõudest seda teha. Tõendamata kulutuste osas tuleb lähtuda varasemast miinimumelatise suurusest või esitatud tõendatud kuludokumentidest ning hinnata nende asjakohasust laste reaalsete vajaduste suhtes.

  1. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei ole elatise nõudest maha arvestanud maksuvaba tulu ja eluaseme intressi tagastamist, mille võrra eluaseme kulutused on tegelikult väiksemad.
  2. Kohtu põhjendustes jäi ebaselgeks, miks kohus leidis suuri erinevusi RAKE uuringu kategooriates nagu telekommunikatsioon (RAKE uuringu järgi 25 eurot, kohtu hinnang 58,59 eurot), vaba aeg (RAKE uuringu järgi 28 eurot, kohtu hinnang 50 eurot), tervishoid (RAKE uuringu järgi 6 eurot, kohtu hinnang 10 eurot), haridus (RAKE uuringu järgi 65 eurot, kohtu hinnang 100 eurot), riided (RAKE uuringu järgi 52 eurot, kohtu hinnang 80 eurot), hügieen (RAKE uuringu järgi 13 eurot, kohtu hinnang 35 eurot). Sisuliselt leiab kohus, et hinnad on 3 aasta jooksul läinud 80% kallimaks. Kohus ei ole hinnanud laste reaalseid vajadusi arusaadavalt. Lisaks on maakohtu otsus kulude suuruse hindamisel osaliselt põhjendamata.
  3. Hariduskulud ei ole tõendatud. Kohus mõistis välja hariduskulud 100 eurot kummagi kostja kohta kuus tagantjärele aja eest, millal kostjatel puudus huvitegevus.
  4. Seoses telekommunikatsioonikuludega taotles hageja nähtavaks tegemist, kellele telefoniarve koostatakse ja kes on selles ühises leibkonnas, kelle pealt makstakse. Kuna peres on vähemalt üks arvuti, siis jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et arvuteid on veel vaja. Juhul kui laste ema käib tööl, siis on väga suure tõenäosusega ka tööarvuti kasutamise võimalus. Kõige lihtsam lauaarvuti tavaliste koolitööde tegemiseks maksab umbes 159 eurot. Juhul kui osta arvuti (159 eurot) ja nutitelefon kasvõi 90 euro eest, siis kogukulu lapse kohta on 249 eurot aastas, mis on 20 eurot kuus. Telefonipakettide valikus on nt Tele2 pakutavad hinnad 6 eurot kuus 3 GB mobiiltelefoni paketi eest ning 15 GB-ne netipakett maksab 12 eurot. Lisaks ei ole arvuti ja telefon esemed, mida igal aastal tuleb osta. Ka ei pea hageja põhjendatud ja vajalikuks kulutuseks Netflixi ja Spotifyd.
  5. Kohtu põhjendused ravimite kulu suuruse kohta jäävad ebaselgeks. Laste ema ei osta lastele isegi retseptiravimeid, seega tundub väheusutav see, et selle asemel ostetakse igakuiselt 13 2-22-58 käsimüügiravimeid. Lisaks on ravimite ostmine suvel lastele arusaamatu seetõttu, et lapsed viibivad samal ajal vanaisa juures Peipsi ääres ja ema viibib Viimsis.
  6. Kostja II on tunnistatud sügava puudega lapseks, mistõttu saab ta igal aastal 450 eurot valla poolt toetust huvitegevuse ja transpordi jaoks. Viimsi Vallavolikogu 12.12.2017 määrus nr 19 „Huvihariduses ja huvitegevuses osalemise toetuse maksmise kord lapsevanematele“ (edaspidi kord) § 4 lg 2 p 3 näeb ette soodustuse saajana ka puudega lapse. Korra § 5 lg 1 näeb ette 250 eurot õppuri kohta huvikooli või huvitegevuse ringitasu hüvitamiseks aastas, kuid see ei või ületada 50% õppetasust või ringitoetusest. Lisaks näeb korra § 5 lg 2 ette transporditoetuse kuni 75% transpordikulust, kuid mitte rohkem kui 200 eurot lapse kohta. Põhjendamatu on mõista hagejalt välja kulutused, mis tegelikult valla poolt teisele vanemale hüvitatakse.
  7. Maakohtu selgitus ülalpidamiskulu suuruse kohta otsuse p-s 34 ei ole jälgitav. Kui igakuise elatise baassummaks on 329,37 eurot, millele lisandub indekseerimise tulemusena
  8. aasta tarbijahinnaindeks, mis statistikaameti kalkulaatori kohaselt on 17,7%, siis kokku on baassumma 387,66 eurot, mitte 393,27 eurot.
  9. 11.03.2024 seisukohas märgib hageja vastuseks kostjate vastuväitele, et 450 euro suurune iga-aastane valla toetus on oluline asjaolu ja sellega arvestamist ei saa pidada üllatuslikuks. Tegu on üldteada toetusega, mille kasutamata jätmine viitab üheselt asjaolule, et lapsi ei ole huviharidust omandama suunatud. Kui lapsed ei ole käinud huviharidust omandamas ega vaja kodu ümbruses mingit transporti, siis on alusetu nõuda nende kulude hüvitamist hagejalt. Vastustajate seisukoht
  10. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuses esitatud taotlused rahuldamata.
  11. Olukorras, kus kostjad on esitanud elatise suurendamise hagi ja tõendid kostjate kulude kohta, on alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg 3 kohaselt kohtul võimalik elatis välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas.

§ 459

sätestatut ei ole vaja kohaldada, kuna hageja ise avas vaidluse ning tugines õigusliku olukorra muutumisele, mis tõi kaasa kostjate kohustuse kulude tõendamisel. Lisaks ei ole varasema lahendiga kostjate kulusid kululiikide kaupa tuvastatud ega tõendatud, kuna esitatud oli miinimummääras nõue, mil kulude tõendamise koormist ei esinenud.

  1. Mastaabisäästu kohaldamine ei ole põhjendatud. Mastaabisäästu kohaldamine miinimummäärast suurema nõude puhul ei ole kohtule kohustuslik, kuna see kehtib PKS § 101 sätestatud elatisele. Kostjate kulud on kohtu ette toodud ning väiksema kui 3-aastase vanusevahe tõttu ei kulu nooremal lapsel 15% vähem hambapastat, toitu, transporti, koolitarbeid jms, mida apellant loetleb, sest kostjatel on erinevad vajadused ja kulud, mille kohta on kohtule tõendid esitatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate konkreetsete kulude puhul esineks mastaabisäästu.
  2. Hageja väidab esmakordselt apellatsioonkaebuses, et kostjad saavad igal aastal Viimis Vallavalitsuselt 450 eurot huvihariduse- ja transporditoetust. Kostjad paluvad jätta selle väite tähelepanuta. Kostjad ei ole Viimis Vallavalitsuselt selliseid toetusi saanud.
  3. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda (

§ 163

lg 2), kuna kohus lahendas asja selliselt, nagu on pigem pakkunud kompromissiga kostjad. 14 2-22-58

  1. 11.03.2024 esitasid kostjad täiendavad tõendid (07.03.2024 kompromissettepanek, kontoväljavõte kostja I koolilõpetamise kulude kohta; kontoväljavõte kostja I kitarrikursuse kulude kohta; kontoväljavõte kostja I stsenaristika kulude kohta; 08.03.2024 kompromissi ekirjavahetus; 08.03–10.03.2024 e-kirjavahetus; 05.03.2024 e-kirjavahetus; kostja I ja kostjate ema pöördumine; Drive it Up arved nr 195513 ja nr 195597; kostja I õppimise tõend). Kostjad paluvad 11.03.2024 seisukohas arvestada asja lahendamisel kostja I hariduskuludega huviharidusele (kitarrikursus kokku 550 eurot). Kostja I on vahepeal saanud täisealiseks, kuid jätkas täisealiseks saamisel õppimist YYY, seega on õigustatud asja lahendamine kostja I osas ka pärast täisealiseks saamist. Samuti paluvad kostjad arvesse võtta kostja I lõpetamisega seonduvaid kulusid kokku 328,38 eurot. Kostjad on esitanud 13.04.2023 maakohtule kostja I lõpetamisega seotud kulude osas tõendid ja palunud ühekordse summana välja mõista 148,69 eurot, kuid maakohus on jätnud need tõendid asja lahendamisel arvesse võtmata hoolimata sellest, et otsuse p-s 36 leiab maakohus, et need kulud tuleks igapäevase elatise sisse arvestada. Samas ei ole maakohus esitatud tõendeid lõpetamise kulude osas kostja I elatise sisse arvestanud ning selliselt on maakohtu lahend vastuoluline ja nende kulude osas puudulik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas kostjate vastuhagi elatise suurendamiseks kostja I puhul 05.12.2022–31.12.2022 eest üle 256,63 euro ja alates 01.01.2023 üle 284,65 euro kuus ning kostja II puhul 05.12.2022–31.12.2022 eest üle 256,63 euro, 01.01.2023–31.03.2023 eest üle 284,65 euro kuus ning alates 01.04.2023 üle 342,73 euro kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostja I kasuks välja igakuise elatise 05.12.2022–23.12.2023 ühekordse summana 3598,97 eurot. Kostja II osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab välja elatise 05.12.2022– 31.12.2022 eest 256,63 eurot, 01.01.2023–31.03.2023 eest 284,65 eurot kuus ning alates 01.04.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 342,73 eurot kuus (s.o baassumma 332,18 eurot, mida indekseeritakse alates 01.04.2024 igal aastal, ning millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning millest arvatakse maha pool kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 alusel makstavast lapsetoetusest). Tulenevalt sellest, et kostja I elatis tuleb välja mõista ühekordse summana, tuleb tühistada maakohtu poolt kostjale I elatise maksmise kord. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 58. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud (

§ 651lg 1).

Käesoleval juhul on hageja vaidlustanud vastuhagi rahuldamise osas, millega mõisteti temalt kostja I kasuks välja igakuine elatis perioodil 05.12.2022 – 23.12.2023 üle 260 euro ning kostja II kasuks perioodi 02.12.2022 – 31.12.2022 eest üle 250 euro ning alates 01.01.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o 10.07.2026) üle 260,33 euro kuus. Hageja leiab, et kostja I puhul ei tule elatist indekseerida, kostja II puhul oleks (esimest korda 01.04.2023) indekseeritavaks baassummaks mitte üle 249,78 euro. Muus osas, sh menetluskulude jaotuse osas, hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kostjad apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles muudeti elatise maksmise perioodi kuni kostjate täisealiseks saamiseni (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3), ning jaotati menetluskulud 15 2-22-58 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hageja vaidlustatud osas. Tõenditega seotud taotlused I 59. Kuna menetlusosalised on esitanud ringkonnakohtule uusi tõendeid, samuti muid tõenditega seotud taotlusi, lahendab kohus esmalt taotlused. 60. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

§ 652

lg 3 p 1 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata siis, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta.

§ 652

lg 3 p 2 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata ka siis, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, sh kui asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

§ 652

lg 4 järgi peab uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjendata või ei põhistata, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. • Apellatsioonkaebuses esitatud taotlused 61. Hageja esitas koos 09.11.2023 apellatsioonkaebusega taotlused tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Kostjad vaidlesid hageja taotlustele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kõik hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotlused tuleb jätta rahuldamata ja tõendid vastu võtmata. 1) Hageja taotles, et kohus võtaks kostjatelt ütlused tarbimisharjumuste kohta ning nendega samas ruumis koos elavate isikute kohta. Hageja ei täpsustanud, milliseid tarbimisharjumusi peaks ütlustega selgitama, kuid maakohtus esitas hageja samalaadse taotluse korteris arvuti olemasolu kohta ütluste saamiseks. Maakohus jättis 10.10.2023 kohtuotsusega hageja taotluse rahuldamata. Maakohus selgitas, et kostjaid ei saa kuulata üle tunnistajatena (

§ 251lg 1).

Kohus ei pidanud asjakohaseks ka kostjate vannutamata ülekuulamist (

§ 271

lg 2) ega nende seadusliku esindaja vande all ülekuulamist kostjate asemel (

§ 271lg 1).

Kostjad kinnitasid oma 24.04.2023 seisukohas, et neil on emaga kolme peale kasutamiseks üks arvuti. Kohus leidis, et vajadus kasutada arvutit õppetööks on ilmne ning kuna arvuti olemasolus vaidlust ei ole, ei ole seda vaja ka täiendavalt tõendada. Kohus pidas ebavajalikuks ütlustega üle kinnitada, et keegi ööbib vahel veel korteris. Kohtu hinnangul ei saaks see asjaolu tuua kaasa selle isiku arvestamist eluasemekulude jagamisel. Selle kindlaks tegemist, et korteris elab keegi lisaks kostjatele ja nende emale, hageja ei taotlenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti kostjad tunnistajana üle kuulamata, samuti vannutamata üle kuulamata (

§ 251lg 1, § 271 lg 2).

Asjas puudub vaidlus, et kostjate kasutuses on arvuti, mistõttu puudub vajadus seda täiendavalt tõendada (

§ 238lg 1).

Kostjate seadusliku esindaja vande all ülekuulamist hageja ringkonnakohtus taotlenud ei ole, mistõttu ei pea ringkonnakohus sellist taotlust ka lahendama. Samuti märgib ringkonnakohus, et kostjad on maakohtus vastuseks kohtunõudele kinnitanud, et korteris elavad vaid kostjate ema ja kostjad. Kostjad on rõhutanud, et nad ei saa negatiivset asjaolu täiendavalt tõendada (13.04.2023 menetlusdokumendi p 2.1, I kd, tl 106). 2) Hageja taotles apellatsioonkaebuses telekommunikatsioonikulude tõendamiseks esitatud Elisa AS arve originaali väljanõudmist, kuna esitatud tõendist ei nähtu makstav lõppsumma. 16 2-22-58 Maakohus on hageja samasisulise taotluse rahuldamata jätnud. Ka ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata, kuna asjaomasest Elisa AS oktoobri 2022 arvest (dtl 66, pabertoimikust puudub) nähtuvad piisavalt selgelt kostja I ja kostja II mobiiltelefonidega seotud kuluread (mõlema kostja puhul 15,99 eurot). Kostjad on vastuhagis nimetanud igakuiseks mobiiltelefoni teenuse kasutamise kuluks arvelt nähtuva summa 15,99 eurot kuus. Hageja ei ole vaidlustanud, et tegemist on kostjate I ja II mobiiltelefoninumbritega. Ringkonnakohus leiab, et kuna vaidlust ei ole, et tegemist on kostjate telefoninumbritega ning et teenuse eest tuleb tasuda, siis on toimikus olev arve piisav, et tõendada asjaomase teenuse kasutamise tasu (

§ 238lg 1).

3) Lisaks esitas hageja 09.11.2023 apellatsioonkaebuse kui faili osana kuulutuse lauaarvuti DELL 3040 maksumuse kohta summas 159,99 eurot ning 2023. aasta kirjavahetuse täituri, hageja ja kostjate ema vahel. Kohus jätab lauaarvuti müügikuulutuse vastu võtmata. Seda, et arvuteid müüakse eri hindadega, on hageja esile toonud ka maakohtu menetluses (I kd, tl 79 pöördel). Hageja ei ole selgitanud, miks just konkreetne müügikuulutus on käesolevas asjas täiendavalt relevantne ning miks ei saanud ta seda esitada maakohtus. Ringkonnakohus leiab, et tõendi esitamine ringkonnakohtule ei ole põhjendatud (

§ 238lg 1, § 652 lg 3 p 2).

Kohus jätab vastu võtmata ka hageja esitatud e-kirjavahetuse, kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole hageja elatisevõlgnevus, vaid vajaduspõhise elatise kindlaksmääramine. Samuti oli 2023. a aprillist juunini peetud e-kirjavahetus olemas ka maakohtu menetluse ajal (

§ 238lg 1, § 652 lg 3 p 2).

4) Lisaks esitas hageja 09.11.2023 apellatsioonkaebuse lisana hageja ja täituri vahelise

  1. aasta e-kirjavahetuse. Kohus jätab vastu võtmata ka selle e-kirjavahetuse, kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole hageja elatisevõlgnevus, vaid vajaduspõhise elatise kindlaksmääramine. Samuti oli
  2. aastal peetud e-kirjavahetus olemas maakohtu menetluse ajal ning selle oleks saanud esitada maakohtu menetluses (

§ 238lg 1, § 652 lg 3 p 2).

5) 09.11.2023 apellatsioonkaebuse lisana esitas hageja tõendid kodulaenulepingu jäägi kohta. Hagejal on esitanud tõendid sama kodulaenulepingu nr 22-077088-EL kohta maakohtus (I kd, tl 157 – 162 pöördel). Seega puudub vaidlus, et hageja on kodulaenu võtnud. Asjaolu, et laenulepingu intress võib olla pärast maakohtu otsust tõusnud, ei anna alust selle tõendi vastuvõtmiseks. Intress muutub ajas ning võib mõne aja pärast uuesti langeda. Kuna asjaolu, et hageja on sõlminud kodulaenulepingu, on juba tõendatud, puudub alus uue sama laenuga seotud tõendi vastuvõtmiseks (

§ 238lg 1).

• 11.03.2024 poolte esitatud tõendid

  1. Pärast apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja lõppemist (mis oli
  2. detsembri keskel) ja alles kohtu poolt pooltele kompromissettepaneku tegemise järgselt esitasid kostjad 11.03.2024 järgmised tõendid: 1)
  3. aasta märtsis peetud e-kirjavahetuse hagejaga kohtu pakutud kompromissi teemal; 2) Swedbank AS konto väljavõtte kostja I aktuse ja klassireisi kulude kohta; 3) Swedbank AS konto väljavõtte kostja I kitarrikursuse maksumuse kohta novembris 2023 ja detsembris 2023 ning seonduvad Drive it Up arved; 4) 19.02.2024 maksekorralduse kostja I stsenaristika kursuse eest maksmise kohta; 5) Kostjate ema ja kostja I pöördumise; 17 2-22-58 6) Kostja I tõendi selle kohta, et ta õpib YYY. 62.
  4. Ringkonnakohus võtab kostjate esitatud tõenditest vastu
  5. aasta märtsis peetud ekirjavahetuse, kuna see seondub kohtu pakutud kompromissi arutamisega ning asjaomaseid tõendeid ei saanud varem esitada (

§ 652lg 3 p 2).

62.2. Muid kostjate 11.03.2024 esitatud tõendeid (eesp p 62 alap-d 2–6) ringkonnakohus vastu ei võta, kuna need on juba toimikus või ei ole asjakohased (

§ 238lg 1, § 652 lg-d 3 ja 4).

Samuti on kõik tõendid esitatud pärast apellatsioonkaebusele vastamise tähtaega (

§ 329lg 1).

1) Kostjad esitasid Swedbank AS konto väljavõtte, millest nähtub, et makstud on järgmiste ürituste eest: kostja I klassireis juunis 2023 (kokku 212,38 eurot), lõpuaktus (kokku 115 eurot) ja lõpukella kringel (1 euro). Ringkonnakohus märgib, et kostjad on selgitanud asjaomaste kulutuste kandmise vajadust või nende kandmist juba maakohtus (13.04.2023 menetlusdokumendi p-d 19–25, I kd, tl 109, samuti I kd, tl 147–151) Kostjad on selgitanud, et lõpetamisega seotud kulud on kokku 297,38 eurot. Ringkonnakohtule esitatud konto väljavõtte kohaselt on samad kulud 328,38 eurot. Kohus leiab, et kuna tegemist on samas suurusjärgus kulutustega, mida tuleb arvesse võtta hariduskulu grupi raames, siis on kostjad juba piisavalt tõendanud, et kooli lõpetamisega kaasnesid kostjal I ühekordsed kulud. Samuti on tõend esitatud hilinemisega, kuna selle oleks saanud esitada ka hiljemalt apellatsioonkaebuse vastuse esitamise ajal. Ringkonnakohus ei võta uut tõendit vastu (

§ 238lg 1, § 329 lg 1).

2) Ringkonnakohus leiab, et Swedbank AS konto väljavõte kostja I kitarrikursuse maksumuse kohta novembris 2023 ja detsembris 2023 ning seonduvad Drive it Up arved (kokku 550 eurot) ei ole relevantsed, kuna kostja I sai täisealiseks 23.12.

  1. Ühekordseid suuri kulutusi, millelaadseid varem ei ole kantud, täisealiseks saamise ja sellele eelneval kuul, ei saaks arvesse võtta igakuise elatise määramisel, mis kuulub kostja I kasuks väljamõistmisele vaid perioodi detsember 2022 kuni 23.12.2023 eest. Kohus lisab, et Drive it Up arve nr 195513 (algajate kitarrikursus) oli tasutud 11.11.2023, st enne apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja lõppu, mistõttu on see esitatud hilinemisega. Mis puudutab Drive it Up arvet nr 195597 (edasijõudnute kitarrikursus), siis see on koostatud 18.12.2023 maksetähtajaga 28.12.
  2. Kostja II ei ole tõendanud, et kõnealune kitarrikursus toimus üldse
  3. aastal. Arve kuupäeva järgi võib see olla tasutud ka kursuse jätkamise eest
  4. aastal. Igal juhul ei ole täisealise kostja II huviringi kulud käesolevas asjas asjakohased (

§ 238lg 1, § 652 lg 4, § 329 lg 1).

3) Kostja I tõend selle kohta, et ta õpib YYY, ning 19.02.2024 maksekorraldus kostja I stsenaristika kursuse eest maksmise kohta ei ole asjakohased ning ringkonnakohus ei võta neid vastu (

§ 238lg 1, § 652 lg 4).

Käesolevas menetluses mõistetakse kindlaks elatis, mida hageja kohustub tasuma kuni kostjate 18-aastaseks saamiseni. Kostja I sai täisealiseks 23.12.2023. PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni (RKTKo 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 13). 4) Kostjate ema ja kostja I kirjalik pöördumine ei ole asjakohane tõend, kuna suhetega seonduvad etteheited hageja suunal ei mõjuta elatise suurust. Hageja ei ole väitnud, et kostjad elaksid temaga koos ning et seetõttu tuleks elatist vähendada. Seega ei oma poolte omavahelised suhted ja suhtlemine käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Samuti on tõend esitatud 18 2-22-58 hilinemisega, kuna selle oleks saanud esitada maakohtus või hiljemalt apellatsioonkaebuse vastuse esitamise ajal. Ringkonnakohus ei võta tõendit vastu (

§ 238lg 1, § 652 lg 4, § 329 lg 1).

  1. 11.03.2024 esitas ka hageja seoses kompromissiläbirääkimistega
  2. aasta märtsis peetud e-kirjavahetuse. Kuna kohus võttis vastu kostjate 11.03.2024 esitatud sama perioodi ja kompromissi arutamist käsitleva e-kirjavahetuse, siis võtab kohus vastu ka hageja esitatud kirjavahetuse, kuna seda ei olnud maakohtu menetluse ajal olemas ja seda ei saanud varem esitada (

§ 652lg 3 p 2).

  1. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus vastu kostjate ja hageja 11.03.2024 esitatud e-kirjavahetuse, mida on peetud
  2. aasta märtsis. Kõik muud tõenditega seotud taotlused jäävad rahuldamata ja tõendid vastu võtmata.
  3. Edasi hindab ringkonnakohus hageja etteheiteid selle kohta, et maakohus on kostjate vajadusi ja seonduvaid tõendeid vääralt hinnanud, samuti, et hageja majanduslikku olukorda ei ole kohaselt hinnatud (I). Seejärel hindab ringkonnakohus hageja väiteid selle kohta, et vajaduspõhist elatist tuleks vähendada mastaabisäästu ja kostja II saadava puudega lapse toetuse võrra (II) ning määrab kindlaks kostjatele I ja II mõistetava elatise ning selle tasumise korra (III). Viimasena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust (IV). II Kostjate tegelike vajaduste hindamine. Hageja majanduslik olukord
  4. 01.02.2014 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5244 oli hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis poolena Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast. Seega pidi hageja tulenevalt perekonnaseaduse muudatustest alates 01.01.2022 tasuma mõlemale kostjale 292 eurot kuus. Käesolevas asjas esitas hageja hagi elatise vähendamiseks õigusliku olukorra muutumise tõttu (PKS § 217² lg 1) ning kostjad seejärel vastuhagi elatise suurendamiseks lähtudes tegelikest vajadustest. Maakohus rahuldas kostjate vastuhagi elatise suurendamise osas osaliselt. Kostjad apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega peab ringkonnakohus esmalt kontrollima, kas maakohtu välja mõistetud elatis vastab kostjate tegelikele vajadustele või peaks see olema väiksem, nagu väidab hageja.
  5. Riigikohus on selgitanud, et kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.8). Seega tuli kostjatel tõendada konkreetsete vajaduste ja kulutuste suurust, kuna nad soovisid elatist mitte PKS § 101 alusel, vaid lähtudes väidetavalt suurematest kulutustest. Ringkonnakohus nõustub osaliselt hageja apellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et teatud kulugruppide puhul ei ole maakohtu hinnang piisavalt põhjendatud.
  6. Ringkonnakohus vastab esiteks hageja üldisele etteheitele, et hageja ei saa aru, millest maakohus lähtunud on – kas konkreetsetest kuludokumentidest, RAKE uuringust või millestki kolmandast. Ringkonnakohus selgitab, et teatud liiki kulutused on olemas iga lapse puhul ning nende kandmise vajaduses ei saa olla kahtlust. Küll võib nende tõendamine euro täpsusega olla võimatu ning ka menetlust liigselt koormav. Sellisel juhul (nt mis puudutab toitu, riideidjalanõusid, hügieeni, majapidamiskulusid jms) saab lähtuda vajaduspõhiste kulutuste hindamisel ka RAKE uuringust. Seejuures tuleb arvestada, et RAKE uuring avaldati küll
  7. aastal, kuid selles on lähtutud veel varasematest andmetest. On üldteada fakt, et 19 2-22-58 elukallidus on tõusnud. Kui kostjad on mingi vajaduse kohta esitanud tõendid, mis tõendavad suuremaid kulutusi kui RAKE uuringu keskmine, siis tuleb lähtuda esitatud tõenditest. Teisalt, kui mingi kulugrupp on RAKE uuringus välja toodud, kuid sellega seotud kulusid konkreetse lapsega seoses ei kanta – mis on samuti võimalik –, siis saab kohus välja mõista ka väiksema summa kui RAKE uuringus või mingit kulu üldse mitte arvesse võtta. Ringkonnakohus vastab apellatsioonkaebuse etteheidetele nendest kaalutlustest ja põhimõtetest lähtudes.
  8. Ringkonnakohus hindab maakohtu otsuses hinnatud tõendeid niivõrd, kuivõrd hageja on nende hindamise kahtluse alla seadnud. Muus osas lähtub ringkonnakohus maakohtus tuvastatud asjaoludest (

§ 652lg 1).

Ringkonnakohus hindab nagu maakohuski kostjate igakuiseid kulutusi RAKE uuringus välja toodud kululiikide kaupa. 69.

  1. Hageja ei ole vaidlustanud seda, kuidas maakohus on arvutanud kostjate eluasemekulu, kuid leiab, et kohus peaks lisaks võtma arvesse maksuvabastusi ja eluasemeintressi vabastusi, mille võrra on eluasemekulu tegelikult väiksem. Käesoleval juhul on maakohus lähtunud eluasemekulu arvutamisel kodulaenust, kodukindlustusest ning kommunaalkuludest ning arvutanud kostjate ja nende ema igaühe igakuiseks eluasemekuluks 168,19 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kuigi eluasemekulu tuleks üldjuhul arvutada keskmise üürihinna võrdluse kaudu, siis kuna pooled ei ole üürikulule tuginenud ning hageja ei ole vaidlustanud eluasemekulu arvutust, ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda muuta. Seda eelkõige põhjusel, et kolmeliikmelise pere 64,1 m² suuruse korteri igakuiseks kuluks ilma kommunaalmakseteta on arvutatud 108,75 eurot, st kokku 326,25 (3*108,75) eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatel oleks võimalik Viimsis sama suurt korterit odavamalt üürida. Üürile lisanduksid ka kommunaalmaksed. Kostjate tõendatud kolme inimese igakuine keskmine kommunaalkulu kokku 150 eurot (st kummagi kostja puhul 50 eurot) ei ole ülemäärane. Seega on ringkonnakohtu hinnangul 168,19 eurot eluasemekuluna mõistlik ja põhjendatud. Eluasemeintresside maksuvabastus ei oma täiendavat tähtsust. 69.
  2. Hageja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta tema väited, et kostjate hariduskulud on tõendamata, kuid sellest hoolimata on maakohus välja mõistnud 100 eurot kummagi kostja kasuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et selles osas ei ole maakohtu põhjendused kooskõlas asjas esitatud tõendite ning poolte väidetega. Hariduskuludena võetakse arvesse koolikulu, kuid ka harrastustele ja huvialadele kuuluvaid kulutusi. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla seda, et kostjatel olid kooliga seotud kulud, sest koolis käiv laps vajab õppevahendeid, samuti toimuvad erinevad kooliüritused, mille kulu tuleb aasta peale ära jagada. Käesolevas asjas ongi kostja I esitanud eraldi tõendid selle kohta, et seoses koolilõpetamisega kandis ta lõpureisi ja lõpuaktuse kulusid. Samal ajal ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad käiksid mõnes treeningus või muus huviringis. Kuigi kindlasti on iga lapse huvides tegeleda kooliväliselt mingi huvialaga, siis olukorras, kus puudub vaidlus, et lapsed reaalselt üheski ringis ei käi, ei ole põhjendatud igaks juhuks arvestada igakuiseks kuluks mh huviringidele 100 eurot. Seejuures ei ole maakohus arvestanud, et kostja I sai täisealiseks 23.12.2023, st vaid paar kuud pärast maakohtu otsuse tegemist, seega ei saanud tema puhul arvestada ka huviringi või treeningu kuludega, mis võivad tekkida kaugemas tulevikus. Ringkonnakohus lähtub vajalike hariduskulude määramisel sellest, et kumbki kostja ei käinud üheski huviringis, kuid kostjal I olid kooli lõpetamisega seoses
  3. aastal ühekordsed suuremad väljaminekud, mida tuleb lisaks koolitarvetele arvestada hariduskulude hulka. Samasugused või mingid muud ühekordsed kooliga seotud väljaminekud võivad tekkida ka kostjal II. Seetõttu määrab ringkonnakohus mõlema kostja hariduskulud samas suuruses. Ringkonnakohus 20 2-22-58 leiab, et vajalikud kulud on võimalik kindlaks määrata RAKE uuringu järgi, milles keskmiseks hariduskuluks väljaspool Tallinna peetakse 39 eurot kuus. 69.
  4. Hageja on vaidlustanud kostjate transpordile arvestatud kulud 37,74 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub, et nende kulutuste kujunemine ei ole praegusel juhul arusaadav. Transpordikuludeks on arvestatud kostjate ema autoga seotud kulud, sh kütus ja kindlustus ning lisaks Elroni rongipiletid sõiduks vanavanemate juurde. Hageja väidab, et kostja I käib koolis jala, kostja II ühistranspordiga (viimast on kinnitatud kostja II rehabilitatsiooniplaanis, I kd, tl 128 pöördel). Samuti on kostjate tavapärased vaba aja veetmise kohad Viimsis kostjate kodunt jalakäimise kaugusel. Hageja on vaidlustanud ka kostjate rongikulu, väites, et kostja II kui puudega isik saab ühistranspordis tasuta sõita. Kostja II ema on selgitanud, et kuna kostjal II on puue, siis ostetakse talle rongis I klassi pilet. I klassis ei saa tasuta sõita. Samas ei ole kostjate ema piisavalt selgitanud, kui suures määras kasutavad tema autot kostjad I ja II. Kohus peab usutavaks, et vähemalt nädalavahetuseti liigutakse kodunt ka kaugemale, kuid peab põhjendamatuks jagada autole kuluvaid kulutusi kostjate ja nende ema vahel võrdselt. Võttes arvesse, et kostjad on sõitnud vanavanemate juurde rongiga, kuid igapäevaselt liiguvad peamiselt jalgsi või (tasuta) ühistranspordiga, on maakohtu määratud summa ülemäärane. Kostjate esitatud tõendid rongipiletite kulu kohta perioodil 30.11.2021 – 01.12.2022, st ühe aasta kohta kokku olid 167,25 eurot (I kd, tl 71), st mõlema kostja puhul keskmiselt 7 euro ringi kuus. Ringkonnakohus võtab arvesse, et mingil määral võib olla vajadus sõita ka autoga või kasutada erandjuhul taksot ning peab mõistlikuks ja piisavalt põhistatud transpordikuluks kummagi kostja puhul 25 eurot kuus. 69.
  5. Hageja on vaidlustanud ka maakohtu määratud telekommunikatsioonikulud kummalegi kostjale 58,59 eurot kuus. Nende kulude sisse on arvestatud arvutid, telefonid ning nende kasutamiseks vajalikud teenusepaketid. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sellises ulatuses ei ole tegemist vajalike igakuiste kulutustega. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et tänapäeval vajab laps nii arvutit kui ka mobiiltelefoni. Siiski ei saa põhjendatuks pidada kõige kallimate tehnikavahendite valikut, kui teine vanem sellega ei nõustu. iPhone’i asemel on võimalik osta ka soodsama firma telefon või kasutatud seade. Samuti ei pea telefoni ja arvutit vahetama iga aasta või paari aasta tagant. Mis puudutab telekommunikatsiooniteenuste kasutamist, siis see kulu on vajalik ning põhjendatud. Ühtegi teenust ei saada tasuta ning telekommunikatsiooniteenuste (telefon, internet, televiisor) kasutamine on tavapärane. Ringkonnakohus nõustub seejuures maakohtuga, et kostjad ei pea valima kõige soodsamat paketti, kuna interneti kasutamise vajadus (sh ka koolitöö tegemiseks) võib nõuda suurema mahuga paketti. Kuna nimetatud teenused on vajalikud, kuid arvuti ja telefonide vahetus toimub mitme aasta tagant ning ei pea valima kõige kallimaid seadmeid, on piisav igakuine kulu 30 eurot. Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsusest aru, et maakohus oleks võtnud arvesse eraldi kulutusi Netflixile ja Spotifyle, mistõttu ei ole vaja hageja väidetele nende kahjulikkuse kohta vastata. 69.
  6. Mis puudutab hageja etteheidet ravimitele kuluvale 12,10 eurole kuus, siis selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda. Kuigi asjaomased kulutused ei ole kulupõhiselt tõendatud, siis mingi kulu tablettidele, vitamiinidele ja muudele apteegikaupadele on elementaarne. Ringkonnakohus ei pea maakohtu määratud summat ebamõistlikuks. 69.
  7. Kuna hageja ei ole järgmisi kulutusi eraldi vaidlustanud, siis lähtub ringkonnakohus maakohtu arvutatud summadest, mida saab pidada mõistlikuks. Ringkonnakohus peab mõistlikuks kulutusi toidule 200 eurot kuus. Tegemist on hilisteismeliste noormeestega, 21 2-22-58 kelle toiduvajadus on sama suur kui täisealisel inimesel. Kuulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot kuus saab lugeda vajalikuks. Igakuine summa kujuneb kogu aasta jooksul tehtavatest kulutustest, mille hulka kuuluvad ka suuremad ja kallimad riideesemed (joped, mantlid), samuti jalanõud ja spordiriided. Ringkonnakohus leiab, et sellises vanuses noorukid ei pea kandma üksteise riideid. Hilises teismeeas ei kasva lapsed enam märkimisväärselt, mistõttu ei pruugi kostja II oma riietest ja jalanõudest selliselt välja kasvada, et kostja I saaks neid kasutada. Ringkonnakohus peab mõistlikuks kulutusi hügieenile 35 eurot kuus, mille hulka kuulub ka kostjate juuksurikulu, mis võib olla vähemalt 20 eurot kuus, nagu maakohus on märkinud. Mõistlikud ja vajalikud on ka majapidamiskulud 10 eurot kuus – tegemist on kuludega, mida tuleb igal juhul kanda, isegi kui nende suuruse kohta ei ole esitatud täpseid kuludokumente. Kulutused vabale ajale (s.o meelelahutus, taskuraha, sünnipäevad) 50 eurot kuus on niivõrd suurte laste puhul mõistlikud ja vajalikud ning ka hageja ise ei seda summat vaidlustanud.
  8. Lähtudes eeltoodust on kummagi lapse põhjendatud igakuine ülalpidamiskulu 649,29 eurot: toit 200 eurot; eluasemekulu 168,19 eurot; riided ja jalanõud 80 eurot; tervishoid 12,10 eurot; hügieen 35 eurot; majapidamiskulud 10 eurot; telekommunikatsioonikulud 30 eurot; hariduskulu 39 eurot; transport 25 eurot; vaba aeg 50 eurot. Ühe vanema igakuine kulu on sellisel juhul 324,65 eurot. Ringkonnakohus leiab, et sellises ulatuses elatis on kooskõlas ka hageja enda elustandardiga ega nõustu hageja väitega, et kostjate kulutused on üle paisutatult kõrged.
  9. Maakohus hindas ka hageja varalist seisu ning leidis, et hagejal on piisav sissetulek kostjatele vajaduspõhise elatise maksmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on vääralt hinnanud hageja majanduslikku seisukorda. Maakohus on õigesti tuvastanud, et alates 01.04.2023 on hageja põhipalk XXX juristina 2830 eurot (I kd, tl 190 ja pöördel). Ringkonnakohus lisab, et hageja on 50% ulatuses osanik OÜ-s W (I kd, tl 140–144), mille kasum kokku oli
  10. aastal 14 123 eurot. Samuti on maakohus tuvastanud, et hagejale kuuluvad kinnistu Kosel, kinnistu Setomaal, kaasomandis eramaja Kohilas ning kaasomandis transpordimaa Viimsi vallas. Kuigi hageja on väitnud, et neid ei saa võõrandada, kuna kostjad on algatanud hageja vastu täitemenetluse ja kinnistutele on seatud kostjate kasuks keelumärked, siis ei muuda see ringkonnakohtu hinnangul fakti, et hagejale kuuluvad erinevad kinnistud. Hageja väited selle kohta, et need on pigem kuluallikad, jäävad paljasõnaliseks. Hageja ise möönab, et kui ta elatist ei tasuks, siis saaks need kinnistud täitemenetluses realiseerida. Hageja väited selle kohta, et tal puudub elatisevõlgnevus, kuid sellest hoolimata toimub täitemenetlus, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul asjassepuutuvad, mistõttu ringkonnakohus neid ei käsitle. Fakt on, et hagejal on kindla ja piisavalt korraliku sissetulekuga töökoht, talle kuulub osa õigusbüroos, samuti on hagejal mitu kinnistut, mis ei ole väärtusetud. See on piisav, et asuda seisukohale, et hagejal ei saa olla probleemi tasuda oma lastele vajaduspõhist elatist. Maakohus on õigesti märkinud, et laenumaksed ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest, seega hageja kodulaen ei oma hageja majandusliku olukorra hindamisel tähtsust. Suur laen ei vabasta elatise maksmisest. Ka asjaolu, et hagejal on veel üks laps, kellele hageja väidatavalt teeb kulutusi umbes 160 eurot kuus, ei tee vajaduspõhise elatise maksmist kostjatele hageja jaoks ülemäära raskeks. Seejuures tuleb arvestada, et kostja I sai 23.12.2023 täisealiseks ning hetkel hageja kostjale I kohtu arusaamist mööda enam elatist ei maksa. Ringkonnakohus peab hageja sissetulekuid ja vara piisavaks, et olla suuteline maksma kostjale I tagantjärele ning kostjale II ka tulevikku suunatult vajaduspõhist elatist. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, nagu oleksid kostjate kulutused märkimisväärselt suuremad hageja enda kulutustest 22 2-22-58 ehk et kostjad lähtuksid kõrgemast elustandardist kui hageja saab lubada. Vastupidi, näiteks eluasemekulude puhul väidab hageja, et tema igakuised kulud on üle 700 euro (elukaaslasega pooleks jagatuna), samas kui kostjatel jäävad need alla 200 euro. III Mastaabisääst ja puudega lapse toetus
  11. Edasi hindab ringkonnakohus hageja väiteid, et vajaduspõhiselt elatiselt tuleks maha arvata mastaabisääst ning kostja II puhul puudega isiku toetus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited ei anna alust elatist neil põhjustel vähendada, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. • Mastaabisääst
  12. Hageja leiab, et kuna kostja I ja kostja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (2,5 aastat), siis oleks tulnud kohaldada PKS § 101 lg-t 7, mille kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Hageja väidab, et nn mastaabisäästu tuleks kohaldada riiete ja jalanõude puhul, aga ka kõigi muude kulutuste pealt nagu seep, hambapasta, toit, transport, elektroonika, koolitarbed jne.
  13. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul oleks mastaabisäästu kohaldamine põhjendatud. Kuna kohus on tuvastanud kostjate vajaduspõhised kulutused, siis ei pea automaatselt kohaldama PKS § 101 lg-t
  14. Käesoleval juhul oleks pidanud hageja tõendama, milliste kuluartiklite puhul ja mis määras konkreetselt tuleks mastaabisäästu kohaldada. Ringkonnakohus on juba eespool p-s 69.6 märkinud, et kuna mõlemad kostjad on hilisteismelised noormehed, siis ei ole iseenesest mõistetav, et noorem kannab vanema riideid ja jalanõusid. 16-17-aastane kostja I ei pruukinud oma riietest ja jalanõudest enam välja kasvada. Sel juhul kannab isik enda riided ja jalanõud ise kulumiseni ära ning neid ei ole võimalik anda kostjale II kasutamiseks, isegi kui kostja II on väiksemat kasvu. Mis puudutab hageja nimetatud muid kulusid, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik, et kahele lapsele ostes kuluks vähem seepi, hambapastat või koolitarbeid. Samuti ei ole põhjendatud eeldada, et üks laps kasutab teise vanu elektroonikavahendeid. Mis puudutab transpordikulusid, siis tasulist ühistransporti kasutades tuleb samuti mõlemale kostjale eraldi pilet osta. Hageja ei ole põhjendanud ka seda, kuidas kulub kahele täisealisele poisile kokku vähem toitu kui ühele ega ole väidetavat mastaabisäästu rahaliselt konkretiseerinud.
  15. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja I on alates 23.12.2023 täisealine ning tema kulutusi pärast seda kuupäeva ei saa ringkonnakohus käesoleva otsuse tegemisel arvesse võtta. See tähendab, et alates 23.12.2023 ei ole teist last, kellega võrreldes saaks arvutada kostja II elatise suhtes mastaabisäästu.
  16. Ringkonnakohus täiendab eelnevate p-dega 74 ja 75 maakohtu otsuse põhjendusi, kuid nagu maakohuski, ei võta mastaabisäästu kostjate elatise määramisel arvesse. • Puudega lapse toetus
  17. Kostjal II on sügav puue, mis hetkel on määratud kuni 09.07.2024 (I kd, tl 21). Kostja II puude eest makstakse kostja II ema arvele 241,64 eurot kuus (I kd, tl 102). Hageja leiab, et kostja II puude eest tasutavat toetust tuleks võtta arvesse kostjale II elatise määramisel. Hageja leiab, et sellist lähenemist toetab Riigikohtu 28.10.2015 otsuse asjas 3-2-1-124-15 p
  18. Hageja 23 2-22-58 rõhutab, et kui kohus määrab elatise suuruse vajaduspõhiselt, siis on lapse vajadused juba tuvastatud ning täiendav puude toetus tuleks elatisest maha arvestada.
  19. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kõnealune säte ei kohusta kohut arvesse võtma muid toetusi. Samas ringkonnakohus nõustub, et teatud asjaoludel võib täiendava toetuse arvessevõtmine olla põhjendatud. Mis puudutab hageja viidatud Riigikohtu lahendit, siis selle juhtumi asjaolud olid põhimõtteliselt teistsugused. Nimelt puudutas vaidlus isikule USA-s makstavat kõrget lapsetoetust (634 USA dollarit kuus). See tähendab, et tegemist oli lapsetoetusega, mitte toetusega, mida oleks makstud sihtotstarbelisel eripõhjusel.
  20. Käesoleval juhul jättis maakohus puudega lapse toetuse elatise suuruse määramisel arvesse võtmata, põhjendades enda otsust sellega, et lapsevanem saab seda toetust kasutada oma äranägemise järgi lapse huvides lapse puudest tulenevate lisakulutuste kandmiseks. Ringkonnakohus nõustub lõppastmes sellega, et käesoleval juhul ei saa puudega lapse toetust hagejalt kostjale II välja mõistetavast elatisest maha arvestada, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi järgnevalt p-des 80–
  22. Ringkonnakohus toob välja, et maakohus on oma 28.03.2023 määruses palunud kostjate seaduslikul esindajal selgitada, kas lastel on nende puudest tulenevaid kulusid (I kd, tl 104– 105). Kostjate 13.04.2023 menetlusdokumendis on selgitatud, et kostjale II on koostatud rehabilitatsiooniplaan, mille kohaselt tuleks arendada kostja II eneseväljendust, peenmotoorikat, loovust, koostöö- ja sotsiaalseid oskusi, keskendumist ja tähelepanu (I kd, tl 106 pöördel – 107). Seisukohas on selgitatud, et kostjal II ei ole tema puudest tulenevalt võimalik osaleda rühmatreeningutes ja laps vajab personaaltreeninguid (nt tantsuteraapia või hobuteraapia), mis on kallid ja kus laps ei ole võimeline iseseisvalt käima – st ka treeningusse viijale-toojale tuleks eraldi maksta. Kostjate seisukohas on selgitatud, et hetkel hageja makstavast elatisest selleks raha ei jätku. Kostjad esitasid ka asjaomase rehabilitatsiooniplaani, kust nähtuvad tegevusterapeudi soovitused, mis hõlmavad erinevaid individuaalteenuseid (I kd, tl 128–138).
  23. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjate vastuhagis ei ole välja toodud kostja II erivajadusi ja nendega seonduvaid kulusid, st erivajadusi ei ole eelnevalt kohtu poolt arvutatud elatise puhul arvesse võetud, saab ja tuleb erivajadused katta puudega lapse toetusest. Olukorras, kus kostjal II on tõendatult sügav puue ning vajadus saada sellega seotud eriteenuseid, ei ole õigustatud ega põhjendatud arvestada tavapäraste igapäevaste vajaduste katmiseks arvutatud elatisest maha puudega lapse toetust. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa teostada kontrolli selle üle, milleks eritoetusi, sh puudega lapse toetust, kasutatakse, kuid asjaomane toetus peaks tagama, et kostja II saab just sellist rehabilitatsiooni nagu kostjate esitatud plaanis on ette nähtud. Olukorras, kus kostjale II mõistetakse käesolevaga välja tavavajadusi kattev elatis, saab puudega lapse toetust kasutada konkreetselt puudega seotud teenuste saamiseks ja sobivate huvialadega tegelemise kulu katteks.
  24. Hageja on viidanud ka Viimsi Vallavalitsusest saadavatele toetustele. Kostjad on eitanud Viimsi vallast mis tahes täiendavate toetuste saamist ning ka hageja ei ole tõendanud, et kostjad selliseid toetusi oleksid saanud või saaksid. Seetõttu ei saa kohus kohaliku omavalitsuse teoreetiliselt makstavaid toetusi elatise arvutamisel arvesse võtta. 24 2-22-58
  25. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus kostja II elatisest muude toetuste mahaarvestamiseks kui lapsetoetus (all p 86). IV Elatise suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine
  26. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et nii kostja I kui ka kostja II puhul peaks ühe vanema kanda olev elatise osa olema eespool p-s 70 nimetatud 324,65 eurot (649,29 / 2).
  27. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka vajaduspõhise elatise arvutamisel on edasine indekseerimine kostja II puhul põhjendatud, kuna kostja II saab täisealiseks alles 10.07.
  28. Hageja on oma apellatsioonkaebuse taotluses samuti kostja II elatist alates 01.04.2023 indekseerinud. Seetõttu arvutab ringkonnakohus ka baaselatise. Kuivõrd
  29. aasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 3% oli 46,44 eurot, teeb see käesolevas asjas kostja II
  30. aasta elatise osadeks jagamisel baassummaks 278,21 eurot (324,65-46,44). Baassummat indekseeritakse edaspidi iga aasta
  31. aprillil ning baassummale lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
  32. PKS § 101 lg 5 esimese lause kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Käesoleval juhul said kostja I ja kostja II kuni 31.12.2022 lapsetoetust 60 eurot kuus ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus. Toetus tuleb jagada vanemate vahel pooleks. Seega hageja poolt kantavad ülalpidamiskulud alates hagi esitamisest kuni 31.12.2022 on 294,65 eurot kuus (324,65-(60:2)) ning alates 01.01.2023 284,65 eurot kuus (324,65-(80:2)).
  33. Nagu p-s 85 märgitud, kuulub kostja II puhul elatis alates 01.04.2023 indekseerimisele. Kuna kostja I sai täisealiseks 23.12.2023, siis on kohane tema kasuks välja mõista eelnevalt tuvastatud vajaduspõhine elatis, mis ei kuulu asjaomasel suhteliselt lühikesel perioodil täiendavalt indekseerimisele.
  34. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja I kasuks välja elatise, mis detsembris 2022 oli 294,65 eurot (324,65-(60:2)) ning alates 01.01.2023 on 284,65 eurot kuus (324,65-(80:2)). Detsembris 2022 kuulub elatis väljamõistmisele hagi esitamisest 05.12.2022 – 31.12.2022 ning
  35. aastal kuni kostja I täisealiseks saamiseni 23.12.
  36. Kuna Riigikohtu praktika kohaselt tuleb elatis tagasiulatuva ajavahemiku eest välja mõista ühekordse summana (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 17.2), siis muudab ringkonnakohus maakohtu otsust ning mõistab kostja I elatise perioodi 05.12.2022 – 23.12.2023 eest välja ühekordse summana, milleks on 3598,97 eurot (s.o 256,63 eurot (294,65 eurot
  37. aasta detsembri elatis / 31 päeva x 27 päeva) + 3131,15 eurot (284,65 eurot
  38. aasta elatis x 11 kuud) + 211,19 eurot (284,65 eurot
  39. aasta detsembri elatis / 31 päeva x 23 päeva). Hageja poolt selle perioodi eest kostjale I juba tasutud elatis tuleb välja mõistetud summast maha arvestada.
  40. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja II kasuks elatise välja järgmiselt. Kostja II elatis 05.12.2022 – 31.12.2022 oli 256,63 eurot (294,65 eurot
  41. aasta detsembri elatis / 31 päeva x 27 päeva). Kostja II igakuine elatis 01.01.2023 – 31.03.2023 on 284,65 eurot (baassumma 278,21 eurot, vt ülal p 85, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning millest on 25 2-22-58 maha arvatud pool kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohasest lapsetoetusest; st 278,21 + 46,44 - 40). Kuna baassummat (278,21 eurot) indekseeritakse PKS § 101 lg 3 kohaselt iga aasta
  42. aprillil, st kostja II elatise puhul esimest korda 01.04.2023, siis kuulub alates 01.04.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (10.07.2026) väljamõistmisele 342,73 eurot kuus (s.o baassumma 332,18 eurot (tarbijahinnaindeksi tõus 19,4% võrreldes 278,21 euroga), millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (50,55 eurot) ning millest on maha arvatud pool kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohasest lapsetoetusest (40 eurot); st 332,18 + 50,55 – 40). Baassummat (332,18 eurot) indekseeritakse edaspidi iga aasta
  43. aprillil. Baassummale lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast vastavalt PKS § 101 lg-le 4 ning sellest arvatakse maha pool kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohasest makstavast lapsetoetusest. Hageja poolt kostjale II alates 05.12.2022 juba tasutud elatis tuleb välja mõistetud elatise summadest maha arvestada.
  44. Maakohus määras elatise tasumise kindlaks selliselt, et hageja peab kummalegi kostjale tasuma elatist kostjate ema Q pangakontole iga kuu
  45. kuupäevaks. Kuna kostja I on saanud 23.12.2023 täisealiseks ja ringkonnakohus mõistab kostjale I elatise välja ühekordse summana, siis tuleb tühistada kostjale I elatise tasumise tulevikkus suunatud kord. Ringkonnakohus määrab, et hageja peab tasuma kostja I kasuks välja mõistetud elatise (p 88), millest on maha arvatud juba sama perioodi eest tasutud elatis, Q pangakontole. Kostja II kasuks välja mõistetud elatise peab hageja tasuma Q pangakontole iga kuu
  46. kuupäevaks. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  47. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles menetluskulud jäid kummagi poole enda kanda (

§ 164lg 1).

92. Ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 164lg 1 järgi poolte endi kanda (vt ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.