Obsah (6)

§ 162§ 230§ 657§ 442§ 367§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 42 660 eurot ning viivis põhivõlalt 0,05% (21,33 eurot) päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub tema menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist. Kostja on tehtud tööde akti allkirjastamisega nõustunud, et hageja tegi perioodil
2. veebruarist 2022 kuni
3. veebruarini 2022 talihooldustöid aktis näidatud mahus (58 650 eurot). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis oleksid andnud aluse leppetrahvi nõuda. Kostja peab tõendama leppetrahvi nõudmise põhjendatust. Maakohus rikkus oluliselt otsuse põhjendamise kohustust ja ei ole vajalikke asjaolusid hinnanud. Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu p-i 9.
4. järgi pidi kostja andma hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja alles siis, kui hageja ei oleks puudusi kõrvaldanud, võis kostja pöörduda kolmandate isikute poole teenuse tellimiseks.
5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Lepingu p-i 12.
6. järgi peab lahkhelide korral tõendama töövõtja, et tema töö vastab lepingutingimustele. Tegemist on poolte kokkuleppel tõendamiskoormuse muutmisega

§ 230

lg 1 alusel ning hageja peab juhindudes kostja esitatud väidetest tõendama, et tema tehtud töö vastas lepingu nõuetele. Kostjal oli õigus tööd tellida kolmandatelt isikutelt, kuna hageja rikkus lepingut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et Viru Maakohtu
2. novembri 2022 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse ja materiaalõiguse normide rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel osas, millega maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi põhivõla 29 160 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 10 716,30 eurot nõudes, kokku 39 876,30 eurot ja viivise nõudes 0,05% päevas alates

1. märtsist 2024 kuni põhivõla 29 160 eurot tasumiseni. Menetluskulud tulb jätta poolte endi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8).

Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt jälgitav. Kohus ei ole otsuses kõiki poolte esitatud väiteid ja tõendeid analüüsinud. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (

§ 442lg 8).

Esmalt analüüsib ringkonnakohus, kas kostjale andis aluse tasu maksmisest keelduda kostja leppetrahvi nõue hageja vastu, seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kostja võis tööd tellida kolmandalt isikult ja jätta seetõttu 29 160 eurot hagejale maksmata. 8. Üldise tõendamiskoormise alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 230lg 1).

See tähendab, et

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab tavapäraselt leppetrahvi nõude eeldusi tõendama leppetrahvi nõudja. Põhjendatud on kostja vastuväide, et pooled on lepingu p-s 12.

1. leppinud kokku üldisest tõendamiskoormisest erineva 5 tõendamiskoormise töö lepingule vastavuse tõendamisel. Seega pidi hageja tõendama, et töö vastas lepingule viisil, milles pooled lepingus kokku leppisid. Kostja väide, et hageja ei ole seda maakohtus teinud, on õige. Hagejal lasus käesolevas asjas tõendamiskoormis tõendamaks, et kostjal ei olnud alust leppetrahvi nõuda. Hageja ei ole seda tõendanud. Järelikult võis kostja tasaarvestada enda leppetrahvi nõuded summas 13 500 eurot hageja tasu nõudega.
2. Töövõtulepingu p 9.
3. sätestab, et töövõtja viib mittekohaselt tehtud või tegemata hooldustööd omal kulul vastavusse kehtivate nõuetega koheselt nende ilmnemisel või tellija antud tähtaja jooksul. Töövõtja kohustuse täitmata jätmisel on tellijal õigus tellida vastavate tööde tegemine kolmandatelt isikutelt ja hooldustöö eest tasumisel vähendada töövõtjale makstavat tasu tellija tehtud kulutuste summa võrra. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb lepingu p-st 9.2, et kostja oleks pidanud enne tööde tellimist kolmandalt isikult andma hagejale tähtaja tööde nõuetega vastavusse viimiseks. Tähtaja määramine ei sisaldu kostja vastuse lisadena esitatud tõenditest (talihoolduse kvaliteedikontrolliaktid, dtl 38-46; ülesütlemisavalduses, dtl 50-51). Maakohus andis istungil kostjale tähtaja
4. september 2022, et esitada täiendavaid tõendeid. Kostja pidi mh tõendama, et tal tekkis õigus lepingu alusel kolmandatelt isikutelt töid tellida ning hageja ei saanud töödega hakkama. Järelikult on kohus täitnud selgitamiskohustust. Ka pärast kohtuistungit ei esitanud kostja tõendeid selle kohta, et ta määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja hageja puudusi ei kõrvaldanud. Seega ei ole kostjal alust kolmandatelt isikutelt tellitud tööde maksmust (29 160 eurot) hageja tasu nõudega tasaarvestada. See tähendab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 alusel summas, millest oli maha arvestatud ainult leppetrahv ja millest ei ole maha arvestatud kolmandatelt isikutelt tellitud tööde maksumust. Selliseks summaks on 29 160 eurot (42 660 – 13 500).
5. Pooled on lepingu p-s 9.
6. leppinud kokku viivise 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õiguse nõuda viivist. Vaidlusaluse arve nr 2203026 maksetähtaeg saabus
7. märtsil
8. Seega muutus nõue järgmisel päeval sissenõutavaks ja alates
9. märtsist 2022 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summalt, mille ringkonnakohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks (29 160 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivis 0,05% päevas
10. märtsist 2022 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni
11. märtsil 2024 on kokku 10 716,30 eurot.

§ 367

alusel ja hageja taotlusel mõistab ringkonnakohus kostjalt välja ka edasise viivise 0,05% päevas 29160 eurolt alates

1. märtsist 2024 kuni võla tasumiseni. Põhivõlg koos sissenõutavaks muutunud viivisega on kokku 39 876,30 eurot (29 160 + 10 716,30).
2. Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 6