Obsah (8)

§ 120§ 1573§ 64§ 68§ 65§ 74§ 75§ 404

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-6929 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahen

§ 120

lg 1 järgi 7 kuu vangistusega,

§ 1573

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega, millest

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti S.

Jankovskile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 6.

juuni 2023 kuni 08. juuni 2023, s.o 3 päeva, ja mõisteti karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.

mai 2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust, ning mõisteti S. Jankovskile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui S. Jankovski ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2 ja 9 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Süüdistatav peab alluma elektroonilisele valvele 7 kuu jooksul.

2. märts 2024 registreeriti erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles süüdimõistetu S. Jankovskile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei ole motiveeritud täitma käitumiskontrolli nõudeid.
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2024 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele S. Jankovskile mõistetud ja kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on alates kohtumääruse jõustumisest ja selle alusel karistuse kandmisele asumisest. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et S. Jankovski on jämedalt rikkunud elektroonilise valve kohustust ilma mõjuva põhjuseta ning jätkas õigusvastast käitumist (kahtlustuses

§ 404lg 1 järgi vahi all).

Võib järeldada, et katseaeg on nurjunud, sest S. Jankovski ei teinud kasvõi minimaalseid pingutusi selle edukaks läbimiseks. Tema seletused ei ole veenvad ja lubadused ei ole usutavad. S. Jankovski suhtumisest kontrollnõuete täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas (seda enam, et ta viibib vahi all teises kriminaalasjas). 4. Viru Maakohtu 25. märtsi 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Jankovski, kes palub üle vaadata määruse, kuna leiab, et tema rikkumine ei olnud väga tõsine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et S. Jankovski määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus ning jätab määruskaebuse seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 lg 1 alusel läbi vaatamata. 6. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et

1. a)kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist),
2. b)ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning
3. c)ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud. 7. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et süüdimõistetu määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Maakohus on süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramist kaalunud veenvalt ning arusaadavalt, motiveerides ka seda, miks on põhjendatud käesoleval ajal just karistuste täitmisele pööramine. Määruskaebuses maakohtu väidetele vastuväited puuduvad võrreldes asjaoludega, mida maakohus juba arvestanud on. Arvestades S. Jankovski kriminaalhoolduse kulgu (pidevad probleemid elektroonilise valvega), on maakohus jõudnud kaalumise tulemusena õigesti järeldusele, et süüdimõistetule mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Maakohtu otsustus vastab kehtivale kohtupraktikale ja on proportsionaalne, st praeguseks hetkeks ainuvõimalik lahendus. Määruskaebuses esitatud väited ei lükka seda ümber. Samuti ei näe ringkonnakohus alust määruskaebuse piiridest väljumiseks. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 2 Aarne Sarjas