Obsah (9)

§ 663§ 667§ 596§ 651§ 442§ 599§ 2§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-3155 Tsiviilasi XXX

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu kohtunikule.

Maakohtu kohtunik jättis 26. märtsil 2024 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Avaldaja esitas
2. novembril 2023 kandeavalduse juhatuse liikme Kristjan Paumeri registrikaardilt eemaldamiseks (dtl 6). Kohtunikuabi andis avaldajale
3. detsembri 2023 määrusega tähtaja „juhatuse liikme volituste pikendamise otsuste esitamiseks“ (

§ 596lg 2).

Avaldaja esitas

1. detsembril 2023 kandeavalduse täienduse ning kohtunikuabi andis
2. jaanuari 2024 määrusega teistkordselt avaldajale tähtaja „juhatuse liikme volituste pikendamise otsuste esitamiseks“. Avaldaja vaidlustab kohtunikuabi
3. jaanuari 2024 määrust (vaidlustatud määrus) täies ulatuses, mistõttu kontrollib ringkonnakohus määruse põhjendatust ja seaduslikkust täies ulatuses (

§ 651lg 1 ja § 659).

9. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et vaidlustatud määrust ei olnud võimalik täita. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunikuabi puuduste kõrvaldamise määruse resolutsioon peab olema selge ja üheselt mõistetav (

§ 442

lg 5 koosmõjus § 463 lg-ga 2) ning määrus peab olema põhjendatud (

§ 442lg 8 ja § 463 lg 2).

Kohtunikuabi puuduste kõrvaldamise määrus on

§ 599lg 1 alusel vaidlustatav määrus.

Seetõttu on oluline, et määruse resolutsioonist nähtuksid selgelt ja ühemõtteliselt, milliste puuduste kõrvaldamiseks on kohtunikuabi avaldajale tähtaja andnud. Kohtunikuabi vaidlustatud määruse resolutsioon ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Vaidlustatud määrusest ei nähtu kõrvaldamist vajavad puudused (nt millise juhatuse liikme volitusi tuleb alates millisest hetkest pikendada). Samuti ei ole vaidlustatud määruses eristatud, millisel kandeavaldusel (st kas

1. novembri 2023 või
2. detsembri 2023) esinevate puuduste kõrvaldamiseks on tähtaeg antud. Praegusel juhul on kohtunikuabi
3. jaanuari 2024 puuduste kõrvaldamise määruse resolutsioon identne
4. detsembri 2023 määruse resolutsiooniga, vaatamata sellele, et avaldaja oli
5. detsembril 2023 esitanud uue kandeavalduse ja tõendanud juhatuse liikme I. Auna volituste olemasolu selle esitamise ajal. Seega ei ole vaidlustatava määruse resolutsioon mitte üksnes ebaselge ja ebapiisav, vaid lisaks avaldajat eksitav.
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruses toodud etteheiteid kandeavaldusele on võimalik kogumis mõista selliselt, et
7. novembril 2023 ja
8. detsembril 2023 avaldaja nimel kandeavaldused esitanud juhatuse liikme I. Auna volitusi juhatuse liikmena pikendati alates
9. detsembrist 2023 edasiulatuvalt, kuid taotletava kande tegemiseks on vaja, et tema volitusi pikendataks ka tagasiulatuvalt (alates
10. novembrist 2001). Ringkonnakohus ei nõustu kohtunikuabi etteheidetega. Registripidaja saab kandeavaldust lahendades kontrollida nii seadusega nõutavate dokumentide olemasolu kui ka nende vastavust seaduse nõuetele (äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg-d 1 ja 2). Seadus nõuab, et registripidaja peab kontrollima, kas talle esitatavad dokumendid vastavad seadusega sätestatud vormi- ja ka minimaalsetele sisunõuetele (vt Riigikohtu
11. veebruari 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Seadusest tulenevalt on avaldaja taotletud kande tegemise eelduseks, et registripidajale esitatud kandeavaldusele oleks alla kirjutanud isik, kellel on selleks seaduse järgi õigus, ja et kandeavaldusele oleksid lisatud kõik nõutavad dokumendid ja need oleksid kooskõlas seaduse nõuetega. ÄRS § 41 lg 1 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses 3 ettenähtud tähtaega. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele. Registripidajale esitatava avalduse allkirjastab juriidilise isiku nimel selleks õigustatud isik, eelkõige seaduslik esindaja (ÄRS § 40 lg 2). Seadus ei näe ette, et avalduse peaks allkirjastama registrisse kantud juhatuse liige. Seega on piisav, kui juhatuse liikme registrikaardilt kustutamise kande tegemist taotlevale avaldusele alla kirjutanud isik on valitud üldkoosolekul juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme ametisuhte olemasolu ei sõltu registrikandest, vaid juhatuse valib üldkoosolek (KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 2). Samuti on piisav see, kui varem juhatuse liikmeks olnud isiku juhatuse liikme ametiaega pikendatakse nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt (vt ka RKTKm nr 2-18-4121, p-d 13, 16 ja 20). Riigikohus on ka leidnud, et registripidajal on talle esitatud ühingu organi otsuse sisu hindamisel mh õigus teha kindlaks otsuses väljendatud tahe (RKTKm nr 2-18-4121, p 17). Käesoleval juhul on korteriühistu liikmed teinud
12. detsembril 2023 otsuse, millega nad on registrikaardile juhatuse liikmena kantud I. Auna juhatuse liikme ametiaega pikendanud kolmeks aastaks ja seega on korteriühistu liikmete ühine tahe see, et I. Aun oleks ka edaspidi korteriühistu juhatuse liige.
14. novembri 2023 kandeavalduse (dtl 6) lisaks oli muuhulgas avaldaja
15. novembri 2023 üldkoosoleku protokoll (dtl 12-15), mille p-s 4 on otsustatud juhatuse liikme K. Paumeri tagasikutsumine. Avaldaja nõustub määruskaebuses, et korteriühistu nimel avalduse esitanud I. Aunal ei olnud
16. novembri 2023 kandeavalduse esitamise ajal juhatuse liikme volitusi. Samas on avaldaja esitanud
17. detsembri 2023 kandeavalduse täienduse (dtl 20), millele on lisatud korteriühistu
18. detsembri 2023 üldkoosoleku otsus, millega pikendati I. Auna juhatuse liikme volitusi kolmeks aastaks. Seega oli
19. detsembri 2023 kandeavalduse allkirjastanud korteriühistu juhatuse liikme volitusi omav I. Aun ning kohtunikuabi
20. detsembri 2023 määruses nimetatud puudus on kõrvaldatud. Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks peab I. Auna juhatuse liikme volitusi tagasiulatuvalt pikendama või kuidas see takistab
21. detsembri 2023 kandeavalduses taotletava kande tegemist.
22. Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus kohtunikuabi tähelepanu ÄRS §-le 53, mille kohaselt on kohtunikuabil õigus teha kandeid ka avalduseta (ex officio). Registripidajale on esitatud K. Paumeri
23. juulil 2023 digiallkirjastatud avaldus tema juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks. Ühingu juhtorgani liige võib sõltumata põhjusest igal ajal tagasi astuda, teatades sellest teda valinud või määranud organile. Juhtorgani liikme ametisuhe juriidilise isikuga lõpeb sõltumata sellest, kas juhtorgani liikme osas on registris jätkuvalt kanne või mitte. Kuigi registri kanne juhatuse liikme osas on deklaratiivse tähendusega, peab juriidiline isik tagama kande õigsuse. Kui juriidiline isik ei esita registrile avaldust kustutada registrist isik, kelle ametiaeg juhtorgani liikmena on lõppenud, on nimetatud isikul õigus teavitada registripidajat kande ebaõigsusest. Kuivõrd kohtunikuabile oli saanud teatavaks, et kanne K. Paumeri juhatuse liikmeks olemise kohta oli muutunud ebaõigeks, õiguslik vaidlus selles osas puudus, tulnuks kanne K. Paumeri juhatuse liikmena registrist kustutamise osas teha kohtunikuabil juba ainuüksi ametiülesande korras (ÄRS § 53 lg 2). Kandeavaldusi lahendades tuleb lähtuda menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) ning mitte nõuda ühingult ebavajalike ning kande tegemisse mittepuutuvate võimalike puuduste kõrvaldamist. 13. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja saadab asja tagasi registripidajale kande tegemise otsustamiseks. 4 Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (

§ 172lg 2 esimene lause).

Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda registriosakonnalt määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt

§ 172

lg 2 teisele lausele ja

§ 150lg 1 p-le 5.

Taotlusele tuleb lisada pangakonto number, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. (allkirjastatud digitaalselt) 5