Obsah (5)

§ 44§ 121§ 249§ 104§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-793 25. märts 2023 Karin Jõks

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtumenetluses saab kaebuse esitada enda õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Sealjuures ei piisa vaid puutumusest isiku õigustega, vaid esitatud kaebusega peab saama isiku õigusi kaitsta. Kaebaja eesmärgiks on, et ta paigutatakse A-voodikohale tulenevalt tervislikust seisundist. Kohtule on esitatud väljavõte arsti 14.03.2024.a otsusest, millega määrati kaebaja A-narile. Vastustaja kinnitas, et kaebaja paigutati A-voodikohale 15.03.

1. Kaebusest nähtub, et kaebaja esitas kaebuse pärast selle toimingu tegemist ehk kaebuse esitamise seisuga puudus kaebaja õiguste riive. Kohtu hinnangul ei ole esitatud kaebusega võimalik kaebaja õigusi kaitsta ning kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.
2. Kohus tagastab kaebuse üksinda kambrisse paigutamiseks kohustamise nõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Kaebaja tugineb sellele, et tal esinevad psüühika, meeleolu- ja käitumishäired, mis välistavad kahekesi kambrisse paigutamise. Vastustaja esitatud dokumendist nähtub, et kaebaja taotles 14.03.2024.a visiidil psühhiaatrilt üksinda kambrisse paigutamist, sest esinevad meeleoluhäire ja puudulik enesekontroll. Psühhiaater on teinud sissekande, et teavitab üksuse juhti soovist (dtl 15). Esitatud väljavõttest ei nähtu psühhiaatri näidustus, et kaebaja peab viibima kambris üksi. Seega ei ole kaebaja viidatud psüühilised probleemid sellised, et arst peaks üksi kambris viibimist tingimata vajalikuks. Kohtule on esitatud ka e-kirjavahetus, kus psühhiaater andis vastustajale soovituse võimalusel paigutada kaebaja kambrisse üksi (dtl 16). Kirjavahetusest nähtub üheselt, et tegemist ei ole arsti näidustuse, vaid vanglaametnikule edastatud kaebaja sooviga. Vastustaja esitatud andmete (dtl 20) põhjal on kaebaja valdava osa senisest kinnipidamisest viibinud kambris kahekesi, seega saab kaebaja vajadusel sellega hakkama. Pikemalt, üle nelja kuu, on kaebaja saanud üksinda kambris olla 12.10.2023 kuni 23.02.

1. Kaebaja viibib avatud osakonnas, kus tal on võimalus viibida väljaspool kambrit kambrikaaslasest eemal. Eeltoodu näitab, et kahekesi kambris viibimine ei saa riivata kaebaja õigusi intensiivselt. 2 On võimalik, et üksinda kambris viibida on rahulikum ja mugavam, kuna kaebajal ei tule teha pingutusi kambrikaaslasega arvestamiseks. Kuid õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda eraldi kambrisse paigutamist. Olukorras, kus arst on andnud kaebajale üksnes soovituse paigutada kaebaja võimalusel kambrisse üksi, on kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sellist kohustust vastustajal praeguse vaidluse asjaoludel ei ole.
2. Kohus märgib, et täidetud on ka

§ 121

lg 1 p 4 kohaldamise eeldused, kuna kaebaja ei olnud kaebuse esitamise seisuga läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus tagastab kaebuse siiski määruse punktis 4 ja 5 toodud alusel, kuna ka nende sätete kohaldamise eeldused on täidetud ning ringkonnakohtu praktika olukorras, kus kohtueelne menetlus võib osutuda läbituks edasikaebe tähtaja või määruskaebuse menetlemise ajal, on ebaühtlane. 7. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, mille nõue kattub kaebuse nõudega.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Sellist vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid kaebaja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid.

1. Kohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust ei ole. A-voodikohale on kaebaja juba paigutatud. Kohus leidis eespool, et kahekesi kambris viibimine ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt, sel juhul ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine juhuks, kui käesolev kohtuasi peaks jätkuma. Kui kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole taotluse rahuldamine võimalik. Muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste käsitlemine ei ole vajalik.
2. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

Esialgse õiguskaitse taotluse osas on kohus lõivustatud toimingu teinud. 10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3