1-23-2888/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2024 Kriminaalasja number 1-23-2888 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Mario Truu Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus süüdimõistetu Edvard Issakovile Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises KarS § 69 lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Edvard Issakovi (Issakov; isikukood 39806303715) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohus karistas E. Issakovi
9. mai
10. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (
11. septembri 2022 teod) 2-kuulise vangistusega, mille luges karistusseadustiku (KarS) § 65 lg 1 alusel kaetuks Viru Maakohtu
12. detsembri
13. a otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu 26 päeva vangistusega. Maakohus karistas E. Issakovi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (
14. aprilli 2023 teod) 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis maakohus liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust. Mõistetud vangistusest kuulus koheselt ärakandmisele kaks kuud ning ülejäänud 1 aasta 5 kuud 26 päeva asendas maakohus KarS § 69 lg 6 alusel 536 tunni üldkasuliku tööga, tegemise tähtajaga 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli E. Issakov kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus
15. juunil
17. Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond esitas
18. veebruaril 2024 erakorralise ettekande, milles palub E. Issakovile mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Maakohtu määrus
19. Viru Maakohus rahuldas
20. märtsi
21. a määrusega erakorralise ettekande ja pööras E. Issakovile Viru Maakohtu
22. mai
23. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 255 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 8 kuud 15 päeva vangistust, täitmisele. 3.
24. Maakohus tuvastas, et E. Issakov ei teinud üldkasulikku tööd 14., 16., 17., 21.,
25. ja
26. novembril 2023 ning 7., 15., 18.,
27. ja
28. detsembril 2023, kuigi nendel päevadel oli see ette nähtud. Lisaks ei teinud E. Issakov üldkasulikku tööd
29. augustil,
30. oktoobril ja
31. oktoobril
32. E. Issakov on teadlik rikkumiste tagajärgedest. Maakohtu hinnangul hoiab E. Issakov kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Süüdimõistetu ei soovinud ise maakohtu istungil midagi lisada. 3.
33. E. Issakovile mõistetud ärakandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. E. Issakov ei suhtu tõsiselt üldkasuliku töö tegemisse. Kriminaalhooldus ei ole E. Issakovi jaoks sobiv ja mõistlik viis karistuse kandmiseks. Temale on kriminaalhoolduse käigus antud piisavalt võimalusi käitumise parandamiseks. Kriminaalhooldaja on talle korduvalt reegleid meelde tuletanud, samuti kirjalikult hoiatanud, kuid E. Issakov ei ole oma käitumist parandanud. Ei ole tõenäoline, et allesjäänud tähtaja, s.o vähem kui kolme kuu, jooksul teeks E. Issakov ära tegemata töötunnid. Määruskaebus
34. Viru Maakohtu
35. märtsi
36. a määruse peale esitas määruskaebuse E. Issakov, kes tahab jätkata üldkasuliku töö tundide tegemist või maksta trahvi, kui on tööle asunud. Üldkasulikku tööd ei teinud, kuna oli haige. Ta on pöördunud perearsti poole palvega saada haigusleht, kuid ta on Töötukassas arvel ning tal ei ole kindlustust. Ta ei teadnud, et haiguslehe asemel tuleb küsida tõendit. Lisaks ei antud temale kohtus sõna, ta ei saanud selgitada puudumiste põhjuseid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale E. Issakovile Viru Maakohtu
38. mai
39. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises.
40. Esmalt vastab ringkonnakohus E. Issakovi etteheitele, mille kohaselt ei antud temale võimalust selgitada üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjuseid. Ringkonnakohus kuulas maakohtus toimunud kohtuistungi helisalvestist ning leiab, et E. Issakovi etteheited on põhjendamatud. Nimelt tõi kohtunik rikkumised välja ja märkis ka seda, et kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kohtunik küsis konkreetselt E. Issakovilt, kas tema soovib selle ettekande kohta midagi öelda ning kui E. Issakov sellest aru ei saanud, siis selgitati temale seda võimalust veel mitu korda. Viimaks vastas E. Issakov, et ei soovi midagi öelda. Kuivõrd kohtuistungil osales tõlk, ei saanud süüdimõistetule jääda midagi arusaamatuks. Seetõttu oli tegemist E. Issakovi valikuga mitte selgitada rikkumiste põhjuseid.
41. Ringkonnakohus tutvus kriminaalhooldaja esitatud materjalidega ning nõustub maakohtuga selles, et E. Issakov on kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldusaluse selgitustest on näha, et rikkumisteks mõjuvad põhjuseid pole – E. Issakov ei mäletanud, miks ta ei teinud üldkasulikku tööd novembrikuu osas, samas märkis, et hakkas jooma ning detsembrikuus hilines ta üks kord bussile, seejärel sattus 17ndal detsembril halba seltskonda ja 2 lõpuks ärkas ilma mäluta. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses põhjendab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemata jätmist haigusega, kuid tõendeid tal selle kohta esitada ei ole. Maakohtu istungil E. Issakov selgitusi ei andnud. Kõik seda arvestades saab asuda seisukohale, et E. Issakovil ei olnud mõjuvaid põhjuseid üldkasuliku töö tegemata jätmiseks novembri- ja detsembrikuus. E. Issakovi selgitused kriminaalhooldajale ega ka määruskaebuses ei veena ringkonnakohut vastupidises. Seda enam, et tema põhjendused on ka vastuolulised.
42. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et E. Issakovile mõistetud ärakandmata vangistus tuleb pöörata täitmisele. Erakorralisest ettekandest ja selle lisadest on näha, et E. Issakov jättis novembris tegemata 50st tunnist üldkasulikust tööst 30 tundi ja detsembris 50st tunnist 25 tundi. Tegemist ei olnud tema esimeste rikkumistega. Nii tehti temale kirjalik hoiatus, kui ta jättis kahel päeval oktoobrikuus üldkasuliku töö tunnid tegemata. E. Issakovile on korduvalt selgitatud, millised on üldkasuliku töö tegemata jätmise tagajärjed. Vaatamata sellele on ta jätkanud rikkumistega ning need on ajas süvenenud.
43. Positiivne on see, et E. Issakov jätkas veebruarikuus üldkasuliku töö tundide tegemisest, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see piisav veenmaks kohut, et edaspidi temaga probleeme ei teki. E. Issakovi selgitustest saab järeldada, et probleemiks oli halb seltskond ning alkoholi tarvitamine. Ringkonnakohus möönab, et kuigi tegemist on esimese erakorralise ettekandega, on rikkumisi palju, mis annab aluse ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kuigi E. Issakov soovib jätkata üldkasuliku töö tegemist, seab ringkonnakohus varasemat käitumist arvestades kahtluse alla tema võimekuse seda nõuetekohaselt teha. Samuti ei ole tõenäoline, et mõni leebem meede, s.o lisakohustused või üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine, motiveeriks E. Issakovi piisavalt.
44. Väheoluline ei ole seegi, et E. Issakovil tuli kaks kuud vangistust ära kanda koheselt. Seega on ta teadlik, mida tähendab vanglas karistuse kandmine. Vaatamata sellele pani süüdimõistetu ennast olukorda, kus temal tuleb taaskord asuda vanglas karistust kandma. Seetõttu on vähetõenäoline, et muud meetmed aitaksid kaasa karistuse nõuetekohasele kandmisele.
45. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
46. märtsi
47. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3