← Eesti

4-23-3318/33

Obsah (6)§ 29§ 150§ 2§ 147§ 38§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2024, Tartu Kohtuasja number 4-23-3318 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm ja Mario Truu Väärteoas

) § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

  1. Jätta Ilmar Kasele maakohtu menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi tasu 396 eurot (sh käibemaks 66 eurot) riigi kanda.
  2. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Mõista riigilt Ilmar Kase kasuks välja 2525,13 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kanda see summa Advokaadibüroo GAVER OÜ arvelduskontole nr EE
  4. Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas
  6. septembril 2023 väärteoprotokolli selle kohta, et Ilmar Kask juhtis
  7. augustil kella 13.12 paiku Tartus Narva maantee ja Raatuse ristmikul Roosi tänava suunas liikudes mootorsõidukit Volvo V70 (reg. nr XXX ) ning sõitis foori keelava punase tule ajal ristmikule ja ülekäigurajale. I. Kask põhjustas liiklusohu, kuna ülekäigurada ületanud jalakäijad olid sunnitud sõiduki eest teelt ära hüppama. Sellega rikkus I. Kask liiklusseaduse (LS) § 16 lg-t 1, § 35 lg-t 10 ja § 58 lg-t 3 ning pani toime LS § 221 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  8. Tartu Maakohus tunnistas
  9. detsembri
  10. a otsusega I. Kase süüdi LS § 221 lg 2 järgi ja karistas teda juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Kohus konfiskeeris karistusseadustiku (KarS) § 83 lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahendina I. Kase sõiduauto Volvo V
  11. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.
  12. Tunnistaja M.M. ütlustest tuleneb ja videosalvestiselt on näha, kuidas tume Volvo ületab punase tulega ristmikul ülekäiguraja, mille tõttu tõmbus teed ületav jalakäija järsult tagasi. Samal ajal peatusid teised sõidukid ristmikul. Sõiduk, mis punase fooritulega Raatuse ristmikul ei peatunud, sõitis ka üle Kivi tänava ristmiku, mille fooris põles punane tuli. Kaht punast foorituld eiranud Volvo peatus Narva maantee ja Roosi tänava ristmikul punase fooritule ees. I. Kask kas ei mäletanud juhtunut või andis ennastõigustavaid ütluseid, mistõttu on need vastuolus teiste omavahel riimuvate tõenditega.
  13. Kuna I. Kask oma teo lubamatusest aru ei saa ja ta on ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele, pole rahatrahvi kohaldamine piisav ning I. Kasele tuleb põhikaristusena mõista juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Lisaks konfiskeeris kohus süüteo toimepanemise vahendina I. Kase sõiduki, sest ta võib jätkata sõidukiga liiklemist ka ilma juhtimisõiguse olemasoluta. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Apellatsioon
  14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Kase kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver, kes taotleb selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel ning I.

Kase sõiduki tagastamist. Lisaks palub kaitsja ennistada kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta esitatava taotluse esitamise tähtaeg ja parandada kohtuistungi protokolli.

  1. Kaitsja leiab, et tunnistaja ütluste ja videosalvestise põhjal pole tõendatud, et I. Kask pani toime LS § 221 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning sõiduki konfiskeerimine lisakaristusena ei ole proportsionaalne. Kriminaalasja toimikust ei nähtu, kuidas on videosalvestis saadud ning ka
  2. novembri
  3. a kohtuistungi protokollis pole videosalvestise kohta infot, mistõttu ei ole teada, kas see on saadud seaduslikul teel. Kohtuistungi protokoll on ebausaldusväärne, sest kohtuistungit on salvestatud üksnes 30 minutit, kuid kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis pea kaks tundi. Seetõttu ei saa kontrollida kohtuistungi protokolli korrektsust. Olukorras, kus kohtuistungi protokolli ja helisalvestise vahel on vastuolu, tuleb tugineda helisalvestisele. Seetõttu tuleb protokollist kustutada tekst, mis järgneb helisalvestise lõppemisele. Ringkonnakohtu istung
  4. Ringkonnakohtu
  5. veebruari
  6. a istungil esitas kohtuvälise menetleja esindaja
  7. detsembri
  8. a kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiisiakti nr 7.1-3/666, mille kohus võttis asja juurde. Ekspertiis määrati I. Kasele kriminaalasja nr 23278050419 kohtueelses menetluses, et tuvastada tema vaimne seisund
  9. mail 2023 õigusvastase teo toimepanemise ajal. 2

(5)Ekspertiisiakti kohaselt on I. Kasel diagnoositud vaskulaarne dementsus, mille tõttu ei olnud ta võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima.
  1. Kaitsja jäi istungil apellatsiooni juurde ning lisas, et I. Kase süüdimatuse tõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada.
  2. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et maakohus tegi õiglase otsuse. PPA-l on juurdepääs Tartu linna kaameratele, millest üks salvestab liiklust Narva maanteel. PPA võttis välja video, mis kajastab
  3. augustil kell 13.12 Narva maanteel toimunut ning lisas selle väärteoasja materjalide juurde. Helisalvestisega võib juhtuda viperusi ning selle puudumine ei ole

§ 150lg 1 järgi oluline menetlusõiguse rikkumine.

Siiski leidis ka kohtuvälise menetleja esindaja, et väärteomenetlus tuleb

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Samas otsustas kohtuväline menetleja, et ta ei loobu

§ 2ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 301 alusel väärteoetteheitest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus peatub esmalt kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidel kohtuistungi helisalvestise osalise puudumise ja videosalvestise tõendina lubatavuse kohta. Seejärel otsustab ringkonnakohus I. Kase süüküsimuse.
  2. Kaitsja väitel on maakohtu otsus ebaseaduslik, sest see põhineb peamiselt tunnistaja ütlustel ja videosalvestisel, kuid ei ole võimalik tõendada, et neid tõendeid kohtuistungil uuriti. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohtuliku uurimise käiku tõendab eeskätt kohtuistungi protokoll, kust on selgelt näha tunnistaja M.M. ütlused kohtus ja videosalvestise avaldamine kohtuistungil. Ainuüksi asjaolu, et helisalvestise puudumise tõttu ei saa kontrollida kohtuistungi protokolli korrektsust, ei tähenda, et protokoll oleks ebausaldusväärne ja sellel põhinev kohtuotsus ebaseaduslik. Kaitsja ei ole esitanud ühtki sisulist argumenti, mis annaks aluse kahelda kohtuistungi protokolli õigsuses. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu istungi helisalvestise puudumine ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, mistõttu ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 järgi.

Seetõttu jätab ringkonnakohus kaitsja taotlused kohtuistungi protokolli parandamise tähtaja ennistamiseks ja protokolli parandamiseks rahuldamata.

  1. Lisaks leiab apellant, et kriminaaltoimikus olev videosalvestis sündmuse kohta ei ole lubatav tõend, sest selle päritolu ja seaduslikkus ei ole teada. Kohtuvälise menetleja esindaja C. Jakobson selgitas ringkonnakohtu istungil, et videosalvestus sündmuse kohta pärineb Tartu linna kaameralt, mille salvestise küsis PPA välja ja lisas väärteoasja materjalide juurde. Seega on videosalvestis KrMS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi lubatav tõend.
  2. Järgmiseks tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku teos on väärteo tunnused ehk kas see on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Nendest kasvõi ühe puudumisel tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel obligatoorselt lõpetada.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et I. Kask sõitis
  2. augustil 2023 kella 13.12 ajal foori keelava tulega Narva maantee ja Raatuse tänava ristmikule ning jalakäijate ülekäigurajale, tekitades sellega liiklusohu, kuna ristmikku ületav jalakäija pidi ohu vältimiseks järsult peatuma. Seda kinnitavad videosalvestis juhtunust ja tunnistaja M.M. ütlused. Kuna maakohus on uurinud tõendeid igakülgselt ja põhjalikult ning järeldust veenvalt põhjendanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Seega on tuvastatud, et I. Kask täitis LS § 221 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused.
  3. Seevastu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et I. Kask pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. I. Kask ütles maakohtu istungil, et ta ei tea, milline oli tuli Narva maantee ja Raatuse tänava ristmiku fooris talle etteheidetava teo toimepanemise hetkel. Samuti ei mäletanud ta, kas jäi sel ristmikul seisma, ning leidis, et jalakäijaid teel ei olnud. Seetõttu ei ole õige maakohtu hinnang, et I. Kask eiras teadlikult punast foorituld ja teadis, et rikub kohustust peatuda foori keelava tule ajal. Maakohtu seisukoht, et I. Kask pidi aru saama, et sõites punase 3

(5)tulega ülekäigurajale võib ta põhjustada liiklusohu, viitab hoopis hooletusele KarS § 18 lg 3 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 1-20-6745, p 30 ning
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 1-20-3306, p-d 14-15).
  5. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Ringkonnakohtu hinnangul pani I. Kask teo toime hooletusega KarS § 18 lg 3 järgi, sest ta ei teadnud, et fooris põleb keelav tuli, kui ta ristmikule sõitis ning et sellise tegevusega põhjustab ta liiklusohu, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku suhtumise korral ette nägema.
  6. I. Kase teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.
  7. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia
  8. detsembri
  9. a ekspertiisiakti nr 7.1-3/666 kohaselt on I. Kasel diagnoositud segatüüpi vaskulaarne dementsus ehk nõdrameelsus kaasuvate või muude segatüüpi sümptomitega, mis väljendub mõõdukas kognitiivsete võimete alanemises ja paranoilistes tähendus-suhtumismõtetes. Ekspert leidis, et dementsus mõjutab negatiivselt I. Kase käitumist ja ta ei ole võimeline analüüsima endaga juhtunut. I. Kask ei mõista, et ta ei ole võimeline ohutult mootorsõidukit juhtima. Eksperdi hinnangul ei olnud I. Kask vaimse seisundi tõttu võimeline aru saama oma varasema,
  10. mai 2023 teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Kuigi käesolevas asjas heidetakse I. Kasele ette hiljem,
  11. augustil 2023 toime pandud väärtegu, on põhjendatud ka praegu juhinduda kõnesolevast ekspertiisiaktist.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul esines I. Kasel
  13. augustil
  14. a foori keelava tulega ristmikule ja jalakäijate ülekäigurajale sõitmise ajal
  15. detsembri
  16. a ekspertiisiakti kohaselt süüdimatuse meditsiinilise tunnusena nõdrameelsus KarS § 34 p 4 mõttes, mis takistas tal oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Maakohtu istungil ütles I. Kask, et ta ei mäleta, milline tuli põles fooris ja kas ta jäi ristmikul seisma. Samuti ei osanud I. Kask seletada, mis juhtus maikuus, vaid leidis, et järsku käis pauk ja plekikolin ning naisterahvas oli äärekivi juures maas, pea verine. Lisaks sõnas I. Kask, et vanu asju mäletab ta hästi, kuid hilisemad asjad lähevad meelest.
  17. novembril 2023 rääkis I. Kask SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku uuringutel, et maikuu õnnetuses tema süüdi ei ole, talle üritatakse süüd kaela veeretada ning ta ei tea, kuidas asjad juhtusid. Lisaks oli I. Kask veendunud, et punase tule alt ta läbi sõitnud ei ole, teda jälitatakse ja süüdistatakse ebaõiglaselt. Ka
  18. novembri
  19. a ekspertiisil rääkis I. Kask, et maikuus toimus „krahmakas“ ja tema ei saanud aru, mis juhtus, kuulis vaid pauku. Augustikuus I. Kask enda sõnul punase tulega ei sõitnud, vaid talle ainult otsitakse süüdistust. I. Kask eitab järjepidevalt liiklusrikkumiste toimepanemist ja leiab, et teda süüdistatakse alusetult. Samuti ei mäleta I. Kask juhtumiga seotud asjaolusid. Arvestades I. Kase ütlusi ja selgitusi teole eelnenud aja kohta ning pärast tegu, on tuvastatud, et diagnoositud dementsus takistas tal ka
  20. augustil 2023 foori keelava tule ajal ristmikule sõites oma tegu mõista ja vastavalt sellele oma käitumist juhtida.
  21. Seetõttu ei ole I. Kask teo toimepanemises KarS § 32 lg 1 järgi süüdi, mis tingib väärteomenetluse lõpetamise

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

  1. Kuna I. Kase teos puuduvad väärteo tunnused, ei ole võimalik tema sõidukit KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 1, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, millega lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Apellatsioon rahuldatakse osaliselt. 23. Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Määratud kaitsja esitas maakohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse summas 396 eurot (sh käibemaks 66 eurot), mille maakohus rahuldas. Ringkonnakohus nõustub, et tasutaotlus on põhjendatud.

§ 38

lg 1 järgi tuleb väärteomenetluses menetluskulude hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramisel juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Ringkonnakohus teeb

§ 147lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, mis on olemuslikult võrreldav KrMS § 337 lg 1 p4

(5)s 4 nimetatud otsusega. Seetõttu jääb I. Kasele maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi kulu

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 24.

§ 23

järgi hüvitatakse

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 38lg 1, Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 4-18-616/54, p 47).
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kahes osas,
  4. detsembri
  5. a taotluse alusel 2077,40 eurot (sh käibemaks 346,23 eurot) ning
  6. veebruari
  7. a taotluse alusel 1261,68 eurot (sh käibemaks 227,52 eurot) ehk kokku summas 3339,08 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsja tunnihind 170 eurot, mis on mõistliku suurusega. Kaitsjal kulus väärteoasja materjalidega ja ringkonnakohtu menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks, apellatsioonkaebuse koostamiseks ja redigeerimiseks, kohtuga suhtlemiseks, menetluskulude hüvitamise taotluse koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning kohtuistungil osalemiseks kokku 16 tundi ja 16 minutit. Kolleegiumi hinnangul on enamik kaitsja toiminguid vajalikud, kuid nendeks kulunud aeg põhjendamatult pikk. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude hüvitamise taotluse koostamist, millele väidetavalt kulus 65 minutit, õigusteenuse osutamiseks ning loeb selles osas tasutaotluse põhjendamatuks. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ka apellatsioonkaebuse koostamise ja redigeerimise aega, mis on kokku 7h ja 55 minutit. Kuna väärteoasja maht on tagasihoidlik, vaidluse all on üks selgepiiriline õiguslik küsimus ning kaitsja väited jäid apellatsioonimenetluses tagajärjetuks, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hüvitada see kulu 5 tunni ulatuses.
  8. Seetõttu on põhjendatud hüvitada kaitsjale tasu kokku 12 tunni ja 16 minuti ulatuses, s.o 20 detsembri
  9. a menetluskulude hüvitamise taotluse alusel 6 tunni ja 41 minuti eest summas 1386,13 eurot (sh käibemaks 249,96 eurot) ning
  10. veebruari
  11. a taotluse alusel 5 tunni ja 35 minuti eest summas 1139 eurot (sh käibemaks 189,83 eurot).

§ 23lg 1 alusel tuleb valitud kaitsja tasu 2525,13 eurot riigilt I. Kase kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.