← Eesti

3-24-37/8

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. aprill 2024, Tartu 3-24-37 X kaebus Viru Vangla tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses Viru Vangla
  2. veebruari
  3. a käskkirja nr 6-3/166-1 alusel kartseris viibimisega ning Viru Vangla ametnike vastutusele võtmiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. jaanuari
  7. a määruse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Kinni peetav isik X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise ja varalise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajat karistati Viru Vangla
  9. veebruari
  10. a käskkirja nr 6-3/166-1 alusel distsiplinaarkorras 45 päevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta oli väidetavalt tarvitanud alkoholi. Kaebaja leidis, et vanglas ei ole võimalik alkoholi saada ja vanglaametnike kasutatud alkomeeter oli taatlemata. Kaebajaga käituti ebaseaduslikult ning alusetu kartserisse paigutamisega alandati ning teotati tema au ja head nime. Kaebaja jäi ilma võimalusest osta poest kaupa, minna kokkusaamisele ja samuti kõrvaldati ta töölt. Kaebaja nõuab 6000 euro suurust hüvitist mõnitamise, solvamise, alandamise, moraali allalaskmise, tervise (närvide) rikkumise ja saamata jäänud töötasu eest. Lisaks nõuab kaebaja vanglaametnike vastutusele võtmist. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
  11. Tartu Halduskohus võttis
  12. jaanuari
  13. a määrusega haldusasjast nr 3-22-1049 käesoleva asja juurde Viru Vangla
  14. aprilli
  15. a otsuse nr 6-16/59-4 ja haldusasjast nr 323-286 Viru Vangla
  16. veebruari
  17. a käskkirja nr 6-3/166-1 (resolutsiooni p 1), luges varalise kahju hüvitamise nõude osas kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes ja jättis kaebetähtaja ennistamata (resolutsiooni p 2), lõpetas haldusasja nr 3-24-37 menetluse Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses Viru Vangla
  18. veebruari
  19. a käskkirja nr 6-3/166-1 alusel kartseris viibimisega (resolutsiooni p 3), tagastas kaebuse Viru Vangla ametnike vastutusele võtmiseks kohustamise nõude osas (resolutsiooni p 4), jättis X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 5). 2.
  20. Halduskohus leidis, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on esitatud samal alusel, mis haldusasjas nr 3-23-
  21. Tegemist on korduva kaebusega, mille osas on menetlus juba varasemas kohtuasjas lõpetatud. Kaebaja nõudis kohtuasjas nr 3-23-286 samuti mittevaralise kahju hüvitist seoses Viru Vangla
  22. veebruari
  23. a käskkirjaga nr 6-3/166-1 määratud distsiplinaarkaristusega ning kirjeldas kaebuses samu asjaolusid ja viitas samadele üleelamistele nagu käesolevas asjas esitatud kaebuses. Tartu Halduskohus lõpetas
  24. augusti
  25. a määrusega haldusasja nr 3-23-286 menetluse, määrus jõustus
  26. novembril
  27. Seega kohus lõpetab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. 2.
  28. Asja materjalidest nähtub, et Viru Vangla
  29. aprilli
  30. a otsusega nr 6-16/59-4 jäeti muu hulgas rahuldamata kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue, mis puudutas saamata jäänud töötasu. Kaebaja nõudis vanglalt nelja kuu palka (1600 eurot), mis jäi tal saamata seetõttu, et ta vabastati käskkirja nr 6-3/166-1 alusel kartserikaristuse kandmise tõttu töölt. Kaebaja pöördus seejärel
  31. mail 2022 halduskohtusse kaebusega Viru Vangla vastu ning nõudis kaebuses muu hulgas ka saamata jäänud töötasu (haldusasi nr 3-22-1049). Kohus tagastas kaebuse selles haldusasjas
  32. septembri
  33. a määrusega, mis jõustus
  34. oktoobril
  35. Halduskohtule ei ole teada, millal kaebaja otsuse nr 6-16/59-4 kätte sai, kuid kindlasti toimus see enne
  36. maid 2022, mil kaebaja esitas kaebuse haldusasjas nr 3-22-
  37. Käesolevas kohtuasjas esitas kaebaja kaebuse
  38. jaanuaril 2024 ehk 30-päevast kaebetähtaega oluliselt ületades. Kaebaja varalise kahju hüvitamise nõude osas ei esine ilmselgelt mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitamine kohtuasjas nr 3-22-1049 näitab, et kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Seda arvestades ei ole vajalik anda kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja ületas varalise kahju hüvitamise nõuet esitades oluliselt 30-päevast kaebetähtaega ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab varalise kahju hüvitamise nõude osas asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. 2.
  39. Vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku distsiplinaarvastutusele võtmist. Asjaolu, kas mõne vanglaametniku suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus või mitte ja kas ametnikule määratakse distsiplinaarkaristus, ei riiva kaebaja õigusi. Kohus tagastab vanglaametnike distsiplinaarvastutusele võtmiseks kohustamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  40. X esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus, aus ja õiglane kohtulahend. Kaebaja leiab, et Viru Vangla
  41. veebruari
  42. a käskkiri on ebaseaduslik ja teda karistati alusetult, võeti töölt ära põhjuseta, jäeti ilma kõikidest õigustest 45-ks ööpäevaks, alandati ja mõnitati. Asi ei läinud kohtumenetlusse, kuna maksmata jäi riigilõiv. Kaebaja palub ennistada uuesti asja menetlus, kuid nüüd nõuab kaebaja Viru Vanglalt 26 000 euro hüvitamist. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest. Kaebaja esitas nüüd uue nõude, nagu ei oleks varem 2 asi kohtumenetluses olnud ja enne ei olegi olnud asi kohtumenetluses, kuna maksmata jäi riigilõiv ja nõutav summa oli suur. Kaebaja ei mõista, kuidas halduskohus leidis, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 6 000 eurot. Kaebaja palub võtta asi nagu esmakordselt esitatud kahjunõue, teha kirjalik menetlus ja mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 26 000 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  43. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. X määruskaebus jääb rahuldamata.
  44. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse osaliselt tagastamiseks ja menetluse osaliselt lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
  45. Kuigi kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu
  46. jaanuari
  47. a määruse tühistamist, ei sisalda määruskaebus kaebaja seisukohti, miks tema arvates on halduskohtu määrus ebaõige. Kaebaja ei ole määruskaebuses ka vastu vaielnud asjaolule, et haldusasjades nr 3-23-286 ja nr 3-22-1049 ta juba esitas samad nõuded, mis käesolevas haldusasjas ja nimetatud haldusasjades on kohtulahendid jõustunud.
  48. Kaebaja märgib määruskaebuses, et esitas nüüd uue nõude halduskohtule ja palub ennistada asja menetlus. Ringkonnakohus selgitab, et varasemalt kohtule esitatud kaebaja nõuete osas on kohtulahendid jõustunud haldusasjades nr 3-23-286 ja nr 3-22-1049 ning käesolevas haldusasjas puudub samuti alus menetluse jätkamiseks. Asjaolu, et haldusasjas nr 3-22-1049 ei tasunud kaebaja riigilõivu ning halduskohus tagastas kaebuse, ei ole aluseks käesolevas haldusasjas kaebuse menetlusse võtmiseks. Halduskohus selgitas detailselt, et kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlus tuleb lõpetada, kuna kaebaja on varem juba esitanud samasuguse nõude kohtule ning see kohtumenetlus on lõpetatud. Haldusasjas nr 3-23-286, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise määramist, hilines kaebaja hüvitamiskaebuse esitamisega halduskohtule ning halduskohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus leidis nii asjas nr 3-23-286 kui leiab ka praeguses haldusasjas, et kaebajal puudusid objektiivsed takistused kaebuse esitamiseks varem. Haldusasjas nr 3-22-1049, milles kaebaja taotles muuhulgas varalise kahju tekitamise eest hüvitise määramist, kuna ta ei saanud tööl käia, halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ning kaebaja halduskohtu määrust ei vaidlustanud. Käesolevas asjas esitas kaebaja uuesti (
  49. jaanuaril 2024) varalise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmise nõude, kuid kohtueelset menetlust lõpetava Viru Vangla
  50. aprilli
  51. a otsusest nr 6-16/59-4 on möödas rohkem kui 30 päeva, mistõttu ei ole kaebus tähtaegne ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
  52. Asjakohane on halduskohtu viide, et vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku distsiplinaarvastutusele võtmist. Seega tagastas halduskohus kaebuse vanglaametnike distsiplinaarvastutusele võtmise kohustamise nõude osas õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  53. Ringkonnakohus lisab, et halduskohus märkis käesolevas haldusasjas kaebaja taotletavaks hüvitiseks 6000 eurot, kuna sellise summa esitas kaebaja oma taotletavaks hüvitiseks
  54. jaanuaril 2024 halduskohtule esitatud kaebuses.
  55. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu
  56. jaanuari
  57. a määrus õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 3 (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.