KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja

§-le 123 ja märkis, et

1. oktoobril 2021 esitatud hagi hinnaks oli 426 557,63 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda 3400 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu õiges suuruses ning tegemist ei ole enamtasutud riigilõivuga, mis kuuluks tagastamisele. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, ning teha uus 3 otsus, millega rahuldada hagi põhinõude 295 260,29 euro, viivise 16 825,79 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Alternatiivselt palub hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 646 alusel maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 5.

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja ja Tech Spec Trade SL vahel ei ole lepingut sõlmitud. Maakohus on vääralt tõendeid hinnanud, sh on maakohus jätnud hageja tõendid hindamata ja hageja vastuväited arvestamata ning tuginenud kostja paljasõnalistele selgitustele. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja ja Tech Spec Trade SL vahel oli sõlmitud seadmete müügileping, mille alusel pidi kostja müüma Tech Spec Trade SL-ile seadmeid. Hageja kordas maakohtus varem esitatud seisukohti. Kuna maakohus leidis ekslikult, et müügilepingut sõlmitud ei ole, siis on väär ka maakohus järeldus, et Tech Spec Trade SL ei saanud lepingut lõpetada. 5.
2. Hagejale on arusaamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole Tech Spec Trade SL maksed kostjale käsitatavad ettemaksuna. Majandustegevuses on tavapärane, et kalleid seadmeid ostes tasutakse nende eest ettemaksu arveid. 5.
3. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on alusetu rikastumise regulatsioonile tuginenud alternatiivselt. Ka on maakohtu käsitlus seoses VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisega vastuoluline. Seejuures ei ole kohus seotud poolte poolt õigussuhte kvalifitseerimisele antavate hinnangutega. Hageja leiab jätkuvalt, et kui esinevad alused VÕS § 189 lg 1 kohaldamata jätmiseks, siis alternatiivselt kohaldub igal juhul VÕS § 1028 lg 1 (või mõni teine õigusnorm), mis võimaldab tasutud raha tagasi saada ning mille tagastamisest on kostja alusetult keeldunud. 5.
4. Hageja leiab jätkuvalt, et maakohtus enamtasutud riigilõiv 700 euro tuleb talle tagastada. Hageja on hagi osaliselt tagasi võtnud

§ 424

mõttes ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud.

§ 426

lg 1 järgi loetakse, et nõude vähendatud osas ei ole hagi kohtu menetluses olnud. 5.5. Hageja on kostja vastu hagi esitanud Harju Maakohtule

§ 79lg 1 alusel.

Praeguses asjas tuleb kohaldada Eesti õigust, sest hageja ja Tech Spec Trade SL on

1. juuli
2. a nõude loovutamise lepingu p-s 3 kokku leppinud, et nõude täitmine ja sissenõudmine teostatakse Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Seejuures puudub poolte vahel vaidlus kohaldatava õiguse osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta

§ 638lg 1 alusel menetlusse ja osaliselt rahuldada.

Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 646

ja § 656 lg 1 p 5 ning lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

1. Hageja on maakohtu menetluses nõuet vähendanud. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt põhinõude 375 237,48 eurot, viivise 21 301,15 eurot ja lisanduva viivise tasumist.
2. aprilli
3. a menetlusdokumendis vähendas hageja põhinõuet 79 977,19 euro võrra, samuti sellelt arvestatud viivist (dtl-d 225–227). Hageja on avaldanud, et ta on võtnud nõude

§ 424lg 1 alusel osaliselt tagasi.

Maakohus ei ole nõude vähendamisele tähelepanu pööranud, jätnud selles osas lahendi tegemata, kuid teinud vähendatud nõuet puudutavas osas otsuse (s.o põhinõue 295 260,29 eurot,

1. jaanuarist 2021 -
2. oktoobrini 2021 arvestatud viivis 16 825,79 eurot ja 4 lisanduv viivis). Sellises olukorras peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõtet arvestades võimalikuks lahendada nõude tagasivõtmise avaldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel (

§ 451¹ lg 2).

Hageja vähendas oma nõuet eelmenetluse kestel, mistõttu ei ole kostja nõusolek

§ 424lg 1 esimese lause kohaselt vajalik.

Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus põhinõude 79 977,19 eurot,

1. jaanuarist 2021 -
2. oktoobrini 2021 arvutatud viivise 4475,36 eurot ja lisanduva viivise nõudes hagi

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

8. Maakohtus taotles hageja enamtasutud riigilõivu tagastamist. Maakohus jättis vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 2 kõnealuse taotluse rahuldamata. Hageja kordab oma taotlust apellatsioonkaebuse p-s 24.

§ 150

lg 8 järgi on maakohtu otsustus riigilõivu tagastamata jätmise peale vaidlustatav, kuid ringkonnakohtu otsustuse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (

§ 150lg 8 teine lause).

Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti hageja taotluse rahuldamata. Kui menetlusosaline vähendab nõuet ja seda ei loeta hagi muutmiseks (§ 376 lg 4 p 2), kuid nõude vähendamise tagajärjel muutub hagihind ja sellelt tasumisele kuuluv riigilõiv, peab kohus välja selgitama, kas hageja võtab hagi osaliselt tagasi või loobub osaliselt nõudest (

I komm

§ 150

lg 1 p 3 sätestab, et riigilõivu tagasi ei saa, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Hageja on tasunud maakohtus riigilõivu 3400 eurot, mis oli hagihinnalt kuni 500 000 eurot õiges summas riigilõiv.

1. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt nõuab hageja kostjalt tasutud raha tagastamist. Tegemist on hagejale loovutatud nõudega, mis tuleneb Tech Spec Trade SL (ostja) ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust, mille alusel võttis kostja endale kohustuse müüa Tech Spec Trade SL-ile seadmeid. Hageja väidab, et ostja tegi kostjale kauba eest 295 260,29 euro suuruse ettemakse, kuid kaupa ta saanud ei ole. Ostja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt tasutu tagastamist.
2. Olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja muude asja materjalidega, on kolleegium seisukohal et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi tuleb saata selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, jättes pooltele selgitamata, millised on asjas kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja hagi rahuldamise eeldused (

§ 328lg 2, § 329 lg 3 ning § 351 lg-te 1 ja 2 rikkumine).

Eelneva tulemusel võisid pooltel jääda esile toomata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitamata tõendid. Samuti on maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendamata (

§ 436ja § 442 lg 8 rikkumine).

Kolleegium selgitab neid seisukohti järgnevaga.

1. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hinnanud, millise riigi õigus lepingule kohaldub. 11.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on ostja Hispaania äriühing, kelle asukoht on hagiavalduse kohaselt Hispaanias. Kostja on Eesti äriühing, kelle asukoht on asja materjalidest nähtuvalt Eestis. Kuna poolte asukohad on erinevates riikides, tõusetub praeguses asjas küsimus sellest, millise riigi õigust tuleb poolte lepingulisele suhtele kohaldada. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kohaldatava õiguse küsimust käsitlenud ning asja materjalidest ei nähtu, et seda oleks pooltega ka maakohtus arutatud. Maakohus on asjas kohaldanud VÕS-i norme, põhjendamata, miks tuleb pooltevahelisele võlasuhtele kohaldada Eesti õigust. 11.
3. Hageja tugineb hageja ja Tech Spec Trade SL vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule (dtl 50–54, tõlge 56–58), leides, et see sisaldab endas kohaldatava õiguse kokkulepet. 5 Nõude loovutamise lepingu p 3.2 sätestab, et lepingule ja sellega loodavale õigussuhtele kohaldatakse Hispaania seadust ning p 3.6 sätestab, et loovutaja nõustub, et nõude täitmine, st selle sissenõudmine võlgnikult teostatakse omandaja poolt Eesti Vabariigi seaduse alusel. Kolleegium märgib, et tegemist ei saa olla ostja ja müüa vahelisele õigussuhtele kohaldatava õiguse kokkuleppega, sest kostja ei ole selle lepingu pooleks. Reeglina ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on. 11.
4. Hageja väidete kohaselt sõlmisid Tech Spec Trade SL ja kostja
5. märtsil 2019 müügilepingu. Lepingule tuleb kohaldatav õigus kindlaks määrata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
6. juuni
7. a määrusele (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (vt Rooma I määruse art 28). Selle määruse art 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või see peab nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Lõike 2 kohaselt võivad pooled igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas art 3 alusel tehtud valiku või muude Rooma I määruse sätete alusel. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et tsiviilkohtumenetluses kehtivast dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt on pooltel õigus ka kohtumenetluse vältel leppida kokku vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes (vt RKTKo 16.02.2005, 3-2-1-165-04, p 17). Ringkonnakohus on seisukohal, et ka Rooma I määruse art 3 võimaldab pooltel ka kohtumenetluse ajal vaidluse lahendamisele kohaldatavas õiguses kokku leppida, kui seda tehakse sõnaselgelt või see nähtub selgelt juhtumi asjaoludest. Hageja märgib, et VÕS-i kohaldamiseks annab aluse see, et hageja on hagiavalduses nõude kvalifitseerimisel tuginenud VÕS-i normidele ning seda on teinud ka kostja oma esimeses menetlusdokumendis. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeltoodud asjaolust järeldada, et pooled on selliselt vaidluse lahendamisele kohaldatavas õiguses kokku leppinud. Isegi, kui kumbki pool pole maakohtus väitnud, et hageja õiguseellase ja kostja lepingulisele suhtele tuleks kohaldada mõne muu riigi õigust, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas lepingupooled on müügilepingus või selle raames seadmete ostmisel kokku leppinud, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse. Kui jah, tuleks pooltel esitada selle kinnitamiseks tõendid või viidata menetluses juba esitatud tõenditele. Sõltumata sellest, kas lepingupooled olid müügilepingus või selle raames seadmete ostmisel kohaldatavas õiguses kokku leppinud või mitte, tuleb maakohtul välja selgitada, kas pooled on nõus sellega, et vaidlusalusele õigussuhtele kohaldatakse Eesti õigust ja vaidlus lahendatakse Eesti õiguse kohaselt. Nagu kolleegium märkis, siis selline valik tuleb teha sõnaselgelt või see peab nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest, et pooled on teinud Rooma I määruse art 3 lg 1 kohase valiku lepingule Eesti õiguse kohaldamiseks, arvestades ka sama artikli lõiget
8. 11.
9. Kui lepingupooled ei ole kohaldatavas õiguses kokku leppinud, kohaldatakse kauba müümise lepingule Rooma I määruse art 4 lg 1 p a kohaselt selle riigi õigust, kus on müüja harilik viibimiskoht. Määruse art 19 lg 1 kohaselt käsitatakse äriühingute hariliku viibimiskohana nende peakontori asukohta. 11.
10. Lisaks eelnevale selgitab ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud müügileping, mille alusel Tech Spec Trade SL ostis kostjalt seadmeid. Seega võib poolte õigussuhtele kohalduda lisaks riigisisesele õigusele ka ÜRO
11. a konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG või konventsioon). CISG art 1 lg 1 kohaselt rakendatakse seda konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute puhul, kui lepingu sõlminud poolte tegevuskohad (ingl places of business) asuvad eri riikides ning: 1) need riigid on konventsiooni osalisriigid; või rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb kohaldada 6 konventsiooni osalisriigi õigust. Nii Eesti kui ka Hispaania on CISG-i osalisriigid. Praegusel juhul ei ole tegemist ühegi CISG art-s 2 loetletud olukorraga, mil konventsiooni ei kohaldata. Konventsioon reguleerib ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellest lepingust (vt CISG art 4). Ulatuses, mida konventsioon ei reguleeri, kohaldatakse lepingule riigisisest õigust, mis on kindlaks tehtud vastavalt Rooma I määrusele (vt selgitused ülal). Seejuures kohaldub konventsioon automaatselt, kui selle art-s 1 toodud tingimused on täidetud, kuid art 6 kohaselt on pooltel võimalik konventsiooni kohaldumine kokkuleppel ka välistada. 11.
12. Praeguses asjas nähtub, et pooled ei ole oma menetlusdokumentides CISG-ile tuginenud. Kumbki pool pole maakohtus väitnud, et lepingulisele suhtele tuleks kohaldada riigisisese õiguse kõrval ka CISG-i. CISG-i võimalikule kohaldumisele viitab hagiavaldusele juurde lisatud müüja
13. detsembri
14. a kuupäeva kandev teade lepingu lõpetamise kohta (dtl 4; tõlge dtl 1). Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, kas lepingupooled on müügilepingus CISG-i kohaldumise välistanud. Kui jah, tuleks pooltel esitada selle kinnitamiseks tõendid või viidata menetluses juba esitatud tõenditele. Sõltumata sellest, kas lepingupooled olid müügilepingu sõlmimisel CISG-i kohaldumist reguleerinud, tuleb välja selgitada, kas pooled on nõus sellega, et praeguse vaidluse lahendamisel CISG-i ei kohaldata. Kui pooled on sellega nõus, tuleks neil väljendada oma nõusolekut sõnaselgelt. 11.
15. Ringkonnakohus leiab, et kuna primaarselt tugineb hageja hagi alusena lepingu lõpetamisele müüjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu, tuleb pooltele selgitada CISG-ist tulenevaid eeldusi lepingust taganemiseks ning anda hagejale võimalus tuua esile sellekohased asjaolud ja vajadusel esitada lisatõendeid. Kolleegium märgib, et nõude õiguslik kvalifitseerimine eeldab konkreetse nõudealuse väljaselgitamist, abstraktne viide sätete kogumile ei ole piisav. Kui hageja tugineb müügilepingule, tuleb hagejal esile tuua müügilepingus kokkulepitud tingimused ning vaidluse korral neid tõendada. Ilmselgelt ei ole hageja esile toodud asjaolud piisavad selleks, et nende põhjal tuvastada, mis tingimustel pidi kostja müüma Tech Spec Trade SL-ile seadmeid. Kui hageja asjaolusid esile ei too ja neid ei tõenda, peab hageja arvestama, et maakohtul ei ole võimalik lepingulist suhet tuvastada (vt hageja maakohtu
16. jaanuaril 2024 istungil avaldatu, dtl 249, ajamärk 00:02:56). Sellisel juhul tuleb maakohtul tuvastada, kas kostja on saanud Tech Spec Trade SL-ilt makseid alusetult ning kas need tuleb tagastada. Kui kostja väidab, et tal oli lepinguline suhe Vene Föderatsioonis asuva äriühinguga, tuleb õigussuhte tuvastamisel esmalt kindlaks teha sellele kohaldatav õigus. Sõltuvalt sellest, milline õigus vaidlusalustele õigussuhetele kohaldub, tuleb maakohtul täita

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluses tuleb eelkõige välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392lg 1 p 3).

1. Kui maakohus on asjas kohaldatava õiguse järgi kindlaks teinud, et lepinguline suhe puudub, tuleb õigussuhtele kohaldatav õigus kindlaks määrata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
2. juuli
3. a määrusele (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II). Selle määruse art 10 lg 1 kohaselt, kui alusetust rikastumisest, sealhulgas alusetult saadud maksest tulenev lepinguväline võlasuhe tugineb poolte vahel olemasolevale suhtele, nagu näiteks lepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale suhtele, mis on kõnealuse alusetu rikastumisega tihedalt seotud, kohaldatakse nimetatud suhtele kohaldatavat õigust. Lõike 3 kohaselt, kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 või lõike 2 alusel võimalik kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus alusetu rikastumine aset leidis. 7
4. Kohtualluvuse osas märgib ringkonnakohus, et see määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
5. detsembri
6. a määrusele (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), mille art 4 lg 1 koosmõjus art 63 lg-ga 1 järgi saab hagi esitada juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Praegusel juhul on see Eesti ja asi allub Harju Maakohtule. 14.

§ 658

lg 2 järgi puudub ringkonnakohtul asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmisel vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid (RKTKo 17.01.2018, 2-15-13527/82, p 13). Küll aga peab kolleegium vajalikuks selgitada, et maakohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (

§ 238

lg-d 1–4) ning kohtuotsuse tegemisel hindama tõendeid ja otsustama, mis asjaolud on tuvastatud (

§ 438

lg 1).

§ 436

lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamus avaldada. Arvestama peab tõenditele esitatavate nõuetega.

§ 229

lg 2 esimese lause järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud e-kirjavahetuse tõlked ning ükski kostja esitatud arvetest ei ole allkirjastatud ega konkreetsele isikule adresseeritud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu tõendite asjakohasusele ja lubatavusele. 15. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja

§ 646

alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse normi viisil, mis toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. 15.1.

§ 656

lg 1 p 5 järgi ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Maakohtule etteheidetavad menetlusõiguse normi rikkumised (selgitamiskohustus ja kohtuotsuse põhjendamiskohustus) on sellised rikkumised, mis võisid mõjutada asja lahendust ning nende tõttu ei saa maakohtu otsus jõusse jääda. 15.

1. Eksimused poolte õigussuhte kvalifitseerimisel on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, kuna maakohus on jätnud asjas kohaldamata CISG-i. Sellega on kaasnenud ka selgitamiskohustuse ja kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumine. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et asjas tuleb olulises mahus täita eelmenetluse ülesandeid. Kohtul tuleb täita selgitamiskohustust kohaldatavate õigusnormide ja hagi rahuldamise eelduste osas ning anda pooltele võimalus esitada seisukohti, tuua esile asjaolusid ja vajadusel esitada lisatõendeid. Sellises mahus eelmenetluse ülesannete täitmine ei oleks kooskõlas apellatsioonimenetluse olemusega. Eelmenetlus tuleb läbi viia maakohtus ning apellatsioonimenetluse ülesanne on mitte viia läbi uut eelmenetlust, vaid kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2. Kuna maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas tühistatakse ja asi saadetakse tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine. Kuigi osaliselt jääb hageja nõue

§ 423

lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, jaotatakse selle nõudega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. Menetluskulude jaotuse

§ 173

lg 3 teise lause järgi ja menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg 6 järgi määrab kindlaks 8 maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. (allkirjastatud digitaalselt) 9