) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 02.05.2024.a kohtu eelistungil saavutasid pooled kokkuleppe, palusid selle kinnitada ning lõpetada asja menetluse.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, ei riku avalikku huvi ning kompromiss on täidetav, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2 5. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Kohus selgitab, et kuna poolte kokkuleppel tasub kostja detsembrini 2024.a (kaasaarvatud) perioodi 26.02.2024 – 03 mai 2024 eest vähemtasutud elatist igakuiste osamaksetena, siis alates 01.01.2025.a tuleb kompromissi kinnitamise määruse p 1.1.1 ja 1.1.2 igakuiste elatisemaksete suuruse arvestamisel vastavalt perekonnaseaduse (PKS) 101 lg 1-5 ja lg 7 sätestatule lähtuda alljärgnevast: - baassumma 272,76 eurot alates 01.04.2024.a.(PKS § 101 lg 3); - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); - PKS § 101 lg 5 alusel tuleb elatisemaksest maha arvestada pool lapsetoetust; Pere 1. ja 2. lapsele makstav lapsetoetus oli 2023.a. 80 eurot (PHS § 17 lg 3) - PKS lg 7 kohaselt tuleb teise lapse elatise summat vähendada esimese lapsega võrreldes 15% (kuivõrd A.i ja T. T.i vanusevahe on väiksem kui 3 aastat) 7. Kohus selgitab ka seda, et vastavalt
lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud elatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Riigikohus on märkinud, et
lg 1 kohaldub (koosmõjus
teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu 01.11.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 2-17-2426/16 p 11) 8. Pooled lühendasid kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega 1-le päevale. Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 9. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (
Kooskõlas
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.