← Eesti

2-23-132226/11

Obsah (16)§ 113§ 416§ 397§ 4034§ 403§ 4062§ 406§ 94§ 14§ 164§ 170§ 76§ 100§ 101§ 42§ 41

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-23-132226 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2024. a, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Piret Raik OÜ Aktiva Finance

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras (lepingutejärgses määras): Laenulepingu nr REF3778827 järgi põhinõudelt 3741,91 eurot 24,90% aastas kuni põhinõude tasumiseni; Laenulepingu SR3874944 järgi põhinõudelt 200 eurot 15,06% aastas kuni põhinõudetasumiseni . 1

(9)
  1. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group sissenõudmiskulude nõue 20 euro ulatuses.
  2. Poolte menetluskulud jätta kostja V. L. kanda. 5.1 Välja mõista V. L.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja menetluskulude katteks 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot. 5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

5.3 Väljamõistetud menetluskulud tuleb V. L.l kanda Julianuse Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX, märkides viitenumbri

  2. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
  3. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 385 eurot (RLS § 59 lõike 19) Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Aktiva Finance Group OÜ esitas 09.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. L.lt 4874,20 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 11.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 2

(9)lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 10.11.2023.a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, põhjendatud hagiavalduse esitamiseks, riigilõivu tasumiseks lähtuvalt hagihinnast ja kostja elu-või viibimiskoha andmete esitamiseks. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja V. L. laenulepingud nr REF3778827 (3.03.2022) ja nr SR3874944 (7.11.2022) Lepingu REF3778827 järgi sai kostja laenu 3999,43 eurot; krediidi kulukuse määraga 31,64%, aastase intressimääraga 24,90%, viivisemääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest Lepingu SR3874944 alusel sai kostja laenu 200 eurot, intressimääraga 15,06% aastas, krediidikulukuse määraga 47,99% ja viivisemääraga 0,04% iga viivitatud päeva eest. 2.1 Kostja ei täitnud lepingust REF3778827 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 14.02.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt

§ 416lg-le 1 täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 01.03.2023.a Kostja ei täitnud ka lepingust SR3874944 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, esialgne võlausaldaja saatis kostjale 9.02.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 24.02.2023.a . Esialgne võlausaldaja loovutas 2.03.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. 2.2 Lepingu REF3778827 alusel võimaldati kostjale laenu 3999,43 eurot, laen kanti 03.03.2022 arvelduskontole nr EEXXX. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt maksegraafikule. Kostja on tasunud põhiosa katteks 257,52 eurot. Tasumata põhivõlg on 3741,91 eurot. Lepingu SR3874944 alusel võimaldati kostjale laenu summas 200 eurot, laen kanti 07.11.2022 eespoolnimetatud kontole. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt maksegraafikule. Kostja ei ole teostanud ühtegi tagasimakset. Põhivõlg on 200 eurot. Kokku 3941,91 eurot. 2.3

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Lepingu REF3778827 põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 24,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.12.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 1.03.2023 kokku summas 270,52 eurot (77,64+79,34+78,49+35,05). Lepingu SR3874944 põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 15,06% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 7.11.2022 kuni 10.02.2023 osamakseni: kokku summas 6,03 eurot (2,76+1,96+1,31). Tulenevalt eeltoodust on intressivõlg kokku 276,55 eurot. 2.4 Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 80 euro hüvitamist (REF3778827 50 eurot ja SR3874944 30 eurot)

1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punkti 5.3 alusel. 2.4.1 Hageja sissenõudekulu 50 euro kujunemine (REF3778827): 4.04.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 24.04.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 24.05.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot 3

(9)2.4.2 Hageja sissenõudekulu 30 euro kujunemine (SR3874944): 4.04.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 20.04.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 29.05.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; võlgnikule vastamisega seotud kulu, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu. 2.5 Hageja nõuab viivist lepingu REF3778827 põhivõla summalt 3741,91 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 2.03.2023 kuni hagi esitamiseni 24.11.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 24,90% kooskõlas lepingu üldtingimuste p 5.1. ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 684,12 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu SR3874944 põhivõlalt 200 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25.02.2023 kuni hagi esitamiseni 24.11.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 15,06% kooskõlas lepingu üldtingimuste p 5.1 ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 22,53 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue mõlema lepingu eest kokku 706,65 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast so 25.11.2023.a. kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. 2.6 Hageja palub V. L.lt välja mõista OÜ Aktiva Finance Group kasuks - põhivõlg 3941,91 eurot, - intress 276,55 eurot, - sissenõudmiskulu 80 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis 706,65 eurot; - viivis alates 25.11.2023 kuni põhinõude summas 3741,91 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 24,90% aastas (REF3778827); - viivis alates 25.11.2023 kuni põhinõude summas 200,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 15,06% aastas (SR3874944) Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2.7 Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

§-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes

§ 4034

lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Ka kostjal on kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda

§ 403

⁴ lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. 4

(9)Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
  1. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega kohtule teadaolevatel kostja aadressidel. Materjalid tagastati (post) või puudub kinnitus nende kättesaamise kohta (e-post). Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.12.2023.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 08.01.2024.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
  2. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
  3. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
  5. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
  6. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja V. L. laenulepingud nr REF3778827 (3.03.2022) nr SR3874944 (7.11.2022) Laenu ülekannet / maksekorraldust hageja esitanud ei ole, küll aga on esitanud andmed väljamakstud laenude kohta, sh taotleja konto nr, dtl 36, dtl 42-49, dtl 128-141). Laenu väljastamist kinnitab ka Placet Group OÜ kostjale saadetud e-kirjad koos lepingudokumentidega (dtl 234-237, 240-243). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et laenud mõlema lepingu alusel on tarbija kasutusse antud. 5

(9)8.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (

§ 406lg 1).

Lepingu REF3778827 sõlmimise ajal, so 03.03.2022.a. oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (vt Eesti Panga kodulehelt 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks

§ 406lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 50,85 % aastas.

Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 31,64% (dtl 44), seega ei ületanud kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Lepingu SR3874944 sõlmimise ajal, so 07.11.2022 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (vt Eesti Panga kodulehelt 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks

§ 406lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 48,90 % aastas.

Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 47,99% (dtl 129,131), mis ei ületa samuti kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingud tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu (

§ 4062lg 1 ).

9.

§ 4034sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte.

Vastavalt

§ 403

4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23). 6

(9)Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) on

§ 14lg 1 2.

lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on laenuandja arvesse võtnud kostja esitatud teavet ja kontrollinud avalikke andmebaase, sh kontoväljavõtet. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, konto väljavõttelt nähtuva sissetuleku suurust, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli hageja hinnangul võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vähemalt vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõudeid, analüüsinud laenutaotleja esitatud andmeid, kontoväljavõtet, kogunud/kontrollinud andmeid andmebaasidest (dtl 52-59, 63-127, 144-150, 152-196). 10.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Placet Group OÜ on loovutanud oma nõude hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ei nõude loovutamisele (loovutamise teate saamisele) ega ka laenulepingu ülesütlemisele (ülesütlemise teate saamisele). 11. Vastavalt

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, jättes maksegraafikujärgsed maksed tegemata, on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist,

§ 101lg 1 p 1, 6) Laenuandja ütles lepingu REF377827 üles 01.03.2023.a.

ja SR3874944 24.02.2023 (dtl 142, 50). 11.1 Lepingu REF3778827 alusel võimaldati kostjale laenu 3999,43 eurot, laen kanti 03.03.2022 arvelduskontole nr EE842200221033227053. Kostja on tasunud põhiosa katteks 257,52 eurot. Põhivõlg on 3741,91 eurot. Lepingu SR3874944 alusel võimaldati kostjale laenu 200 eurot, laen kanti 07.11.2022 eespoolnimetatud kontole. Kostja ei ole teostanud ühtegi tagasimakset. Põhivõlg on 200 eurot. Põhinõue kokku 3941,91 eurot. Hageja esitatud põhivõla nõue on põhjendatud. 11.2

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus REF3778827 on kokkulepitud intressimäär 24,90% aastas (dtl 44). Lepingu SR3874944 järgne intressimäär oli 15,06% (dtl 131). 7

(9)Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja intressivõlg lepingu nr REF3778827 järgi 270,52 eurot ja lepingu nr SR3874944 järgi 6,03 eurot, kokku 276,55 eurot (arvestus dtl 37). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja intressinõue on põhjendatud. 11.3 Võla sissenõudmiskulude nõue Hageja märgib, et on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja nõuab kostjalt 80 euro sissenõudmiskulude hüvitamist (REF3778827 50 eurot ja SR3874944 30 eurot) vastavalt

1132 lg 2 ja lepingute üldtingimuste p-st 5.3. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud 60 euro ulatuses (tasuliste kirjade osas, dtl 198,199-200, 201-207). Muus osas on kulud tõendamata ja ei ole kontrollitavad. 11.4 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist lepingujärgses (aastase intressimääraga võrdses määras), so lepingu nr REF3778827 puhul intressimääraga võrdses määras ehk 24.90% aastas alates 02.03.2023 kuni hagi esitamiseni 24.11.2023 summas 684,12 eurot ja lepingu nr SR3874944 osas15,06% alates 25.02.2023-24.11.2023 summas 22,53 eurot (dtl 39, 208-209) Hageja nõuab kostjalt viivist ka TsMS § 367 alusel. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16 p 13).

§ 113

lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja poolt nõutav viivisemäär ei ületa seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra (seadusjärgne viivis viidatud ajavahemiku eest REF3778827 kohta on 311,09 eurot ja lepingu SR3874944 kohta 16,91 eurot) ning seega lähtuvalt

§ 42lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ei ole viivisekokkulepe tühine.

Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes

§ 41

selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. 12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 4984, 21 eurot (millest põhivõlg 3941,01 eurot (3741.01 + 200) eurot, sissnõutavaks muutunud viivis 706,65 eurot (684,12 + 22,53), intress 276,55 eurot (270,52 + 6,03), sissenõudmiskulu 60 eurot ja viivise alates 25.11.2023.a (hagi esitamisest)

§ 113lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras (lepingutejärgses määras). 8

(9)
  1. Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
  2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ca 100 % ulatuses (jätab rahuldamata vaid 20 eurot ulatuses), jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja V. L. kanda.
  3. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja kandnud menetluses kulu kokku 1122 eurot, millest riigilõiv on 595 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja õigusabikulu 507 eurot (arvestusega 3 töötundi x 169 eurot töötunni hind). Tuginedes TsMS § 175 lg 1 sätestatule, on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulude nõue on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabitoimingutele kulutatud aeg ehk 3 töötundi, ülehinnatud on aga töötunni hind 169 eurot. Kohus loeb põhjendatuks töötunni hinna 120 eurot ning arvestab seejuures nii käesoleva vaidluse asjaolusid, keerukust ja mahtu (tavapärase keerukuse ja mahuga tsiviilasi) kui ka asjaolu, et hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaat, kelle kogemusi, kutseoskusi ja kvalifikatsiooni arvestades on põhjendatud kõrgem töötunni hind. Hageja esindaja viitab Riigikohtu lahendis 3-2-1-159-16 p 24 toodud tunnihinnale 170 eurot käibemaksuta, mida Riigikohus on mõistlikuks ja põhjendatuks pidanud. Hageja esindaja jätab aga tähelepanuta, et viidatud tsiviilasi oli ilmselgelt õiguslikult keerukam, lisaks sellele esindasid mõlemat vaidluse poolt vandeadvokaadist esindajad. Kohus loeb põhjendatuks hageja menetluskulude hüvitamise taotluse 975 euro ulatuses (sellest 595 eurot riigilõiv, 20 maksekäsu kiirmenetluse kulu, 360 eurot õigusabi kulu).
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.