MS § 426, § 432, kohus M ä ä r a s: Jätta Jaak Reinomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska taotlus Jaak Reinomäele osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 87,84 eurot (sh 36 eurot materjalidega tutvumine, 36 eurot kohtuistungil osalemine, 15,84 eurot käibemaks). Riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja maakohtu seisukoht Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 21.02.2024 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Jaak Reinomägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1/4 Viru Maakohtu 21.09.2023 otsusega tunnistati Jaak Reinomägi süüdi
lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.08.2023 karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise alguseks 22.08.
Ennetähtaegse vabanemise korral jätkatakse kriminaalhoolduses järelevalvet Jaak Reinomägi üle ning tegeletakse riskide maandamisega, mis aitaks vähendada korduva kuriteo toimepanemise riski. Vajaduse ilmnemisel koostöö teiste organisatsioonidega (Eesti Töötukassa, KOV ja PPA). Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Jaak Reinomägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Jaak Reinomägi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Jaak Reinomägi ei osalenud kohtuistungil ega väljendanud oma seisukohta kirjalukult. Samas kohus arvestab, et iseloomustuse kohaselt väljendas isik, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda. Vangla teatas kohtule, et isik keeldus allumast ega soovi minna kohtuistungile. Kaitsja on arvamusel, et isik tulebki jätta enne tähtaega vabastamata. Isik avaldas vanglale, et enne tähtaega vabastamist ta ei soovi. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Jaak Reinomägi tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Jaak Reinomägi kannab karistust Viru Maakohtu 21.09.2023 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi
Seega kannab Jaak Reinomägi karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad
lg-st 1.
lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Jaak Reinomägi kandnud rohkem kui poole temale karistuseks mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Karistusaja pikkusest tulenev formaalne eeldus on täidetud. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema täidetud formaalse eeldusena ka elukoht. Elukoht on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2017 määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt Jaak Reinomäel elukoht puudub. Ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda ning on keeldunud temale vanglas pakutud võimalusest kasutada ajutist majutusvõimalust vanglast vabanenule, kellel puudub kindel elukoht. Kohalik omavalitsus, kelle sotsiaalkorteris Jaak Reinomägi enne viimast vangistust elas, ei saa praegu vaba elukohta pakkuda. Rahvastikuregistris on isiku viimaseks elukohaks märgitud Rakvere linnas asuv sotsiaalkorter, mille kasutamise aluseks olev leping on lõppenud. 3/4 Elukoha puudumine ei ole ainus takistus, miks Jaak Reinomägi ei saa vangistuses tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Iseloomustusest nähtuvalt paigutati Jaak Reinomägi 03.11.2023 avavangla osakonda. 16.11.2023 pani ta avavanglas toime distsiplinaarrikkumise (kasutas korduvalt võõrast telefonikaarti helistamiseks), mille eest teda karistati 22.12.2023 käskkirja alusel noomitusega. 20.01.2024 pani Jaak Reinomägi uuesti toime distsiplinaarrikkumise (külastades loa alusel väljaspool vangla territooriumi asuvat kauplust soetas kaks musta värvi pastapliiatsit, mille omamine on avavanglas keelatud), mille eest teda karistati 08.02.2024 käskkirja alusel samuti noomitusega. Eeltoodu näitab, et kinnipeetav keeldub ka avavanglas allumast tema üle kehtestatud korrale, teades, et avavanglas toime pandud rikkumiste tõttu võidakse ta paigutada kinnisesse osakonda. Jaak Reinomägi puhul ei õigustanud avavanglasse paigutamine oma eesmärki ega vangla usaldust ning avavanglas kantud karistusele antav hinnang ei saa antud juhul olla positiivne. On äärmiselt vähetõenäoline, et teistsugune oleks tema suhtumine kriminaalhoolduse nõuetesse vabaduses. Kohtu hinnangul ei ole Jaak Reinomägist tulenev uute kuritegude oht käesoleva karistuse kandmisel maandatud piisavalt, et oleks põhjendatud tema ennetähtaegne vabanemine. Kindlat elu- ja töökohta, aga ka toetavat lähivõrgustiku omamata on tema prognoos vabaduses õiguskuulekalt toime tulemiseks negatiivne. Isik on juba vanglas viibinud üheksal korral, varasemad karistused ei ole temale õigusvastasele käitumisele mõju avaldanud. Tal on märkimisväärses ulatuses tasumata nõudeid, mistõttu on tema sotsiaalne- ja materiaalne toimetulek vabaduses kehv ning võib viia uue varavastase kuriteo toimepanemiseni. Eeltoodust lähtuvalt ja kuna Jaak Reinomäel puudub kindel usaldusväärne elukoht, siis ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kuna kohtule esitatud materjalides oli Jaak Reinomägi poolt täitmata kaitsja avaldus, s.o isik ei taotlenud kaitsja osavõttu kohtuistungil ega keeldunud sellest otsesõnu, määras kohus isikule kaitsja riigi õigusabi korras. Kaitsja poolt esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu keeldus istungil osalemast, samuti ta ei taotlenud riigi õigusabi kirjalikult ( vangla teatel keeldus isik kirjutamast, kas ta soovib kaitsjat kohtuistungile, või ei soovi), jätab kohus kaitsja tasu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.